Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tsembalo. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid"
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon
Kogu hotellis on tasuta interneti ühendus (sh WiFi). Koolituse vaheaegadel toimuvad kohvipausid serveeritakse vahetult koolitusruumi lähedusse, et mitte liigselt häirida tööprotsessi, aga samas pakkudes võimalust hetkeks ruumist välja liikuda. Toitlustus toimub meie esimesel korrusel asuvas Aasia restoranis Wok & Grill, kus serveeritakse Teile meie kokkade poolt imemaitsvaid lõuna- ja õhtusööke. Samuti oleme plaaninud ühe õhtusöögi läbi viia Vene restoranis Balalaika. Täpsed menüüd on välja toodud lisades. Reserveerime Teie grupi jaoks restoranis ka eraldi laua. Aktiivse päeva alustuseks pakuksin Teie grupile kuni 90 minutilist põnevat ekskursiooni Kumus. Juhitud ekskursioon on klassikaline muuseumi ja kunstiga tutvumise vorm, mis sobib eelkõige täiskasvanutele. Kumu ekskursioon võib olla ülevaade muuseumist ja/ või eesti kunsti ajaloost, ühe või mitme näituse tutvustus. (Vt.viide 7).
Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla". Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17. Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989 Apelsin XX Apelsini Boogie Apelsin № 1 Apelsin 30 Apelsin Eesti Kullafond [3CD] Kauge Hüüd Apelsin 35 juubelikontserdi DVD Praegune koosseis Ansambli praegusesse kooseisu kuuluvad: Tõnu Aare (laul, kitarr, suupill, bouzuki, balalaika, mandoliin, banjo – paljude lugude autor, asutajaliige) Ants Nuut (tromboon, laul ja joodel, tuuba, bariton, trompet, vile – asutajaliige) Allan Jakobi (akordion, klahvpillid) Argo Toomel (basskitarr ja kontrabass) Marek Lillemägi (trummid, vokaal, löökriistad) Toomas Viidas (bussijuht, turvamees, taustavokaal)
Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr Meelis Laido - ex-klahvpillid Indrek Hiibus - ex-trummid Vello Jurtom - ex-kitarr, viiul Ivo Linna - ex- vokaal, kitarr Vello Toomemets - ex- vokaal, viiul Harry Kõrvits - ex-trummid Vladimir Seripov - ex-basskitarr Boris Leppsoo - ex-kitarr Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr Mati Nuude /1941 - 2001/ - ex-vokaal, balalaika Taago Daniel - ex-bass Mart Jürisalu - ex-klahvpillid Gunnar Kriik /1952-2001/ - ex-basskitarr,klahvpillid Argo Toomel - bass Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks.
Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus. Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg
Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda. Niimoodi muutub pillikeele selle osa pikkus, mille mängija helisema tõmbab, ja ühtlasi ka toon, mis kuuldavale tuleb. Pillimees saab nüüd mängida igasuguseid viisikäike ja -keerutusi, mida tal parajast vaja on. Viiuli, aldi, tsello ja kontrabassi sõrmlaual ei ole tähistatud tooni muutumise kohti. Nende sõrmlaud on sile. Teiste keelpillide - kitarri, mandoliini, balalaika, bandzo sõrmlaual on tooni muutumise kohtadesse paigutatud metallnaastud. See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike
Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda. Niimoodi muutub pillikeele selle osa pikkus, mille mängija helisema tõmbab, ja ühtlasi ka toon, mis kuuldavale tuleb. Pillimees saab nüüd mängida igasuguseid viisikäike ja -keerutusi, mida tal parajast vaja on. Viiuli, aldi, tšello ja kontrabassi sõrmlaual ei ole tähistatud tooni muutumise kohti. Nende sõrmlaud on sile. Teiste keelpillide - kitarri, mandoliini, balalaika, bandzo sõrmlaual on tooni muutumise kohtadesse paigutatud metallnaastud. See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Roop. Sordiin - Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini
Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et
Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige leplikum oleks ehk olnud inglane, sest tema oli ikka nii viisakas ja tagasihoidlik, et temast võis oodata vastutulelikkuses kõike. Samuti oleks ehk ka krahviga hakkama saadud, sest tema elas siin esimese järgu õppeasutises nagu mõni lind võhivõõras ümbruses. Kuipalju või mida ta enne oli õppinud, seda ei saanud temalt vististi keegi teada; siin aga ei huvitanud teda nähtavasti miski muu peale tema balalaika. Ikka istus ta kuski kõveras, jalg põlvel, ja plõnnitas. ,,Mängib kui kurat", ütlesid poisid ja kogunesid tema ümber; tulid isegi Baskirtsevi nigelate lugude juurest ära, et balalaikat kuulata. Indrekut valdas ikka millegi pärast nukrus, kui ta kuulis krahvi mängu või nägi tema pruune silmi, millesse nii hea vaadata. Temale jäigi kauaks ajaks kujutlusse, et krahvil on ikka niisugused ilusad silmad ja ta mängib nii hästi balalaikat, et kõik tulevad teda kuulama
mida võiks käsitleda ka valiva akulturatsioonina. Antud juhul kujunes ilmselt valdavaks džäs- silik alge. 3.5.2. Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika Teine grupp tundub akulturatsiooni toimimise seisukohast huvipakkuvamgi – selle kaudu peaks olema paremini jälgitav protsessi algstaadium. Siia jaotusse kuuluvaid külakapelle on praeguseks hetkeks teada kolm: - Kaarli Sammaste Jazz (3 viiulit, kitarr, bandžo, balalaika ja trummid) - Karutsi Jazz (2 viiulit, lõõtspill, kitarr, 2 bandžot, tšello, kontrabass ja trummid) - Pöide-Uuemõisa jazzorkester (viiul, klarnet, lõõtspill, 2 kitarri, 2 trummimeest, kannel ja 4 mandoliini). Kõik kolm on tolle aja džässorkestri jaoks äärmiselt ebatüüpilised – kannelt, mandoliini või balalaikat ei kasutatud siis üheski tavalises džässbändis, samas puudus neis aga saksofon või mõni muu puhkpill
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
