Silbitasandi silbid ja silbiread on n-ö ehitusmaterjaliks, et hiljem sõnu moodustada. Hääldamist harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt (see on esmaseks sünteesiüksuseks). Eesti keeles on 6 peamist kõnetakti tüüpi, mille omandamine on aluseks eesti keele häälikute hääldamise omandamisele. Kuidas on omavahel seotud keeleüksus(t)e tähendus ja inimese poolt kõnetegevuses väljendatav mõte? Keelevahendeid kasutab inimene oma mõtete väljendamiseks või teiste inimeste mõtete mõistmiseks. Tähendus on keelemärgiga tähistatud tegelikkuse kajastamine teadvuses. Seega ei saa tähendus eksisteerida väljaspool psüühikat. Tähendus on psüühika seisukohalt teadmised objektist, mida keeleüksusega tähistatakse. Millest sõltub tähenduste süsteemi areng lapsel? Kas lapsel tekib seos kuuldud sõna ning nende reaalselt esinevate esemete, tunnuste, tegevuste
Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja
normatiivne suhtlemine ja käitumine. Situatsiooniväline- tunnetuslik: areneb algklassides. Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab 3 korda suhtlemise täiskasvanutega. Mille poolest erineb erivajadustega laste suhtlemine eakohase arenguga laste suhtlemisest? Arenguhälvetega lastel kujunevad suhtlemisvormid hilinemisega ja vajavad sihipärast kujundamist. AEV lapsed valdavad keelevahendeid puudulikult, see valdub nii kõne mõistmisel kui ka lapse enda kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistakstikate vähese tundmise tõttu ei osata valida suhtlusstiili. Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Oskamatus töötada kirjalike tekstidega, kust võiks hankida teavet suhtlemisest ja käitumisnormidest.
Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks. Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada, vajamata seal juures keelevahendeid Interpreteerimine: loeb programmi lähtekoodi rida haaval, tõlgib rea kohe masinkoodi ning seejärel täidab String: tähemärkidest koosnev järjestikune jada Massiivid: jada ühetüübilisi väärtusi puud: andmestruktuur Lihtsad andmetüübid: int - täisarv, float - ujukomaarv 7. Nädal Eksamiks:, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python)
lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. 25. Faktorid. Kuidas liigitatakse? Seos osaoskustega.
9) kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (nt kohtus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. 6.3. Lõiming teiste õppeainetega Rahvusvaheline õigus on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Tähtsad on teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse. Võõrkeeltepädevus teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps opib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
-strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt; 6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; 7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi;
sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; 5) suhtluspädevus suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt; 6) matemaatikapädevus suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; 7) ettevõtlikkuspädevus suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis
Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kogumeid, mille piiridel on palju suuremad erinevused kui sees. Ühe keele erinevaid püsivaid variante nimetame allkeelteks (ingl variety). Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma Allkeeli liigitatakse keeleteaduses paralleelselt kolmelt aluselt (vt Biber jt 1999; Biber, Conrad 2009; Hennoste 2000a, 2009; Hennoste, Pajusalu 2013). See liigitus annab ühtlasi
keele vahendeid ja nendega opereerimise oskusi, et ütlust mõista ja genereerida. Kollektiivne tegevus koolis on ühtlasi kõnesoovi (suhtlemisvajaduse) arengu eeldus. Seega ei ole kõne arendamine puhtalt verbaalne, vaid on esmalt abiõppelapse tegevuse kujundamise protsess. Kõne kõikide funktsioonide ja liikide arendamine. Arvesse tuleb psühholoogiline seaduspärasus: funktsioon (samalaadsete eesmärkide üldistus) vajab sobivaid keelevahendeid ja kõneoskusi. Spontaanses kõne arengus ongi funktsioonide kujunemine selleks stiimuliks, mis ergutab last uusi keeleüksusi ja kõneoskusi omandama. Abiõppes on järelikult vaja vastavad tingimused luua ning keeleüksusi ja nende kasutamist õpetada ning stimuleerida. Kõne funktsioonidest on arengus esmane suhtlemisfunktsioon, mille realiseerimisel avalduvad lapse emotsionaalsed, tahtelised ning praktilis-kognitiivsed vajadused
Lisaks on ka veel erinevus: maali ja Maali. Prosoodika kehtib mingi terviku suhtes. Võin hääldada aeglaselt Maali või ka kiiresti: Maali, tule siia! Küsimus on suhtelises kestuses! Alakõnega tegelesemises (sellest üle saamises) on vaja võrdlevat hääldust! Keeleüksuses on: foneemid, morfeemid, sõnavormid, sõnaühendid, laused(mallid) ja sidusad lauserühmad (semantiline ja formaalne sidusus). Kõnevõime- Funktsionaalsüsteem, mis võimaldab: keelevahendeid kasutusreegleid säilitada, kõnelda ja kõnet mõista, keeleüksusi kasutada tunnetustegevuses. Kõnevõime kujunemine bioloogiliste eelduste (nt eakohasel arenev Närvisüsteem, aga a perifeersed organid: meele ja kõneorganid) sotsiaalne realiseerimine (ühinemine). Mälus peavad olema keeleüksused, mida saab kasutada. Mälus peavad olema vahendid, millest üksus(info, sõna, lause) moodustada. Me kasutame selliseid keeleüksusi, mille järgi meil
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega, samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine teiste ainevaldkondade tundides
Foneemikuulmi spuuded, millele sageli kirjanduses viidatakse, on teisejärgulise tähtsusega. Kõnet võib sel juhul vaadelda kui intellekti proteesi. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimist ja üldistamist. Primaarse alakõne (alaalia) puhul on olukord mõneti teistsugune. Esialgu arenevad neil lastel intellektuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna laps ei omanda keelevahendeid, otsib ta teisi suhtlemisvahendeid (žestid, osutamine jne.). Just suhtlemisaktiivsuse, sh. alternatiivsete vahendite otsimise poolest erinevad kirjeldatud lapsed vaimse alaarenguga eakaaslastest (viimaseid rahuldab nende kõne seisund). Neist vahenditest varsti aga enam ei piisa. Väga ohtlik lapse arengule on seejuures olukord, et intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi. Seega pidurdub üsna varsti ka intellektuaalsete protsesside areng
Ka teisi punkte on kaudsemalt seotud näiteks – 11), 12), 14) • § 18 Seotus valdkonnaga Keel ja kõne (1) Eesmärgiga – tuleb toime igapäevases suhtlemises (2) Sisuga – suhtlemine, jutustamine, kuulamine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 1) tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisel, 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, vahendab ka tundeid • §20 seotus valdkond Matemaatikaga
annaabi.ee 
