Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Kristjan Jaak Petersoni isa oli Riia Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteener. Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde.
Petersonil oli märkimisväärne lugemus: päevaraamatu järgi oli ta lugenud näiteks Horatiuse, Pindarose, Diogenese, Miltoni, Kr. J. Peterson. Endel Klopstocki, Aisopose, Voltaire'i jt Kõksi õlimaal (1942 ?) teoseid. Kristjan Jaak Petersoni elu III Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge (saksakeelne, kuid eestimeelne teaduslik ajakiri eesti keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 18131832; http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322 ); koostas rootsi keele grammatika; samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 peamiselt
soome keelde Tammsaare ,,Kõrboja peremehe" jm. Kuna Taru ülikool enam talle tööd ei pakkunud, asus ta 1923 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektoriks, kellena töötas surmani. Villem Grünthal-Ridala oli Ungari La Fontaine'i Seltsi välisliige, SKS-i ja Kalevala Seltsi välisliige, EKL-i ja EKS-i liige. 1920. aastail tegi kaastööd eesti ajakirjandusele kuid läks tülli Loomingu ja Eesti Kirjanduse toimetusega. Vanemas eas on ta avaldanud peamiselt keeleteaduslikke töid Soomes, ajakirjas Virittäjä jm. Ta suri Helsingis ja on maetud Hietaniemi kalmistule. 4 II VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LOOMING Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema
Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Peterson õppis Riia kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga, tundis paljusid keeli ning hakkas juba õpilasena avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge", samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-1818 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal
Hurda maailmavaate selginemisele võib pidada 1860. aastal Lepa talus veedetud suve, mis kinnitas noormehe soovi ustavaks jääda oma kodule ja vanematele, seega ka rahvale. Samast ajast pärinevad esimesed õelt Eevalt ülekirjutatud rahvalaulud. Programmilise luuletusega " Enne ja nüüd" astus J. Hurt ka "Perno Postimehe" kaastööliseks. J.Hurda huvi eesti keele ja rahvaluule vastu viis ta varakult kokku ÕES-iga. Ta koostas seltsi jaoks keeleteaduslikke uurimusi ning ülevaate Põlva kihelkonna muistendeist. Laialdlast poleemikat äratas J.Hurda brosüür uue kirjaviisi kaitseks. Aastail 1863-1881 oli ta aktiivselt tegev eestikeelsete kalendrite väljaandmisel. ÕES-i vahendusel astus J. Hurt kontakti J. Wiedemanni ja saksa rahvaluuleteadlase W. Mannhardtiga. Samal ajal lülitus noor Hurt ka tärkavasse rahvuslikku liikumisse. 1862. aastal tutvus ta F.R. Kreutzwaldiga, aasta hiljem aga asus juhtima liikumist Aleksanrikooli
ja verbi muutmine. Grammatika sisaldab pm kõiki grammatilisi kategooriaid, mis tänapäevalgi. Apollonius Dyscolus vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna. Ta leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreeglit (nt mina kasutatud teises isikus) 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Roomas oli ladina keele võidukäik, arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused)
Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid. Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde tuleku peamisi probleeme. Töö lisas on toodud erinevate väljaannete võrdlus. Teoreetiliseks abimaterjaliks on kasutatud keeleteadlaste (R.Kasik, J.Sang, E.Vääri, M.Erelt jt) vastavateemalisi keeleteaduslikke artikleid ajakirjadest Keel ja Kirjandus, Oma Keel. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA Koolis tuleb õpilasel koostada referaate, aine- ja uurimistöid jms. Teadusliku töö koostamine on oluline õpioskus, mis nõuab õpilaselt materjalide leidmise, mõistmise, tõlgendamise ning uue materjali korrastamise võimet, arendab kriitilist mõtlemist ja oskust iseseisvalt töötada.
i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja sõjast iii. Apollodoros, - koostas kirjandusloolisi ja keeleteaduslikke teoseid iv. Ovidius, - enim lugusid. Pannud kirja peaaegu kõik müüdid ja teinud seda kõige pikemalt. Hea luuletaja ja andekas jutustaja, ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa
Erinevatest aegadest ning erinevatelt aladelt ja elualadelt on väga palju kirjalikke tekste loodud. Kui me vaatame eestlastest talunike kohta, siis enne 18. sajandi lõppu eriti andmeid ei ole. Talurahva ehk põhimassi kohta kirjalikke allikaid ei ole. Kuni 18. sajandini puudutab valdav osa kirjalikke allikaid aadlikke, linnaelanikke, usumehi ning poliitikat jne. Kirjalike allikate abil on sellegipoolest võimalik uurida ka materiaalset kultuuri. Keeleteaduslikud allikad Kuidas saab kasutada keeleteaduslikke allikaid? On uuritud sõnastike abil näiteks murdetekste. Samuti on uuritud, millal hakati varrastega kuduma, mille jaoks uuriti ühe Eesti vanimad sõnaraamatut 17. sajandist, kust leiti juba selline sõna nagu 'kuduma'. Jõugast leiti kaevamiste käigus kalmistust inimene, kellel oli kinnas käes ning seeläbi saadi teada, et inimesed oskasid juba 13.-14. sajandil kududa. Eksperimentaalarheoloogia Mõningatel juhtudel ei ole ei kirjalikku ega pildilist materjali või on selline
Tiina Kikerpill PhD lugemisoskuse uurimine (teostusjärgus) Diana Maisla PhD teise keele kõnelejate ajavormikasutus (teostusjärgus) Leila Kubinyi PhD suhtluskonstruktsioonide omandamine ja õpetamine ning teise keele suhtluspädevuse saavutamine (algusjärgus). Maarja Must - Vikman PhD akadeemilise kirjutamisoskuse arendamine (algusjärgus) · Kontrastiivsed ja tüpoloogilised uurimused · Väliseesti keele ja kakskeelsuse uurimine Nimeta eesti perioodilisi väljaandeid, kus ilmub keeleteaduslikke artikleid. ,,Beiträge zur der genauern Kenntniss... siis arvutilingvistika kohta kuidas on arenenud kirjakeele ajaloo uurimine vm. Mihkel Veske
agronoomia, botaanika, arstiteadus, metsandus jne. Väga paljud tol ajal loodud sõnad , on siiamaani igapäevaselt kasutusel, nt haigla, ravi, valk, nakkus, lahkamine, kivi, elamu, hagi, kehtima jne. 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. (1880-1973) Sündis ja käis koolis Saaremaal. Õppis Tartu Ülikoolis, kust siirdus Venemaale ja hiljem Helsingi ülikooli. Lõpetas selle romaani filoloogi ja soome keele ja kirjanduse magistrina. Ülikooli ajal hakkas Noor-Eestis avaldama keeleteaduslikke artikleid. Tema eesmärgiks oli eesti kirjakeele otsustav muutmine. 1924 avaldas ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selle järgi tuli keelt mõista kui inimtegevuse abivahendit. Ta tõi eesti keelde materjali rahvakeelest, soome keelest, võõrkeeltest, moodustas tuletisi, lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat. Püüd keele ilu poole. ,,Keele kaunima kõlavuse poole" oli tema tuntuim lausung. Sõnavara rikastamine- tuntuim Aaviku tegevus
finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on "tegelikult" enne. Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Ladina keele võimukäik, kuid Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Oluline oli ladina keele grammatika täielik kirjeldus. Varro (116-27 eKr)- andis palju naeruväärseid etümoloogiaid, kuid tegelikult oli huvitatud, et miks on keeles korraga anomaalia ja analoogia. Väidab, et muutmine on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial
Selline lähenemine aga nõuab keeleteaduslikult vähemalt ühte: normikeele mõiste selgeksrääkimist selle probleemiga tegelevate lingvsitide seas ja seejärel selle mõiste selgeksrääkimist keelestrateegia tarvis. 36 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia Eelnev ülevaade näitas meile mitut asja. 1. Esiteks, keelestrateegia peab määratlema selle, milliseid keeleteaduslikke uurimusi ja mil määral tuleb järgnevatel aastatel rahastada. Sellest seisukohast on oluline, et rahastamisest ei jääks välja sotsiolingvistilised uuringud. Selleks on rida olulisi põhjusi. Esiteks, eesti keeleteadus laiemalt ning osalt ka keele ja ühiskonna suhete uurimine on elanud lääne sotsiolingvistikast küllalt erinevas maailmas. Suurem osa rahvusvahelise sotsiolingvistika mõistetest on eesti keeleuurimises (ja siis ka eesti ühiskonna keelelises teadvuses) lihtsalt olematud
*tärn tähendab võimatu, mitte eksisteerimine • Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on “tegelikult” enne. • Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. • Ladina keele võidukäik. • Üldiselt arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. • Olulisim on ladina keele grammatika täielik kirjeldus. • Ladina keelt hakatakse kasutama hariduse ja teaduse keelena Varro (116 eKr – 27 eKr) • Andis suure hulga etümoloogiaid (kust mingi sõna pärit on), millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat • Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. (aga teatudmõttes oleme keele reeglite vangis)
s 1941 Teine oluline luuletaja 60ndatel. Välislugeja jaoks kõige tuntum kirjanik Jaan Kaplinski. Elav klassik nr 1. Kirjutab edasi, Kultuurkapitali nominent. Ei ole vastuolu noore ja vana Kaplinski vahel. Kaplinski Poola-Võru päritolu, isa poola keele ja kirjanduse lektor TÜ-s, hukkus vangilaagris, ema kasvatas ta üles Tartu varemate vahel. Õppis TÜs prantsuse filoloogiat. Sai eriprogrammi. Silmapaistvad õpilased said õppida lisaks, strukturalistlik keeleteadus. Avaldas keeleteaduslikke töid. Keeleteaduse teed ta ei valinud. 70ndatel kolis Tartust mõneks ajaks ära, oli seotud Tiia Toometi õpingutega. Kui ajad muutusid, läks poliitikasse. Suurest poliitikast Kaplinski taandub ja jätkab kirjanikuna. Enim tõlgitud eesti luuletaja. Eesti kirjandus esindusautor. Paradoksaalne: viimase 10-20 aasta jooksul korduvalt rõhutanud, et ta pole eesti õige kirjanik, vaid võru-poola päritolu. Kaplinski keel kritiseerinud toimetajaid ja keelehooldajaid, et nad teevad tööd valesti
keele abil kirja pandud kirjeldused. Nii õigusnorm kui otsustamist vajav kaasus on õiguse rakendaja jaoks esitatud kirjaliku teksti kujul. Juriidilises meetodidiskussioonis (meetodiõpetuses) on märgata uut rõhuasetust seoses õigusnormide tõlgendamise ja õiguse rakendamisega – õigustekstide semantiline interpretatsioon. Kuna tekstide tõlgendamine on nende tähenduse interpreteerimine, kasutatakse tekstide tõlgendamisel keeleteaduslikke ja -filosoofilisi tähendusteooriaid. Traditsiooniline juriidiline hermeneutika otsib “sõna tähenduse piire”, püüti eristada tõlgendamist õiguse edasiarendamisest või üksikjuhtumil ka selle loomisest. Uudne on küsimuse püstitus lähtub õigusreeglist (normist) ja tähendusreeglist (semantiline või süntaktiline) juriidilises mõttes. Õigusreegel saab oma sõltumatu reaalsuse kirjaliku vormi kaudu
annaabi.ee 
