VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
Eesti kirjakeel 17. 18. sajandil Karl Hendrik Nurmeots Johann Ortin Õun 10.C Vana kirjaviis · Forselius käis välja 1680. aastatel · Kasutas aabitsas (1685) · Lihtsam & süsteemsem · Kaotati vanad ja võeti kasutusele uued keelereeglid Misjonilingvistika · Kirjakeele arendamistööd ja grammatika koostamine · Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel · 1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament · 1715 põhjaeestikeelne · 1739 eestikeelne täispiibel Eestikeelne piibel · Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas · Rikastas sõnavara · Eesti kirjakeele staatus kasvas · Rahva lugemisoskus arenes
· hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken
Kui prioriteediks on riigieksam ning soorituse täpne mõõdetavus, peab kirjand kaduma. Iseasi mida teistmoodi eksam sisaldada võiks. Kahtlemata on vajalik tekstide analüüsimine, kuid sedalaadi suutlikkust punkti täpsusega vaagida on veel võimatum kui praeguseid omanäotuid kirjandeid. Probleemideta saaks hinnata normikeele valdamist ja teadmisi grammatikast nagu eespool mainisin, kuid seda teha ei taheta. Õigekirjaoskust ei maksa muidugi üle tähtsustada, kuid keelereeglid on sõnastatud grammatikaterminites ning põhimõisteid tundmata ei saa kirjakeelt üldse õppida ega õpetada. Pole ju normikeelgi mingi asi iseeneses, vaid kutsutud ja hoitud ikka selleks, et me üksteisest hõlpsalt ning täpselt aru saaksime. Autor kirjutab, et tema oma kauaaegse toimetaja ja keeletoimetaja kogemusega on kokku puutunud ka emakeeleõpetajatega, kelle suhted kirjaliku eneseväljenduse ja isegi õigekeelsusega on piinlikult nigelad
millise inimese on tegemist ning kas suhtlusel on positiivsed tagamõtted. Kuid muidugi ei ole internet vaid võõraste inimestega suhtlemiseks, vaid seal saab ju rääkida ka oma lähedaste sõprade ja tuttavatega. Tihti on nii, et mitmete inimestega korraga suheldes ei jõua mõelda korrektsele kirjutamisele ning nii tulevad igasugused lühendid ja slängisõnad. Pidevalt ebakorrektselt kirjutades võivad ununeda igapäevased tähtsad keelereeglid ning see võib ajada koolis segadusse, et kuidas nüüd midagi kirjutama peaks. Ka minul on olnud mitmeid kordi, kus olen segaduses, et kuidas midagi kirjutada tuleb. Lisaks kõigele on internetis imelihtne inimestega suhelda ja vestlust arendada. Alati saad enda vastused rahulikult läbi mõelda ja harva tekib olukordi, kus midagi öelda ei ole. Küll aga on asjalood erinevad seoses päriseluga. Päriselus suheldes on palju suurem võimalus selliste olukordade
ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse ebavajalikke välissõnu või ,,sõnavärdjaid", mis jäävad käibele. Kui mingisugused sõnad on pidevalt käibel, pole filoloogidel muud võimalust, kui need ametlikuks teha. Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole. Samal ajal kindlasti ka inglise keele poole. Keeleteadlased peavad rangeid reegleid pehmendama. Grammatika ja keelereeglid lihtsustuvad. Normid muutuvad suupärasemaks. Teisenemises võime märgata positiivset ja negatiivset. Negatiivseks aspektiks võib kindlasti ristida ka mõiste ,,estonglish". See sõnakõlks käib inimeste ja keelekasutuse kohta, kui ei suudeta emakeeles korrektselt kõneleda. Estonglish ja ka släng on halvad trendid, mida on märgata eesti noorte seas. Kurss väljendub selles, et segatakse omavahel kokku inglise ja eesti keele lausestus ning sõnavara
................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid......................................................................................................................................... 3 Keelestruktuurid ................................................................................................................................... 5 Objektide omadused .............................
2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid
pensioni- ja toetusraha, mõisteti tingimisi vangistus omistama- kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama. Gutenbergile omistatud trükis osutus veidi hilisemasse ajajärku kuuluvaks. Ärge omistage mulle sõnu, mida ma öelnud pole! Tulele on omistatud maagilist mõju. Talle omistati → anti aukodaniku tiitel Kassapidaja omastas võltsitud dokumentidega suure rahasumma. Autori pärijad omandasid pärimise teel autoriõiguse viiekümneks aastaks. Keelereeglid olgu kergesti omandatavad. Ta ehib end võõraste sulgedega teiste ideid omistades. Viinamarjasuhkurt omastab organism kergesti. Tulele on alati omistatud maagilist jõudu. Ma omandasin sellise oskuse vanaisaga koos töötades. totaalne- üldine, kõikehaarav, täielik. totalitaarne- totalitaarne režiim, riik, ühiskond Neis maades on olnud võimus totalitaarsed poliitilised režiimid. Selline totaalne lüüasaamine oli ootamatu. Totalitaarse riigikorraga kaasneb totaalne kontroll.
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse ...
sünni põhjustajaks? Reformatsioon (protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio – ümberkujundamine, muutmine)) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Reformatsiooniaeg vajas emakeelset kombetalituste läbiviimist, rahvast sai harida omakeelse jumalasõnaga – piibli vajadus, kreeka ja ladina keel ei sobinud eesti keelele, kuna keelereeglid ja –normingud puudusid, oli tulemuseks suur varieeruvus nii kirjaviisis kui vormistuses. Mõju saksa keelel eeskujukeelena, abstraktse sõnavara puudus Mis liiki tekste trükiti? (Vt konspekti, töölehti!) kirikukäsiraamatud ja jutlusekogud 4. 17. saj kirjakeele tekstid (teada aastaid ja seda, miks tähtsad) ● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas. Foneemid eristavad alati tähendusi, allofoonid on foneemivariandid. Provanssaali r ja R eristavad tähendusi, järelikult need on kaks erinevat foneemi, samuti ph, p ja b hindi keeles. (ph on tegelikult üks häälik, aspireeritud p, aga seda märgitakse transkriptsioonis kahe tähega) Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav. Tegelikult "sada" hääldub [sata]. Mõni inimene hä...
Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · ...
otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras Praktilise semantika uurimisaineks on praktilised keelereeglid, mis on olemas tänu inimestevahelisele kommunikatsioonile. Ilma selleta praktilist semantikat ei ole, praktilised keelereeglid ei saa eksisteerida teoorias. Praktilise semantika järgi ei ole õigusnormi tekst ja õigusreegel samad asjad. Reegel on midagi rohkemat kui tekst. Õigusnormi tuvastamine sisaldab ka tegelikkust. 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid; 2) objektiivsed tõlgendamise viisid;
· Hoiduda keelamisest ja käskimisest (selleks on tõsise vajaduse korral teised ametiasutused ja isikud). · Leida sobiv tasakaal keele kui suhtlusvahendi muutumise ja keele kui ühiskonna mälu hoidja püsimise vahel. 18. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorralduse eesmärk Eestis on tagada eesti keele kui riigikeele ja ülemaalise suhtluskeele täisväärtuslik toimimine kõigil elualadel. Selleks on vajalik ajaga kooskõlas hoida keelereeglid, luua uut oskussõnavara, anda nimesoovitusi ja teha heas mõttes keelepropagandat. Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne. Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna
- Nn kindlad juhused, kui tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras ei ole; interpretatsiooniühiskonnas (juristide hulgas) valitseb konsensus; - Nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Struktureeriv õigusõpetus IV-2. Praktilise semantika jur. aspekti tähendusest Eesti Õkorras Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust
| Muutuja | | Konstant | | ---------/ ----------/ | | | | /--------- /---------------- | Väärtus |------------| Väärtuste hulk | ---------/ ----------------/ Järgnevalt kirjeldan ma joonisel kujutatud mõistete ja seoste süsteemi, mida nimetan programmeerimise andmemudeliks. · Programmeerimiskeel koosneb lausetest. · Programmeerimiskeelel on süntaks ehk keelereeglid. · Laused peavad olema kooskõlas süntaksiga. · Lausel on semantika ehk tähendus. · Lause koosneb identifikaatoritest, võtmesõnadest ja märkidest. Programmeerimise algkursus 14 - 89 · Identifikaator võib olla võtmesõna. · Identifikaator võib tähistada kas andmeobjekti või andmetüüpi. · Andmeobjektil on alati andmetüüp. · Andmeobjekt võib olla kas muutuja või konstant.
---------/ ----------/ | 20 / 115 | | | /--------- /---------------- | Väärtus |------------| Väärtuste hulk | ---------/ ----------------/ Järgnevalt kirjeldan ma joonisel kujutatud mõistete ja seoste süsteemi, mida nimetan programmeerimise andmemudeliks. • Programmeerimiskeel koosneb lausetest. • Programmeerimiskeelel on süntaks ehk keelereeglid. • Laused peavad olema kooskõlas süntaksiga. • Lausel on semantika ehk tähendus. • Lause koosneb identifikaatoritest, võtmesõnadest ja märkidest. • Identifikaator võib olla võtmesõna. • Identifikaator võib tähistada kas andmeobjekti või andmetüüpi. • Andmeobjektil on alati andmetüüp. • Andmeobjekt võib olla kas muutuja või konstant. • Andmetüüp võib olla kas lihttüüp või struktuurne tüüp.
Keele ja õiguse vahekorda puudutavaid probleeme ei saa lahendada ainuüksi lingvistide või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö. Kohtusse minnakse mitte seadust, vaid õigust otsima. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris on õigusele vastava otsustuse tegemine seotud otseselt õigustloovate aktide tekstidega. Need tekstid on normatiivne (siduv) alus õigusele vastava otsustuse leidmisel. Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein’i reegli-mõiste kontseptsioon – sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis (“keelemängus”). “Keelemängu” sisenemata polegi võimalik kindlaks teha õigusreeglit ehk formuleeringu tähendust. Üldkeelt vajavad kõik keelekasutajad. Oskuskeel kui kirjakeele allkeel on seotud mingi kitsama valdkonnaga, seepärast on oskussõnade tähendus tihti
kirjeldustest toimub normingu puhul aga ka vastassuunaline mõju. Kirjeldus, kui ta vähegi edukas on, mõjutab omakorda ka kirjeldatavat objekti – inimesed vaatavad normingust järele, kuidas kõnelda ehk normi moodustada. Seetõttu on erinevalt astronoomiast vastuolu leidmise korral käepärast rohkem kui üks lahendus. Muudame normi Tavaarusaama kohaselt, mida mõneti üllatuslikult jagavad ka paljud muidu haritud inimesed, on olemas suhtlusest ja suhtlejatest sõltuma- tud keelereeglid (ehk siin norminguks nimetatu) ja nende rikkumine on viga. Vigu ei tohi teha, leidmisel tuleb nad ära parandada ja nende tegijat karistada ja/või koolitada. Helen Plado (2013, 2014) on sidesõna kuna kasutuse ajaloolise muutuse (aja märkimiselt põhjuse märkimisele) põhjal näidanud, kuidas normi muutmise katse töötab. 1. Keele loomuliku arengu tulemusena hakkab tähendus nihkuma: vana „õige” tähendus, kuna puhul ajatähendus hakkab vähenema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
