AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist
Nende juhtida on kas mingi ministeeriumi osakond (nt regionaalminister) või on neil oma büroo (nt endine rahvastikuminister). 9. Millised riigiametid kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse? Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2014 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (hetkel Urve Palo) ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister (hetkel Anne Sulling). 10. Millise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad: Keeleinspektsioon - Haridus- ja Teadusministeerium Politsei- ja piirivalveamet - Siseministeerium Terviseamet – Sotsiaalministeerium Muinsuskaitseamet – Kultuuriministeerium 11. Milline on värskeim uudis EL-i kohta Vabariigi Valitsuse koduleheküljel? Reede, 6. veebruar 2015, Riias toimub ELi energeetikaministrite kohtumine ja konverents energialiidu loomise teemal. Loe lähemalt: https://eu2015.lv/events/political-meetings/the-energy-union-
Minu arvates eesti keele oskamine ja konkurentsivõime võimalus ei anna korralikku motivatsiooni. Kui ei ole teadmisi valdkonnas, siis konkurentsivõime ainult langeb. Kokkuvõte Minu meelest on venekeelset keskharidust Eestis vaja säilitada. Aga mõned muutused on vaja ikka teha: 1. Spetsiaalselt õpetada noori inimesi, et saada õpetajaks vene koolis 2. Palgatõus 3. Lõpetada kooli politiseerimine 4. Vähendada närviõhkkonda koolis(kaotada keeleinspektsioon) 5. Parem on umbes 30% ainetest õpetada eesti keeles(sellised ained nagu: eesti kirjandus, eesti kultuurilugu, ühiskonnaõpetus, kehaline kasvatus) 6. Rohkem küsida eesti keele õpetajatelt, miks nende õpilased ei oska eesti keelt, kui nii palju õppetunde on antud. Kõik need muutused võivad aidata parandada haridust ja eesti keele taset, mis kokkuvõttes suurendab venegümnaasiumi lõpetajate konkurentsivõimet ja sisseastumist ülikoolidesse.
ühest küljest paranenud: eesti keelel on riigikeele staatus ja tema püsimine on tagatud seadustega. Paljudele teistele keeltele tuntud probleemid on saanud ohuks ka eesti keelele: väheneb emakeelsete kõnelejate arv, hägustuvad keelenormid, võõrkeelte tugev mõju, eriti ingliskeelsete suhtlusvõrgustike ja ingliskeelse laiatarbekultuuri pealetung. Eesti keele kaitseks on loodud mitu riikliku organisatsiooni. Keeleinspektsioon hoiab silma peal keeleseaduse täitmisel. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakond planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud ,,Eesti keele arengukava". Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud. 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?
Nepotism Ametnikud Eestis · Ligi 24 000 ametnikku (31.12.2008). · 4,5% tööhõivest. Korruptsioon Eestis · Näited: · Elanikelt on altkäemaksu soovitud kõige Keeleinspektsioon: 18 enam juhiloa taotlemisel, auto Maksu- ja Tolliamet: 1941 registreerimisel, tehnoülevaatusel (19%), arstide (14%), politsei (13%) ning koolide
koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja 15 ametlike kirjalike tekstide koostamisega (Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 2014). § 30. „Riiklik ja haldusjärelvalve“. Paragrahvi kohaselt teostab keeleseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise kontrolli Keeleinspektsioon. Keeleseaduse nõuetest asjaajamiskeelele ja selle kasutusele nähtub, kui laiale auditooriumile see on mõeldud ning toob veel kord välja asjaajamiskeel olulisuse. Lisaks sellele rõhutab seadus, et antud keelevariant baseerub eesti keelel ja selle normeeritud kirjakeele kujul. 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord Eesti kirjakeele normi rakendamise kord on loodud keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel ning
on liialt vaene. Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust. Panustas keele normimisele ja terminoloogia looomisele. Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht), ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud
*ka töötamiseks vajaliku dokumendi või õiguse puudumine Riigikeele oskus: 1. Eesti keele oskuse nõue peab olema vajalik tööülesannete täitmiseks või olema õigustatud avalikes huvides (avalik kord, haridus, tervishoid, tarbijakaitse, tööohutus jm) 2. eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded on kehtestatud VVM-ga lähtuvat töö iseloomust ja töökoha keelekasutusolukorrast 3. keeleinspektsioon võib mh: – teha ettepaneku tunnistada töötaja keeletunnistus kehtetuks – teha töötaja ebapiisava keeleoskuse korral tööandjale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks – saata puuduliku keeleoskusega töötaja tasemeeksamile 4. tööandjat võib töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest trahvida TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE PROTSEDUUR: tööandja peab ülesütlemisest ette teatama, kui töötaja on tööandja juures töötanud:
korraldab nende rahastamise ja elluviimise Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega: Tal on siseauditi osakond. Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega. Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool. o Avalik valitsemine- Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit. Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus
Organisatsiooni nimekorraldussüsteemiga; 2) teaduslik nimekorraldus -- eriuuringud nimede ja muude nimetuste teooria ning funktsioneerimise alal; koostöö rahvusvahelise onomastikateaduse võrguga; nimede korrastamise põhimõtete väljatöötamine, nimede ja muude nimetuste kasutamise ekspertiis. Riikliku nimekorralduse eest vastutavad eeskätt riigiasutused (Siseministeerium, Haridusministeerium, keeleinspektsioon, riiklikud registrid jt), teadusliku nimekorralduse eest vastavad uurimisasutused (Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, Võru Instituut jt). Nimekorralduse objektiks on nimed keelendite rühm, mille piiritlemine iseenesest pole päris vaidlustamatu. Kuigi isiku- ja kohanimed on kõige selgemad nime prototüübid ja samuti arvatakse suhteliselt üksmeelselt nimede alla mütoloogilised nimed (isikunimede analoogid), taevakehade ja
riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium: Riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. 2) Justiitsministeerium: Õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja
valitute ühendus. Täidesaatva võimu ülesehitus - valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused - Riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine - ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon. Kaitseministeeriumi valitsemisalaks on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet; maavalitsused. Valitsusasutuste hallatavad asutused - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 18 429 000 2 764 350 0 15 664 650 0 0 18 429 000 5 Tegevuskulud 11 700 000 1 305 000 0 10 395 000 0 0 11 700 000 70003690. Keeleinspektsioon 5 124 400 5 124 400 0 0 0 0 5 124 400 5 Tegevuskulud 5 124 400 5 124 400 0 0 0 0 5 124 400 70005654
lähtuvat töö iseloomust ja töökoha keelekasutusolukorrast - (KeeleS §§ 2, 23; VVM 84/2011) o VVM 84/2011: peab olema avalik huvi, et keeleoskust. A2 – valvetöötaja, piletikontroll jne B1: päästetöötaja, ühisõidukuti juht, klienditeenidaja b2: turvatöötaja, ämmakas, õde C1: arst, sekretär, eesti keeles õpetav õppejõud, kohtutäitur, advokaat, kohtunik, prokurör, notar. - keeleinspektsioon võib mh: o teha ettepaneku tunnistada töötaja keeletunnistus kehtetuks o teha töötaja ebapiisava keeleoskuse korral tööandjale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks o saata puuduliku keeleoskusega töötaja tasemeeksamile - tööandjat võib töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest trahvida o praktika on muutnud vrdl 90ndate ja 00ndate algusega. Varem kui T
annaabi.ee 
