* eu, oeu 2. Aktsendimärgid Hääldus: "ö" Prantsuse keeles võib aktsendimärk olla peal igal vokaalil. Näited: feu (tuli), bleu (sinine) Mõned muudavad hääldust, teised mitte: * ui gravis è Hääldus: "üi" (kaks erinevat täishäälikut) akuut é Näited: aujourd'hui (täna), fruit (puuvili) tsirkumfleks ê * er, et diarees ë Hääldus: kinnine "é" Näited: boucher (lihunik), boulanger (pagar). Erandid: hier [ièr'] (eile), et (ja) * on Hääldus: nasaalne "o"
mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi, võib klaviatuuri sisse pudeneda. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad
Kontoritöö tarkvara .avi Windows Media Player .mp3 Microsoft Access .accdb Internet Explorer .html Klahvid/klahvikombinatsioonid Mõningate erimärkide nimesid ~ - tilde ` - rõhumärk (graavis) ´ - rõhumärk (akuut) # - numbriosund ' - ülakoma (apostroof) * - tärn & - "ja"-märk ¤ - rahamärk % - protsendimärk ^ - katusemärk (tsirkumfleks) _ - alajoon Allikas: http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/sisend.htm#klaver Klahvikombinatsioonid Kursori nihutamiseks ja plokkide märgistamiseks klahvide abil: Kursori liikumine Klahvikombinatsioon Üks märk vasemale Nool vasakule Üks märk paremale Nool paremale
b. ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks kasutatakse? Näited. 1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III- vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima. Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu. 2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ (akuut) rõhulise silbi täishääliku ees: dial ´ektika, fant´as'tiline, selj´anka. c. Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK? HARV on sõna juures, mis on eesti keeles haruldane, st esineb harva, on vananenud termin või vanamoeline. Näitab sagedust. JUR õigusteadus MAJ majandus, majandusteadus KÕNEK näitab sõna tähendust kõnekeeles. 2. Otsi ÕS-ist. a
Murdepalad avaldatakse võimalikult lihtsas kirjaviisis, et murdekõneleja jutuvestmist saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on tulnud lisada järgmised märgid: ` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis'). i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt naikka `nakkisid, puupulki, varnu'). ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima'). ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad').
väljahääldamise "headust" ehk diktsioonilist selgust!) Kvalitatiivsete erisuste kõrval on kõnes paratamatult tähtis ka segmentide ajaline ehk kestusmõõde: see erineb keeliti ja sõnuti nagu häälikud isegi. Kestus- ehk vältussuhetest kõneldes kasutatakse üldmõistet kvantiteet (lühend Q). Paljudes keeltes on kvantiteedil ka tähendusi eristav, fonoloogiline roll selgekujuliseks näiteks on keeled nagu tsehhi või ungari (nende kirjas märgib akuut pikka vokaali, tavaline täht lühikest) või siis läti, kus pikkusmärgina kasutusel makron (rõhtjoon tähe kohal, vrd klassikaline ladina). Põhimõtteliselt on oluline eristada häälikukvantiteeti (vokaal on fonoloogiliselt pikk või lühike, konsonant võib esineda geminaadina ehk topelt) ja silbikvantiteeti. Nt ladina või araabia keele rõhureeglid rajanevad nimelt silbi, mitte ainult hääliku pikkusel). Eesti välted on kvantiteedifonoloogia ilmekas näide
järgi. Läti keel on selle reegli võtnud seetõttu, et nimetavas käändes peab nimele lisama juba lõpu, et saaks käänata. Meessooast sõnade lõppu S, naissoost sõnade lõppu A. Leedu keeles on olukord keerulisem, sest on kahe variandi vahel. Nime võib kirjutada kas originaalkirjapildis või häälduspäraselt. Kõige keerulisem tähestik vietnami tähestik. Kombineeritud kaks diakriitilist märki: tsirkufleks ja muud punktid, akuut vms. Nimekeelsus. Kasutades võõrkeelseid nimesid eestikeelses tekstis, tuleb silmas pidada, et kui kirjutame muutmata, siis selle keelsus otseselt ei muutu. Ümberkirjutussüsteemid. Enamasti ollakse harjunud sellega, et nimesid ümber ei kirjutata, siis Läti olukord on problemaatiline. Maailma kirjasüsteeme (mooduseid, kuidas keelt kirja pannakse) saab jagada kolme rühma: 1. Kirjasüsteemid, kus üht häälikut tähistab üks märk. häälikkiri. Neid on kaks. Kõige
sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.) maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt. A [ haa ] õhkamisega A [ aa ] tavaline Rõhumärgid (võeti kasutusele ~200 e. Kr. Aleksandria grammatikute poolt): akuut ` graavis ´ tsirkumfleks(is) Kõige vanem kiri paremalt vasakule nagu semiitidel, pärast seda nn. künnihärja pöörlemisviis, st. üks rida paremalt vasakule, järgmine rida vastupidi. ~IV saj. e. Kr. hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni
annaabi.ee 
