Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keelatud ained spordis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
doping, spordis, dopinguaine, sportlaste, agonistid, sportlase, ravimid, kõrvaltoimed, insuliin, spordiala, rooma, sportlastel, diureetikumid, kasvufaktor, jaotumine, seletused, jalgrattur, knut, agentuur, kogustes, ebaaus, suuremates, meditsiinilised, steroidid, agressiivsus, meditsiiniline, faktorid, amfetamiin, veredoping, loetelu, ammendavDoping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist
söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime. Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang). Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade
Pärnu 2014 Sisukord Doping............................................................................................................ 3 Ajalugu........................................................................................................... 4 Keelustamine.................................................................................................. 5 Keelatud meetodid......................................................................................... 6 Eesti doping.................................................................................................... 7 Dopingu kontroll............................................................................................. 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
DOPING Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju:
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
Hormoonid. Eriomadused: esmased signaalmolekulid, nad on ülikõrge bioaktiivsusega (inimeses 10 astmel -9 ... astmel -12), hormoonidel on lühike eluiga, süntees on väga mitmete kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon, insuliin, glükagoon. Aminohapete teisendid: kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid (adrenaliin, tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid: suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid (kortikosteroidid). Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
