varajasel astmel, praegu ei kasutata. 2. Abstraktne hüpotees - annab tingimused üldistatult. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Õigusnormi dispositsioon on normi osa, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. Ka dispositsioonid võivad olla absoluutsed ja kausaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad 2. Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 3. Kirjeldavad 4. Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida 5. mitmetimõistmised. Määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Absoluutselt määratletud
· Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus, lootused
Nad näivad esinevat koos, aga mitte kunagi ühenduses üksteisega" Me ise loome kausaalsuse- selle algupära on meie endi silmades, mitte nähtustes. Kogemus annab meile üksnes hulga üksteisega mitte ühenduses olevaid sündmusi, mille meeled ühte liidavad. Kausaalsus ületab selle, mida on tajutud, ta on suurem kui meie kogemus. Kui me mõtleme sellele, et lumi sulab sooja käes, siis me ei mõtle üksnes sulatatud lumest, vaid arvame, et need tuttavad kausaalsed seaduspärasused kehtivad üldiselt mistahes lume kohta (kuid ehk on kusagil olemas lund, mis sooja käes ei sula?). Kausaalsuse kui seaduse usaldamine põhineb lõppkokkuvõttes siiski usul. Inimese hinge olemasolu jääb küsitavaks. Järjekindla empiirikuna tegi Hume veel ühe järelduse, mis kuidagi ei kooskõlastu tavaaru- saamaga. Peetakse enesestmõistetavaks, et inimesel on hing või mõistus. Descartesil oli kaks substantsi: mõtlev (hing) ja materiaalne (keha)
ühikutes) • Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes • Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda suurem on tunnuste väärtuste hajuvus • Mida suurem on hajuvus, seda moonutatum on ka aritmeetiline keskmine Nähtustevahelised seosed: • Seosed – ühtede objektide olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eeldus • Põhjuslikud e kausaalsed seosed – põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks piisav ja vajalik • Põhjuslik seos on kindla suunaga Korrelatsioonanalüüs: • Võimaldab analüüsida muutujate vahelise seose olemasolu, tugevust ja suunda • Osakorrelatsioon - kirjeldab kahe muutuja vahelist korrelatsiooni, võttes arvesse ühe või enama muutuja mõju • Positiivne korrelatsioon — ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab
Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas)
Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid
Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide (nähtuste) olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seadusteks nimetab teadus nähtuste vahel püsivalt ja korduvalt esinevaid olulisi seoseid. Üldiselt eeldatakse, et seaduse aluseks olev seos on põhjuslik ning tema mõju on paratamatu Nähtuste kulgu selgitavate seoste hulgas on väga olulisel kohal põhjuslikud ehk kausaalsed seosed. Sellisel juhul on meil tegemist kahe nähtuse või nähtuste kompleksiga, millest üht nimetatakse põhjuseks ja teist tagajärjeks. Seos kahe nähtuse vahel on põhjuslik, kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Nähtuste kompleksist koosneva põhjuse korral on võimalik ja sageli ka tarvilik vaadelda teda koosnevana reast osapõhjustest Põhjuslik seos alati mingi kindla suunaga
seoste kohta palju küsimusi Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide (nähtuste) olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seadusteks nimetab teadus nähtuste vahel püsivalt ja korduvalt esinevaid olulisi seoseid. Üldiselt eeldatakse, et seaduse aluseks olev seos on põhjuslik ning tema mõju on paratamatu Nähtuste kulgu selgitavate seoste hulgas on väga olulisel kohal põhjuslikud ehk kausaalsed seosed. Sellisel juhul on meil tegemist kahe nähtuse või nähtuste kompleksiga, millest üht nimetatakse põhjuseks ja teist tagajärjeks. Seos kahe nähtuse vahel on põhjuslik, kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Nähtuste kompleksist koosneva põhjuse korral on võimalik ja sageli ka tarvilik vaadelda teda koosnevana reast osapõhjustest Põhjuslik seos alati mingi kindla suunaga
situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, "if-then") käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus. Pole seotud konkreetse situatsiooniga Empiirilised- enese/tuttavate kirjeldused+ faktoranal/peakomp analüüs kontseptuaalsed- tavainimesed/eksperdid klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes kausaalsed taksonoomiad- lähtub omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale/sots suhete vormidele Isiksuseomaduste hierarhia tasandid isiksus- psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline struktuur, määrab indiviidi unikaalse kohanemuse keskk 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3 Isiksuseomadused (traits) sarnaste harjumuste kogumid 4 "Superfaktorid": isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman)
sõnumi ühemõttelisus (b) John Maynard Smith: selline displei võimaldab paremini varjata looma tõelist motiveeritust. 7.KÄITUMISE FUNKTSIOON. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias. Organismi mingi omaduse või tunnuse (näit. käitumismustri) funktsiooniks on selle valikuline väärtus ellujäämise ja/või sigimisedu mõttes. Näide sama käitumise kausaalsest ja funktsionaalsest seletusest. Otsene ja kaudne funktsioon, käitumise polüfunktsionaalsus. Miks lind laulab? (a) kausaalsed seletused: “Sellepärast, et on kevad” või “sellepärast, et laulja on isalind, kelle testosterooni tase on tõusnud vajalikule kõrgusele” jne. Need vastused osutavad käitumise otsesele põhjusele, käitumise vallandumise mehhanismile. (b) funktsionaalsed seletused: “Selleks, et tõrjuda rivaale” või “selleks, et meelitada ligi paarilist” jne. Need vastused osutavad käitumise ultimatiivsele põhjusele, kaugemale tagajärjele, funktsioonile evolutsioonilises mõistes. Mõne
õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid. Võlasuhete liigid 1. Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid: - Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta - ühekülgselt kohustavad - ühekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma omapoolse kohustuseta. NT leping, millega olemasolev kohustus lõpetatakse võlginiku poolt uue kohustuse võtmisega Käendusleping on ühekülgne. Võlausaldajal on õigus nõuda, et maksa see võlg ära. - mitmekülgselt kohustavad- jaguneb kaheks: 1)kahekülgsed
3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale. Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus, loogilis-kausaalsed seosed, mis moodustavad tekstiterviku. Toetub natuke Proppi süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’. Narratiivse lausega seostuvad narratiivsed alus, öeldis, objekt, narratiivne süntagma. Jutustuse grammatika aluseks on keele ja jutustuse sügav ühtsus, mis sunnib meid üle vaatama mõlemat. Me mõistame jutustust paremini kui tegelane = nimi, tegevus =
§ AB peab olema toksiline mikroorganismi rakkude suhtes ning samal ajal mittetoksiline makoorganismi rakkude suhtes ehk kuidas surmata selektiivselt prokarüootseid rakke (mikroobid), mis asuvad eukarüootsete rakkude (organismi koed) hulgas. § Bakterite puhul õnnestub päris hästi, tunduvalt raskem leida ravimeid seente, algloomade ja viiruste surmamiseks. Etioloogilise ravi printsiip § See antibakteriaalse ravi teine alustala! § AB on etioloogilised (kausaalsed, põhjuslikud) ravimid, s.t. nad toimivad haiguse (infektsioon!) põhjusele (põhjustajale, tekitajale), mitte ei avalda toimet mingi organismi funktsiooni muutmise kaudu (farmakodünaamiline ravim). AB jaotus sõltuvalt toimeviisist § AB toime võib olla kas bakteriostaatiline või siis bakteriotsiidne. § Bakteriostaatiline tähendab kasvu (paljunemise) pärssimist, see võib olla reversiibelne. Primaarselt bakteriostaatilised: tetratsükliinid, makroliidid, klooramfenikool
olemasolu, puudumise või muutumise eeldus · Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist (realiikmetega samades ühikutes) · Põhjuslikud e kausaalsed seosed · Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse põhjusnähtus on tagajärgnähtuse väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes esilekutsumiseks piisav ja vajalik · Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda · Põhjuslik seos on kindla suunaga
kehtiva õiguse keel. Jurisprudents asub õiguslikule tegelikkusele väga lähedal, võrreldes teiste õigusteaduse osadega (õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu). Lausa kõige lähemal. Jurisprudents on objektiivset õigust (kehtivat õigust) seletav teadus. Jurisprudents on esimene õiguse kohta küsimise viis, mis kujunes Vanas Roomas, kus õigusteadus sündis. Rooma õigus oli formaalne, üldine, abstraktne – see on ka tänapäeval kõrgele õguskultuurile omane. Kausaalsed normid ei paku häid lahendusi, kuigi ka formaalsete normide ja tegeliku olukorra subsumeerimine võib keeruline olla. Juba eelklassikalisel ajal oli palju juriidilist kirjandust, mis sisaldas kujundlikke/piltlikke ütlusi selgitamaks õiguse mõisteid. Erialakirjanduse kommenteeriti riigiametnike seisukohti – selle kaudu seletati kehtivat õigust. Jurisprudentsi kutsustakse ka õiguse dogmaatikaks. Dogmaatika ei ole siin traditsioonilises
annaabi.ee 
