Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele! Oleviku vorm otseses kõnes muutub mineviku vormiks kaudses kõnes. am/is --- was are -- were do/does --- did want/like/know/go etc --- have/has had wanted/liked/knew/went etc will --- would can --- could wa...
n e k õ n e T d C E H a u R C K D E I IN PE S v i i rek aa S n e U m St H s iu 12 lva naa E üm G 3 Kaudne kõne Kõneleja sõnu saab edasi anda otseselt ja kaudselt.Otsene kõne kordab kõneleja sõnu täpselt Näiteks: She says, ,,I am a student ." Kaudne kõne annab kõneleja sõnu edasi ümberjutustatult. Näiteks: She says that she is a student. Otsene kõne Otsene kõne antakse kaudses kõned edasi sihitislausega, kusjuures toimuvad mõningad muudatused , näiteks muutuvad vastavalt lause mõttele asesõnad ja mõnel juhul ka verbi pöördevormid. Saatelause Otsene kõne Reporting clause Direct speech He says, ,,I like your car." ...
Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
UNIT 4 4.1 Like and as Kasutame like, et öelda, et asjad on sarnased. He looks like his father. Ametlikumas vormis kasutame as, et öelda, et asjad on sarnased (esineb enne alust) The exam starts at 9.30 as I have already said. Kasutame as, et rääkida ametitest ja töödest, mida inimesed teevad She works as a teacher in a primary school. Kasutame as, kui me viitame informatsioonile, mida nii rääkija kui kuulaja juba teavad As you know, I'm starting a new job next month. 4.2 Narrative tenses 4.2a Lihtminevik Kasutame: et rääkida sündmustest minevikus, mis on nüüdseks lõppenud I went to the zoo last weekend. et rääkida mineviku situatsioonidest I lived next door to my best friend. kaudses kõnes 4.2b Kestev minevik Kasutame: et rääkida asjades, mis on minevikus kestvad. They were walking along the bank of a river. et rääkida sündm...
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev ole...
REPORTED SPEECH 2. Kui saatelause verb on oleviku aegades, siis ei muutu kaudse kõne verbi aeg. Kui saatelause verb on minevikus, toimub väit- ja küsilausetes aegade nihe: Prsent Simple Past Simple Present Progressive Past Progressive Present Perfect Past Perfect Present Perfect Progressive Past Perfect Progressive Past Simple Past Perfect Past Progressive Past Perfect Progressive Past Perfect jääb muutmata Past Perfect Progressive jääb muutmata Future Simple Future in the Past 3. Kui saatelause verb on minevikus, asendatakse kaudses kõnes mõned lähedust väljendavad sõnad kaugust väljendavate sõnadega: This that These those Here there Now then Ago before Today that day Tomorrow the next day Yesterday the day before Last night the previous night Next week the following week Aegade nihet ei toimu kui 1. Lause väljendab üldtuntud tõde He said, ´The sun is...
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ...
THE TENSES AJAVORMID JA NENDE KASUTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 TH...
AJAVORMID JA NENDE MOODUSTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE, SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv; do/does + I Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane SIMPLE live, goes twice a week, every day, usually, often, sometimes, always THE PAST (+) II pv; did + I Tegevus toimub minevikus SIMPLE lived, went yesterday, last week, two years ago, in 1996 THE FUTURE (shall)/will + I Tegevus toimub tulevikus, on üksteisele järgnev SIMPLE pv tomorrow, next week, soon, later, in 2025 be going to + I pv THE FUTURE IN (shou...
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT I (-s) DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv. I learn English I am learning English I have learned English. I get up at 7 every day. I'm reading a good book at the I've learned 10 words today. He doesn't get up at 7. moment. He hasn't learned any new What time do you get up? He isn't reading anything at the words today. moment. How many words have you What are you reading at the learned today? moment? 1 Korduv tegevus. 1 Praegu toimuv. 1 Äsja lõppenud 2 Püsiv olukord. 2 Praeguse perioodi vältel 2 Täna/sel nädalal toimunud 3 Tulevikus toimuv, seotud toimuv. ...
TENSES (Table) Past Simple Present Simple Future Simple Tegusõna 2. pv Tegusõna 1. pv Tegusõna on esitatud kujul [NB! He/She/It _____(e)s] Küsimuse/eituse will + 1. pv moodustamiseks kasut. Küsimuse/eituse did + 1. pv moodustamiseks kasut. Eituste moodustamisel do / does + 1. pv will not = won't Tunnused lauses: Lihtminevik. Keegi tegi Tunnused lauses: Tunnused lauses: midagi. Jutt käib tavalisest, Lihttulevik. Ennustused. yesterday, last harjumuspärasest Lubadused. Hetkeotsused (summer), (five years) tegevusest. (rääkimise hetkel ago, in 1987, etc. always, sometimes, sündivad). usually, often, e...
Report To:headmaster From:Liis Subject: Suggested improvements Date:2nd May 2011 The purpose of this report is to comment on conditions in the college and to make recommendations for possible improvements. Although conditions are generally good, there are one or two problems. Firstly, in large classes, there is not much desk space. Secondly, the classrooms tend to be darl, especially in the winter months. Finally, during video lessons, some of us find it difficult to see screen properly. There are number of changes that could be made in order to improve the situation. To begin with, I would strongly suggest that the number of students per class kept to below ten. In this way... To sump up, while most of us are satisfied with the conditions, I feel that above improvements would make things even better. If these suggestions were carried out... Complaint Dear Sir I am writing to complain about the holiday apartment I rented from you on 15...
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
annaabi.ee 
