Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse. Sõda algas 22. jaanuaril 1558, kui Vene väed tatari khaani juhatusel tungisid Liivimaale rüüsteretkele. Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused). Venelased suundusid Tartu peale ja kuna ordumeister polnud suutnud ikkagi vastupanu koondada, taandus ta Lätimaale. Tartu alistus 18. juulil ? Tartu piiskopkonna lõpp. Augustis vallutati kiiresti väikseid linnu. Taani vahendusel sõlmiti pooleaastane vaherahu. Sellel ajal hakati otsima välisabi. Liivi ordus saavutati kokkulepe Poolaga ja SaareLääne piiskopkond sõlmisid lepingu Taaniga. 1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati
Pommid tegid olulist kahju, siin-seal lahvatasid leegid. Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli ju sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud. 11. mai hommikul puhkes Iinnas üldine tulekahju. Kaitsjad taandusid linnusesse, kuhu tule ja vaenlase eest vaIjus ka palju linnaelanikke. Varsti otsustati alistuda, seda enam, et pakutud tingimused olid soodsad. Kõik, kes soovisid võisid vabalt lahkuda.Linn säilitas oma kaubandusõigused. Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid. Linn alistus täpselt nädal pärast pommitamise algust, 18. juulil
võimalused nüüd sõda alustada( Rootsi kuninga, krimmi khaaniga vaherahu, poolaga rahu) siis 22 jaanuar 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-alei juhtimisel Tartu Piiskopkonda. 1558 aprillis algas narva piiramine ja pommitamine. Kuna mujalt vana-Liivimaalt abi ei saadud ja Narva oli sõltunud kauplemisest venemaaga alistusid nad, tingimustel et kõik, kes soovisid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Kuid Narva põles maha. Juuli algul alistus Tartu.- Tartu Piiskopkonna lõpp.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559 aastal pooleaastane vaherahu liivi ordu ja venemaa vahel.1559 september ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ning andis selle oma vennale, hertsog Magnusele. auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi
See retk kujunes rohkem luure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks. Vastupanu osutasid talupojad, kes Jõhvi kiriku juures rüüstajatega verise lahingu maha pidasid. Kui venemaale tagasi mindi, lubas Sig-Alei (Vene vägede juht) Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Kuna raha ei tulnud, ei tulnud ka rahu. 1558. a. kevadel mindi uuesti, algas Narva pommitamine ja piiramine. Tekkis palju kahjusid ja otsustati alistuda. Tingimused olid, et kes tahtsid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Ka Tartu alistus varsti Vene armeele. Tartu säilitas algul oma õigused, aga linn langes ja Tartu piiskopkonnaga oli lõpp. Tartu ja Narva kerge langetamine andis venelastele julgust juurde. Varsti vallutati veel väiksemaid linnuseid. Mingi Tallinna alla, aga piirama veel ei asutud, 1558. a. prooviti vastupealetungi, aga murrangut ei saavutatud. Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. a. aprillis pooleaastane vaherahu. Otsiti välisabi ja Fürstenbergi asemel sai liidriks Gotthard Kettler
kiriku juures maha verise lahingu pärast lubas Vene vürst Liivimaale raha äramaksmisel rahu, aga maksu kokku ei saadud ja rahu ei tulnud 1558. a kevadel alustasid Vene väed pealetungi juba Liivimaa täielikuks hõivamiseks aprillis algas Narva piiramine ja pommitamine, sinna abi ei saadetud ja seal levisid alistumismeeleolud, 11. mail puhkes linnas üldine tulekahju ja Narva langes, linn säilitas oma kaubandusõigused 18. juulil langes Tartu Tartu piiskopkonna lõpp, mõne aasta pärast küüditati Venemaale suur osa Tartu elanikkonnast, sh ka piiskop kahe väga tähtsa linna, Narva ja Tartu suhteliselt kerge langemine oli Vene väe suureks strateegiliseks ja moraalseks eduks, augustis vallutati ilma olulise vastupanuta rida väiksemaid linnuseid, Tallinna piirama ei asutud 1558. a sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat vastupealetungi, aga murrangut ei saavutatud ja
hävitati 20 000 Ida-India oopiumikasti, mis tollal maksis üle 3mln naelsterlingi. Loomulikult oli vaja Hiinat karistada ja koht kätte näidata, tulemuseks oli sõja puhkemine 1839 lõpus. Hoolimata Hiina kaugusest polnud Hiinast Euroopale mingisugust vastust ja 1842 oli Hiina sunnitud sõlmima väga alandava Nankingi lepingu Inglismaaga : Hiina igaveseks ajaks loovutas Inglismaale Hong Kongi saare (läks Hiinale tagasi alles 1977), samuti saavutasid inglased väga suured kaubandusõigused Hiinas + hüvitusrahad. Teine oopiumisõda polnud enam nii otseselt oopiumiga seotud, seal osalesid lisaks SB-le ka Prmaa ja hiljem Venemaa. Põhjuseks oli jätkuv Hiina suletud hoiak Euroopa osas, taheti sundida Hiinat vastu võtma diplomaate, misjonäre, lubada oma kaupmehi Hiinasse ja avardada kaubandusõigusi Hiinas. Kuna Hiina keiser ei lubanud sellist tegevust Hiina pinnal vms, siis... lõplikuks ajendiks oli ühe SB kaubalaeva Arrow konfiskeerimine hiinlaste poolt 1856a.
annaabi.ee 
