Kõik riigid püüdlevad vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu poole, kuid seda võimaldab vaid kindel ja kaalutletud kaubanduspoliitika. Kaubandus on tähtis, sellest sõltub inimkonna tulevik. Inimesed vajavad töökohti, et elatada ära oma perekonda ja tuua riigile sisse kasumit. Kui peaks juhtuma, et kaubandus ei ole tulevikus perspektiivikas, siis riik jääks suurtesse võlgadesse, rahvas muutuks vaeseks ja suremus suureneks. Kuna Eestis on palju kaubanduskeskuseid, väikeettevõtteid, söögikohti ja toidupoode, siis on arusaadav, et meie riigis elavad inimesed töötavad kõige rohkem kaubandusvaldkonnas, tuues sellega riigile suurt tulu. Kaubandus on maailmas sama tähtis kui igapäevane õhu sisse hingamine- ilma selleta ei saa. Kaubandusökonoomika koolitab õpilasi välja mügijuhtideks, müügiagentideks,...
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises tausts...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus...
2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreeti...
2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ Loo Helmrosin EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid, nende ajalugu ning kaubamärkide all olevad tooted. Lisaks esitatakse viie vabalt valitud kaubamärgi kohta oma arvamus ning kirjeldatakse väljapanekut kauplustes. 1 KAUBAMÄRK SUVA AS Suva sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud AS RAUANIIT. Alates 1944. aastast töötati tekstiilivabrik Punane Koit nime all. Alates 1991. aastast jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. 1.1 Toot...
Vibulasketiir on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad oma vaba aega sisustada millegi lõbusa ja sportlikuga. Suur plus on see, et lähiümbruses puuduvad konkurendid. Reklaamime oma ettevõtet lehtedes ,,Sõnumed" ja ,,Virumaa teatajas" ning ka plakatitega poes ja tänavatel. Eestist. Vibulasketiir hakkas olema lahti märtsist kuni septembri keskpaigani seitse korda nädalas. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 1 Üldandmed Ettevõtte nimi: Asukoht: Tapa Juhataja: Registreerimise aeg ja koht: Juriidiline staatus: E-mail: Tel: 2 Tutvustus Ettevõtte nimeks on Tapa Vibulasketiir. Tegevuspiirkonnaks valisin Lääne-Virumaa Tapa valla Tapa linna. Vibulaskekoht leiaks aset Tapa mõisa juures. Vibulasketiir oleks lahti märtsist kuni septembri keskpaigani, seitse päeava nädalas. Tööpäevade lahtioleku ajad oleksid 10.00-21.00 ning puhkepäevadel 09.00-22.00. 3...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray...
1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu,...
Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits MAITSETAIMED Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 2014 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. MAITSETAIMED........................................................................................................... 5 1.1 Till..............................................................................................................................5 1.2 Petersell...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt...
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööand...
Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...
Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, met...