peab olema väljastatud vastavussertifikaat. *Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja
väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks
Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla
Mida rohkem vana eemaldatakse, seda enam kahaneb hoone väärtus. Uus võib olla küll vananäoline, kuid ta ei ole vana -100 aastase majaosa saamiseks kulub 100 aastat. Vanade majade seisukorra hindamisel tuleb kontrollida eelkõige - Vundamendi- sokli ehituskonstruktsioonilist olukorda (liialt madal sokkel, sokli pragunemised, sadevete kogunemine sokli äärde) - Välisseinu - Vahelagesid - Katusekatet - Katuse kandekontstruktsiooni - Välisfassaadi viimistlust (värvikahjustused, krohvipragunemised, puidumädanikud) - Akende üldseisundit (halvad tihendid, klaaside kinnituse vananemine; aknaplekkide puudumine või nende ebaõige kinnitus) - Siseruumide viimistlust (valdavalt sanitaarremondi vajadust). - Vihmasüsteeme - Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni - Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse)
MÄTASKATUS Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed. Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed
Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted
vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Kui aluskatte all oleva ruumi piirded on veeauru mitteabsorbeerivad, tuleb aluskate valida selline, mis on veeauru läbilaskev, kuid samas vettpidav. Katusekatte ja aluskatte vahele jääv õhkvahe peab olematuulutatav 94 Katusekonstruktsiooni tuulutus nEt katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine vastu katusekatet nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb ventileerida eraldi nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 60. Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel. 61
ja täidetakse betooniga Katused Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal
Seega on PVC paigaldamine tuleohutuse seisukohalt igati ohutum kui keevitatavad katusekattematerjalid. PVC hoiab ehituskuludelt kokku kuna üldjuhul ei vaja see eraldi tuulutussüsteemi. Lisaks keevisele kinnitatakse kattematerjal ka mehhaaniliselt. Katusekatte paigaldus peaks toimuma vastava koolituse läbinud või kogemustega ehitajad. Näiteks suurim PVC tootja ning 15 maaletooja Eestis ,,PROTAN" nõuab, et Protan katusekatet ja hüdroisolatsioonimaterjali võivad teostada vaid vastava koolituse läbinud, sertifitseeritud paigaldajad. Vastasel juhul ei lähe tootja lubatud 15 aastane garantii arvesse. Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb paistma nt aknast või maapinnalt. Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna materjal on veeauru
30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks
28 Loeng 8 Katused http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et võimalikud liikumised, tuul, jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus mille katusekatte kalle on rõhtpinna suhtes >1:10 koos mistahes kaldega liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats)
Katuste väliskuju ja kalle olenevad hoone arhitektuursest lahendusest, katusekattematerjalist, katusealuse kasutamise otstarbest jm teguritest. Välise kuju ja katuse tahkude arvu järgi eristatakse ühetahulisi (pultkatus), kahetahulisi (viil- katus), neljatahulisi (kelpkatus, telkkatus) ning murtud tahuga mansardkatuseid. Katuste kattematerjalina kasutatakse rullmaterjale katusekalde puhul 00 ... 140, lainelistest kiudtsement- plaatidest katusekatet kalde puhul üle 110, betoonist katusekive kalde puhul üle 120, orgaanilisest materjalist laastudest, sindlitest, roost ja õlgedest katuseid ehitatakse kaldega üle 450. Plekkkatuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 180, Rannila lainelisest terasplekist katte korral 80. Kõik katusekatted kinnitatakse tugevalt kandekonstruktsiooni külge (tormituule vastu). Katuse kandekonstruktsioon tehakse puidust, monteeritavast raudbetoonist või terasest
alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1). (4) Müüritise kaalu arvestamisel tuleb arvestada ka mördi kaalu. Katusekonstruktsioon (5) Katuse omakaalu määramisel lähtutakse lähtutakse komponent- materjalide kaalust ja geomeetriast (andmed tavaliselt tootjalt). ... Välisvooder, viimistlus (7) Välisvoodri hulka loetakse ka selle kinnitusdetailid ja isolatsioonikihid. Ka katusekatet käsitletakse välisvoodrina. (8) Konstruktsioonielemendi projekteerimisel arvatakse tema omakaalu hulka ka vooderdise ja viimistlusmaterjalide kaal (kui pole lähtutud teistsugustest eeldustest). Viimistluse hulka loetakse nii ehituskohal tehtud viimistlus (krohv, betoontasanduskihid jms.) kui ka eelviimistletud vaheseinte kattekihid ja põrandakatted. Projekteerimise alused 40 1.4.3 Sildade omakaal
ehitustöö kvaliteet, kliimamõjud ja hooldustingimused. Katusekatte ennetav remont või vahetus võib olla vajalik hoone üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda iga aasta ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. Vana maamaja katusekatte vahetuse korral tuleb eelistada elamu ehitusjärgset katusekatet ja vältida mittesobivaid imitatsioonmaterjale. Korralikult ehitatud laastukatus võib heaperemeheliku hoolduse korral pidada vastu aastakümneid. Kogenuid ehitusmeistreid on olemas (OÜ Katusõkatja, OÜ Ökokatused, FIE Jüri Metsalu, FIE Mart Hommik, OÜ Tani Mets, FIE Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide
Mõnel pool on korstnate kiiret lagunemist põhjustanud see, et üksikutesse korteritesse individuaalse gaasikütte paigaldamisel on põlemisgaasid juhitud otse vanasse korstnalõõri lõõre eelnevalt ette valmistamata (tavaliselt paigaldatakse korstnatelliste kahjustumise vältimiseks sel puhul lõõri sisse spetsiaalne metallkest, kuid sageli ei ole seda tehtud). Lagunevatest korstnapitsidest katusele kukkuvad tellised võivad omakorda kahjustada katusekatet, eriti eterniit- ja kivikatuste korral, mis on löökide suhtes tundlikud. Katuselt alla kukkudes võivad need ohustada ka möödujaid või hoone läheduses parkivaid autosid. Korstnaplekid nii korstna ümber, kui pealispinnal olid valdavalt viimase kümne aasta jooksul vahetatud ja korralikud. Renoveerimata korstnaplekkide olukord oli halb ja hädasti korrastamist vajav. Joonis 2.12 Hooldamata katusel kasvav sammal või muud taimed soodustavad
annaabi.ee 
