Zootehnilise klassifikatsiooni alusel jaotatakse tõud vastavalt nende leemiseks kulutatud mõtestatud inimtöö hulgale. C.Darwin järgi primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas sammu ja kiirushobusteks. 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi 1)Värvus must-kattekarvad mustad-jõhvkarvad mustad. 2)värvus hiirjas-kattekarvad hiirhallid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 3)värvus tuhkur-kattekarvad: hallide hulgas pruune karvu-jõhvkarvad mustad. 4)värvus võik-kattekarvad kollased, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 5)värvus kõrb-kattekarvad pruunid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 6)värvus raudjas-kattekarvad rauaroostetoonilised pruunid-jõhvkarvad mustad. 7)värvus punane-kattekarvad ja jõhvkarvad punased.
Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola) tüsedusega kuni 5 mm. *Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. *Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse. Kattekarvad kaitsevad lehte intensiivse päikesekiirguse ja liigse transpiratsiooni eest. Täiskasvanult on need surnud, õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena. *Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. *Mitmerakulised karvad jagatakse: -üherealisteks - harunenuteks - soomuskarvadeks- Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. - sammaskarvadeks
(jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi); tume seljatriip kulgeb pikki lakka kuni sabani. 5 KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse Tobianoks. MUSTA-VALGEKIRJU- Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud. HIIRJAS- Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad. TUHKUR- Värvuse tunnuseks on see, kui hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu ning kui jõhvkarvad on mustad. KOLLANE- Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased ning jõhvkarvad on valkjad. MUSTJASKÕRB- Nahk on must,ninamikul,kubemel ja kõhu piirkonnas on pruune karve Raudjas hobune: 6 EESTI HOBUNE Kuni 19
pigmenti on nn rikutud. Hall - hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. Kollane - kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. Võik - kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem sokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. Hõbemust ja hõbekõrb - hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel.
hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. võik – kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse.
Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp.
Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel.
ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse. Kattekarvad kaitsevad lehte intensiivse päikesekiirguse ja liigse transpiratsiooni eest. Täiskasvanult on need surnud, õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena. Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest.
näiteks räni. Epidermi katab kutiikula või vahakiht. Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Epidermi moodustised: karvad papillid õhulõhed Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus ehk hingamine. Taime noori juuri katvat sarnast kattekudet nimetatakse epibleemiks. Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem KATTEKARVAD HAAKEKARVAD Elusad v surnud tugeva seinaga Ühe- v mitmerakulised Ühe- v mitmerakulised Sirged v harunenud Terava v konksja tipuga Kaitsefunktsioon Kinnitamine ja levitamine NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si
Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu). Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed. Hügrofüüdid- niiskustaimed. Hüdrofüüdid- veetaimed. Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused).
c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites) d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm) e) Kämbla koormuse indeksi valem on (kehamass,kg) jagada (kämbla ümbermõõt,cm) 8) a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse sääreks b) kannaliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse pöiaks c) kui suur märgis on laik? Läbimõõt üle 10cm d) harilik lauk mitu sõrme lai see on? 3 sõrme e) mis värvust on hobune (kattekarvad pruuni, jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad)? Kõrb 9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt) 10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks
karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7 kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. võik – Kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. hiirjas –geen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda
H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud
· Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). · Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. · Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. · Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine).
Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine).
Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli. Villkarvad/kattekarvad – kaitsevad lehepinda liigse kiirguse ja kuivamise eest. Torkekarvad – peletavad vaenlasi, võivad sisaldada ärritavaid ühendeid. Kork Varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne e. teisene kattekude Korgikambium – lateraalne meristeem, vastutab teiskasvu eest, mis tagab epidermi asendamise juurtel ja vartel Kolmest koest: felleemist ehk kork, fellogeenist ehk
annaabi.ee 
