8.Mendeli I e ühetaolisuse seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saame esimeses järglaste põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased isendid/järglased 9.Mendeli II e lahknemisseadus – homosügootsetel vanemate ristamisel toimub teises järglaste põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes 10.analüüsiv ristamine – võte, mida kasutatakse tõuaretuses ja sordiaretuses ning selle eesmärgiks on kindlaks teha kas katseloomad või taimed on homosügoodid või heterosügoodid 11.kodominantsus – nähtus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli poolt määratud tunnused 12.intermediaarsus – nähtus, mille korral heterosügoodil avalduvad vahepealsed tunnused 13.polüalleelsus – nähtus kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli 14.polügeensus – nähtus kui tunnuse määramisel osaleb mitu geeni samaaegselt, nende tunnuste pärandumisel ei kehti Mendeli seadused 15
haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Venemaal leidis kinnitust, et geneetiliselt muundatud toit avaldab kahjulikku mõju närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks. Katsealusteks valiti hamstrid (Campbell), kellele anti põllumajanduses laiaulatuslikult kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17. mai 2010 kell 12:06 · Rubriigid: Euroopa ja maailm, GMO, Tervis) Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. See on
muster, ülejäänud keha on must. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Kattetiibade muster võib ühe liigi piireski oluliselt muutuda järkjärguliste üleminekute astmikuga ja sellepärast on lepatriinud värvuse muutlikkuse uurimisel levinud katseloomad. Tundlad ja käpad on lühikesed. Käpad on 4-lülilised, kuid näivad 3-lülilistena, sest 3. lüli on väga väike ja märkamatu. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust. Lepatriinu esijalgade pinnal olevad erilised näärmed eritavad ärrituse korral vastiku lõhna ja maitsega oranžikathemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Pärast
Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine Depressiooni testimine Sotsiaalsuse testimine Muud laboratoorsed meetodid : Rakukultuuride valmistamine ja mikroskopeerimine Kudede histoloogilised värvingud ja mikroskopeerimine Loomade või rakkude huvipakkuvate valkude analüüs Loomade või rakkude DNA ja RNA analüüs Teaduslikes katsetes on võimalik kasutada mitmesuguseid test-süsteeme ehk mudeleid Katseloomad Raku ja koekultuurid Arvutimudelid Farmakoloogias kasutatakse mudeleid selleks, et Uurida haiguste olemust ja testida uusi ravimeid nende haiguste ravimiseks Põhjalikumalt uurida juba olemasolevate ravimite toimemehhanisme Ravimireklaam on ravimite müügi edendus mis tahes viisil, sealhulgas meediareklaam, ravimi logoga esemete ja ravimi näidiste jagamine Eestis on lubatud üldsusele reklaamida vaid Ravimiametis registreeritud
see on neile väga mürgine. Kõige väiksem LC50 tase värske veekogu organismile on 250 g/l kaladele. Kuid andmed ei tuvastanud kahjulikkusest mistahes muule elustikule, sealhulgas settekivimitele ja mullas elavatele organismidele, maismaaselgrootutele, lindudele ja imetajatele. Muud toksilised effektid 15-päevases uuringus hiirtega, kus manustati 3300 või 10 000 ppm pentaklorobenseeni, surid kõik katseloomad enne uuringute lõppu. Kõigil hiirtel esinesid päev enne surma värinad, halvatus, küürus asend ja/või unisus. LD50 rottide puhul on 1080 mg/kg ja hiirtel 1175 mg/kg (need andmed erinevad artiklites). 7 Kokkupuude Inimene puutub pentaklorobenseeniga kokku põhiliselt läbi söögi, joogi ja õhu. Kuna pentaklorobenseen on inimese enda toodetud kemikaal ja lihtsalt ta looduses ei teki, siis satub ta sööki, jooki ja õhku tööstusest
*mudakonn kahepaiksete kasulikkus looduses inimese elus hävitavad kahjureid hävitavad kahjureid on teistele toiduks on toiduks katseloomad Roomajad Roomajad on soojalembelised ja kõigusoojased. Nad sigivad kuival maa ja toimub kehasisene viljastamine. Nahk on roomajatel kuiv ja sarvsoomustega kaetud. Siseehitus Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Vereringeelundkond: 1. suurvereringe: Vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem vatsake. 2. väike vereringe:
2) uriin 3) ajuvedeliku võtmine test ei tohi last mõjutada. Leiu korral a) välistusravi- nt viiakse mingi aine tarbimine miinimumini b) asendusravi- nt viiakse mingit hormooni perioodiliselt organismi. 30. Modelleerimine loomkatsetes- imetajad a) võetakse ammutuntud pärilikud haigused, mis esinevad nii loomadel kui ka inimestel, uuritakse loomadel. b) saadakse katseloomad, kellel teatud geenid on tahtlikult hävitatud- nt hirmutundeta hiired. DNA uuringud- a) individist lähtuvad: 1) vanemsuse tuvastamine 2) kehajäänuste tuvastamine 3) kriminalistika 4) Testide abil pärilike haigusriskide väljaselgitamine teatud tasandil, nt rinnavähk. b) populatsiooni tasandil: 1) saab uurida populatsiooni kujunemislugu- nt rahvused. 2) Pärilike haiguste esinemist ja esinemissagedusi (nt
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku
oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Lisaks aga on ka teadlikkuse tõusu kasvatanud tarbijate nõudlust mahetoidu järele. Mahetoit sisaldab aineid, mis toimivad antioksüdantidena, immuunsüsteemi tugevdajatena, kaitsevad infektsioonide eest, aitavad ära hoida vähi teket ning toimivad südame-, veresoonkonna- ja närvihaigusi ennetavalt. Mahetoidu mõju tervisele on uuritud peamiselt katseloomadel. Peaaegu eranditult valivad katseloomad mahesööda, kui neile on antud võimalus valida mahe- ja tavasööda vahel. Mahetoidul kasvanud loomadel on olnud tugevam immuunsüsteem, nad on olnud viljakamad ja järglaste suremus on olnud väiksem. Seevastu kui pestitsiidijääkidega tavasööta saavatel katseloomadel on ilmnenud märkimisväärseid viljakushäired. Inimuuringutest on samuti ilmnenud mahetoidu positiivsed mõjud tervisele: ca 14 000 lapsega
oleksid liiga keerulised või ebaeetilised. Siiski tuleb saadud teabe üldistamisel ühelt liigilt teisele olla ettevaatlik 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Koera (Canis lupus familiaris) geenide uurimine on koera kauaaegse tõuaretuse tõttu väga kasulik, mõistmaks pärilikke haigusi ja geenide toimimist, samuti vananemise geneetikat. Hamster (Cricetus) ja teised närilised on imetajatest kõige tavalisemad katseloomad. Laialt levinud rakukultuuriks on hiina hamstri munasarja rakud, mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele)
MAO26 inhibitoride ebasoovitavad toimed Asendihüpotensioon Kehakaalu suurenemine & unehäired Raviminteraktsioonid: kaudse toimega sümpatomimeetikumide (köha- & hingamisraskuste ravimid), teiste antidepressantide, petidiini & morfiini toime tugevdamine Hüpertensiivne kriis interaktsioonist türamiinisisaldavate toideainetega - nn juustuefekt 27 Ohtlikud üleannustamisel 24 Geller-Seifteri test : toidudeprivatsiooniga katseloomad õpivad kangilevajutusega toitu saama ; seejärel vihjab üks keskkonnafaktor (valgus nt), et kangilevajutust karistatakse ning teine (nt müra), et ei karistata. Karistatud vastuste tase kasvab rahustite mõju all. 25 Vogeli test : Katse, kus joomiskäitumist karistatakse keskmiste el. sokkidega, mis viib veetarbimise vähenemiseni katseloomadel. Joogivastuseid taastatakse rahustavate droogide manustamisega. 26 MAO Monoamiinide oksüdaas
Põhimõtteliselt peaks ka iga naturaalset toidulisandit enne tema tarvitamise alustamist individuaalselt testima, sünteetilistest rääkimata. Need testid sisaldavad tavaliselt katseloomade eluaegset eksponeerumist uuritava aine mitmetele kontsentratsioonidele, kusjuures maksimaalne kontsentratsioon peaks mitmekordselt ületama inimese poolt eeldatavasti omastatava doosi. Mitte alati pole aga sellised testid piisavad, sest teada on, et katseloomad ei pruugi reageerida katsetatavale ainele täpselt samal viisil ja samas mastaabis kui inimene. Erinevad võivad olla nii absorptsioon, jaotumine organismis kui ka metabolism. Väga suurte dooside kasutamine võib metaboolsete ja eritusteede küllastumise tõttu viia aine akumuleerumisele katselooma organismis. Selline probleem tekkis näiteks sahhariini testimisel, mistõttu muutus keeruliseks ka toksikoloogia andmete interpreteerimine
kaks näidet: esimene on nahkhiirte lendamisest ja teine on laialihaardeline füüsika arengust (79). Falsifikatsionist püüab küsimusele lahendust leida oletusi või hüpteesi püstitades. Nahkhiire näide: kaks eeldust – silmade abil on nahkhiired võimelised lennul takistusi vältima, silmi kasutamata nad seda ei suudaks; katses kasutavate nahkhiirte silmad on kaetud, nii et oma silmi nad kasutada ei saa (80). kahest eeludest saab tuletada deduktiivselt, et antud katseloomad pole võimelised efektiivselt vältima takistusi katselaboris. Kuigi aga tegelikult nad suutsid vältida takistusi, siis hüpotees on falsisitseeritud. Tuleb leida uus hüpotees ja edasi tegeleda probleemiga – kujutlusvõime kasutamine (80). Füüsika arengu näide lk 81. kaks näidet on falsifikatsionistliku füüsika arengu käsitlus ja nahkhiire käsitlus. Edasi analüüsitakse falsifikatsionismis kahtlemist. 5-7 peatükid: Popper’i dogmaatilised teesid - falsifiktsionism
kategooria loomsed kõrvalsaadused on kõige kõrgema riskiastmega ja kolmanda kategooria kõrvalsaadused kõige madalama riskiastmega. Esimese kategooria loomsed kõrvalsaadused on: · loomade terved kehad ja kõik kehaosad, sh toornahad, nahad: o kõik transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) kahtlased või o positiivse diagnoosiga loomad; o TSE likvideerimise käigus hukatud loomad; o lemmikloomad, loomaaialoomad, tsirkuseloomad ja katseloomad; o inimestele või loomadele nakkavate haiguste kahtlusega metsloomad; · määratletud riskiteguriga materjal; · määratletud riskiteguriga materjali sisaldavad surnud loomad; · loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad keelatud ravimeid; keskkonna saasteaineid üle lubatud taseme; · heitvete töötlemisel kogutud loomne materjal, kanalisatsiooni setted, rasvapüüduri jäägid jne, kui töödeldakse määratletud riskiteguriga materjali;
mikroobe ahelates, mis meenutavad bambuskeppe ja omavad kihnu; biokeemilise aktiivsuse järgi on tegemist liikumatute ja veriagaril mittehemolüütiliste batsillidega. Referentslaboris kasutatakse identifikatsiooniks spetsiifilist faagi ja fluorestseerivaid antikehi. BIOLOOGILINE UURIMINE. Uuritav materjal süstitakse valgete hiirte või merisigade kõhuõõnde, kus virulentsed tekitajad paljunevad kiiremini kui uuritavas materjalis olnud sega- floora. Katseloomad hukkuvad, kõhuõõnes tekib ulatuslik infektsioon. 58 Katk (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Yersinia pestis. Buboonkatk levib inimeselt inimesele kirpude vahendusel, kopsukatk aga piisknakkusena. NB! Katku mikrobioloogiline diagnostika toimub ainult referentslaborites. UURITAV MATERJAL. Buboon- ehk muhkkatku korral on uuritavaks materjaliks lümfisõlmede punktaat, aga ka dreneerunud lümfisõlmede eritis
mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda teadusparkide loomiseni (,,loomapiinajad" sunniti ülikoolikampustest välja kolima). Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud (siinkohal väike kõrvalepõige mehe eraellu tema abielu olevat olnud õnnetu: naisele, kes oli antivivisektsionist, 39 meeldisid rohkem katseloomad, kui abikaasa...) Magendie õpilane Claude Bernard (1813-1878), kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on teaduslik baas, millel rajaneb kogu meditsiiniteadus". Bernardi sõnum 1865, ,,Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse": · Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma;
· Impulsiivsuse ja agressiivsuse vahelise seose põhjuseks võib olla asjaolu, et me suudame enamust oma agressiivsetest impulssidest pidurdada. Samas impulsiivsed inimesed seda ei suuda ja kalduvad sagedamini agressiivselt käituma · Agressiivusega seostub suguhormoon testosteroon. Uuringutes manipuleeritakse testosterooni tasemega ja mõõdetakse agressiivsust. Steroide manustavad sportlased on vaenulikumad kui dopingut vältivad sportlased, ka on kõrgema testosterooni tasemega katseloomad agressiivsemad · Kastreeritud seksuaalkurjategijail ilmnevad lisaks sugutungi alanemisele ka vaenulikkuse ja agressiivsuse alanemise nähud, ent testosterooni süstid taastavad endise agressiivsuse · Sapolsky (1997) leidis, et testosteroon ei põhjusta agressiivsust, vaid on oluline selle väljendamisel, sest testosterooni taseme alanemine ei välista, vaid vähendab agressiivsust ja selle tõstmine tõstab ka agressiivsust. Seega peab agressiivse käitumise päästik olema mujul