Kunstike katsete plussiks on mõõtmisvõimalus, kuid need ei pruugi olla alati täpsed. d) vaatlus plussiks on see, et saab hea ülevaate väliselt jälgitavale, kuid see ei pruugi olla objektiivne (enesevaatlus ei ole samuti objektiivne, kuna inimene ei suuda üldiselt ennast objektiivselt hinnata) 6. Psühholoogide eetikakoodeksis on 4 põhipunkti: a) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus b) Uuringutes ja katsetes osalemine peab olema vabatahtlik ning katseisikul peab olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8
Kasutasime erinevaid taktikaid: 1) jätsime mulje, et suvaline möödakäija tunneb lihtsalt elavat huvi ruumis toimuva vastu ja jälgib seda (TÜVHK fuajee, Grand Hotell Viljandi restoran). 2) tekitasime tunde, et meie ,,katseloomana" tegutsev inimene on võtnud tuima, aga püsiva vaatluse alla just need konkreetsed isikud, keda ta hetkel jälgib (Viljandi kohvik). 3) kui tundus, et kasutatakse liigselt ignoreerimistaktikat, võtsime kasutusele pisut ,,vägivaldsemad" võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit". 4) sel hetkel kui näis, et oleme vaadelduilt kätte saanud kõik, mis nad meile pakkuda kavatsevad, sisenes meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras
tulemused ning arvuta tõenäosused). Katsekäik: *Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub eksperimentaatori kõrval laual; *Eksperimentaator seletab katseisikule töö käiku ning vastab katseisiku küsimustele; *Katse alustuseks näitab eksperimentaator katseisikule etalonstiimulit umbes 1 sekundiks ning pärast seda järgneb 2 - 3 sekundiline intervall; *Seejärel näitab eksperimentaator katseisikule 11 üksikstiimulit, mille kohta katseisikul tuleb öelda, kas see on suurem/väiksem või võrdne alguses nähtud etalonstiimuliga; * Katset korratakse 10 korda, mille tulemusena on katseisik vastanud küsimusele 110 korda, mille jooksul on talle esitatud kõiki üksikstiimuleid võrdne arv kordi juhuslikus järjekorras; * Pärast iga vastuse andmist märgib eksperimentaator tulemuse toorprotokolli, mille põhjal koostab pärast süstemaatilise protokolli. Instruktsioon katseisikule:
tuleneb sõltumatu muutuja muutumisest ja seda sõltuvust tahetaksegi katses kindlaks teha. Eksperiment on kindel viis saada usaldusväärset ja objektiivset informatsiooni. Kui katsemuutujad sõltuvat muutujat oluliselt mõjutavad, siis saab katsetulemusi ka üldistada. Usaldatavuse tagab katses eelkõige see, et mõjuvaid tegureid valitseb ja reguleerib uurija. Ta võib hankida niimoodi ka küllaldaselt andmeid, korrata katset mitme katseisikuga või lasta ühel katseisikul teha katset mitu korda. Objektiivsust tõendab katseolukordade sedavõrd 8 detailne kirjeldamine, et soovi korra võivad teised uurijad katset korrata: tulemus ei sõltu seega katse tegijast. Katsetulemuste üldistatavus on probleemne nõue: laboratooriumis ilmnenud efektid võivad loomulikes tingimustes teiste tegurite mõjusse ära kaduda. Argielu seisukohalt pole
meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn. Ta käsitles religioonipsühholoogiat kui empiirilist teadust, mis uurib usulisi kogemusi, jättes välja tõe probleemistiku. Meetodina kasutas ta introspektsiooni, mis tähendab oma sisekaemuse jälgimist, oma psüühiliste protsesside kirjeldamist. (Katseisikutel paluti lugeda erinevaid usulisi tekste. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult loomulikult ja vabalt mõjuda. Kohe pärast lugemist tuli katseisikul kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas. Tulemused esitati teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasandil.) Tema tulemuste analüüs hõlmas kolme suurt rühma: tunded, tahe ja kujutlused. 10) W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus
3) Inimesed võivad kasutada samu sõnu täiesti erinevate mõistete kirjeldamiseks. 4) Suur osa uurimusi on lähtunud ideest, et hoiakute tugevus või määr võib olla täpselt hinnatav. Likerti skaala (Likert) - küsimustik, mis koosneb reast väidetest, millest igaühega kaasneb viiepunktiline skaala «väga nõus» - «pole üldse nõus» ja «ei tea». Semantiline diferentsiaal (Osgood, Suci, Tannenbaum) - meetod, mis kasutab hulga erinevaid mõõdeid, paludes katseisikul reageerida testsõnale. Sotsiomeetria (Moreno) - protsess, milles grupi igal liikmel palutakse nimetada teist kui sõpra, liidrit või mõneks tegevuseks eelistatud partnerid. Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - skaala, is koosneb reast väidetest, mis väljendavad «sotsiaalse distantsi» suurust, mida katseisikud tajuvad enda ja mitmesuguste gruppide vahel eksisterivat (rassiliste ja teiste etniliste eelarvamuste vormide mõõtmise vahend).
adumus. Mina-funktsioon tähendab seda, et Jumala tunnetamine puudutab inimest väga sügavalt, mõjutades tema tahet ja väärtushinnanguid. 10. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. Uurimuse põhiosas pandi iga katseisik istuma mugavasse tugitooli. Talle esitati kuueteistkümne erineva instruktsiooni saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada näiteks seda, mis teda üllatab 22 stiimulsõna juures, millega see sõna tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab ja kuidas saaks seda stiimulsõna kasutada? Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mistahes psüühikavälised objektid. Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad. Sageli jäävad inimeste jaoks abstraktsed mõisted üldisteks, vaid teadmisi
Tsoonid erinevad oma suhteloomude polest Isikutevahelisel distantsil 2 funktsiooni 1. suhtetüüpide näitaja 2. sensoorse sisendi regulaator Tsoonid eri maades on erimahulised, need on iseloomulikud P-Am ja P- Euroopale. Isikuuumi uurimiseks on kasutatud kolme liiki meetodeid: 1. simulatsioonimeetod katseisikule antakse mängunukud v kujukesed ja lastakse need paigutada kuhugi ruumi ja lastakse hinnata nende vahelist kaugust 2. laboratoorne meetod katseisikul lastakse tegelikult valida, kui kaugel ta tegelikult teisest isikust seisab ja lastakse hinnata kaugust teise suhtes 3. vaatlus mõõtmisi teostatakse loomulikus situatsioonis, sedasorti uurimused said populaarseks kui videotehnika muutus arenenumaks. Osa uurimusi vaatleb seda isikuruumi kui muutumatut näitajat ja üks osa uurimusi kui muutuvat, kui ühte psühholoogiliste protsesside väljendajat.
uurimisele orienteeritud TURVALINE (B) Ei - pidevalt mittevastutusvõimeline, mittesensitiivne, tõrjuv kaitse kontakti vältimine TÕRJUV (A) Ei - ebajärjekindlalt vastutusvõimeline ja sensitiivne hirm, ängistus taastada kontakt/vältida kontakt AMBIVALENTNE (C) Hinnangumeetodid 1. Vaatlus, intervjuu 15 2. Projektiivmeetodid - sellised meetodid, kus lastakse katseisikul end projekteerida teatud sümbolitesse (projektiivsed joonised). Selle sümboli kohta rääkides, jutustades tema pilti, joonistades saame me teada indiviidi isiksuse kohta. Lasta pildi peal olevat asja lapsel jutustada. Erinevad projektiivtestid: · inimese joonistamise test (Goodnough & Hammer); · perekonna joonistamise test (Hulse, 1951);
psühhiaatria raamat. Kui ta lõpuks ülikoolist lahkub, on tal palju võlgu, aga ka väga tasuv töö ühes tunud psühhiaatria kliinikus. Tööle asudes ta kogus kokku kõik viimase viiekümne aasta jooksul ilmunud psühhiaatria ajakirjad ning luges need põhjalikult läbi. -) Ta lõi oma assotsiatsiooni testi, kus oli välja valitud sada haiguste ilmingutega ja kompleksidega seotud sõna ning seejärel lastakse katseisikul vastata koheselt, mis neil meelde tuleb seal mõõdeti nii vastamis aega, vastatud sõnu, vererõhku, südame tuksumise kiirust jms. *) See test oli seotud Jungi komplekside ideega alateadlike mälestusi või ideid, mille vahel on samasugune emotsionaalne seisung. *) Skisofreenia kui normaalsete inimeste vahel toimub üleminek ühelt isikult teisele väga sujuvalt, siis skisofreenikutel on see üleminek häiritud.
· Dondersi uuendus: viis sisse valiku momendi vastuse andmisel - nimetatakse kompleksse RT määramise meetodiks. Nii lootis D. eraldada tsentraalset närviaktiivsust e. mentaalseid protsesse. · Väga palju erinevaid tulemusi, nt. ühe seeria keskmised tulemused olid sellised: RT tüüp ms A 201 (lihtreakts.) B 284 (valikreakts.) C 237 · [D -Wundt'i variatsioon C-le, kus ta püüdis äratundmisaega mõõta, paludes katseisikul A-tüüpi katses reageerida alles siis, kui KI stiimuli ära tunneb. Tulemuseks saadi v. suur variatsioon ja isegi negatiivseid aegu vrld. A-ga, sõltuvalt kas KI oli konservatiiv või liberaal]. · Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks (subtractive method), kuna erinevate operatsioonide kestused saadakse lahutamise teel. Väga palju variatsioone ja seaduspärasusi leitud1. · Kriitika: komistuskivi oli see, et nt
tungid, ning seda tavaliselt küllalt moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest j tugevast motivatsioonist, siis võib üht-teist unenäost ka n-ö täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Inimesed teevad sageli loogikavigu- post hoc, ergo propter hoc. On tehtud katseid kiire une funktsioonidest. Nt on uuritud REM- unest valikulise ilmajätmise mõju keha ja vaimuelu protsessidele. Katseisikul lastakse magada, ent kiire une esimeste ilmingute saabumisel äratatakse ta kohe üles. Ja niimoodi pidevalt, kuni magatud tundide üldarv võrdsustub normaalse une magatud tundide arvuga. Tagajärjed: järgmisel ööl on kiire une protsent oluliselt suurem; isikud muutuvad ärrituvaiks, ärevateks, neil esinevad keskendumisraskused. REM- une ajal on virguse ja meeleolu püsivuse tagamise seisukohalt olulise rakutuuma locus coeruleus´i aktiivsus
Kokkusobiv teiste väidetega Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. I: teadlikult mittekontrollitav valmisolek. Sel puhul ei küsita katseisikult uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar Kõik me soovime et hoiakud vastaks käitumisele ja vastupidi. - käitumine võib muuta hoiakut - käitumine väljendab hoiakut - hoiaku põhjal saab muuta käitumist - hoiaku muutumine loob ressursi inimese käitumise muutumises Ajzen ja Fishbein (1977, 1981) käitumised omavad viite põhielementi:
Kontrollgrupp grupp inimesi, kes osalevad katses ilma eksperimentaalseid mõjustusi saamata ja võimaldavad kontrollida, kas katsegrupi eksperimentaalsed mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste hälbed (ehk tulemuste paratamatu moonutus ühe või mitme süstemaatiliselt mõjuva kõrvalise hälvitatus) muutuja mõjul
J. Larssoni poolt, kes oli politseinik ja õppis samal ajal ülikoolis. Põhimõtteliselt selline on polügraafi tehniline aparatuur ka tänapäeval. Huvitava kõrvalepõikena võib aga siinkohal nimetada Vene psühholoogi Aleksander Luria töid selles valdkonnas, millele küll väärilist arengut ei järgnenud. Luria töötas välja ja konstrueeris 1920te alguses seadme, kus kõrvuti vabade assotsiatsioonidega mõõdeti motoorseid reaktsioone (katseisikul tuli kohe pärast vastamist vajutada nii kiiresti kui võimalik õhuga täidetud kummiballooni). Nagu räägib Luria oma mälestustes, võrreldes neid reaktsioone erinevate isikute puhul, õnnestus paljudel juhtudel kahtlusaluste hulgast välja selgitada tegelik kurjategija, kes andis valetunnistusi. 1927. loodi Moskva kubermangu prokuratuuri juurde eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium, kus Luria tegeles vastava probleemiga viis aastat
annaabi.ee 
