Or-assotsiatsioonid Isik (kindlustusvõtja) võib omada kindlustuslepingut kindlustusfirmaga, samuti firma (kindlustusvõtja) võib omada kindlustuslepingut kindlustusfirmaga, kuid isik ja firma ei tohi omada ühte ja sedasama kindlustuslepingut. Or-assotsiatsioon on piirang (constraint) üle kahe või enama assotsiatsiooni. Ta määrab, et antud klassi objektid võivad osaleda mitte rohkem kui ühes piiratud seostest antud ajahetkel. Or-assotsiatsiooni tähistatakse katkendjoonega or-assotsiatsioonis osalevate assotsiatsioonide vahel ning {or} piiranguga katkendjoonel. Korrastatud (ordered) assotsiatsioon Ühendused objektide vahel võivad omada kindlat korda: näiteks ekraaniaknad võivad paikneda ekraanil korrastatult (üks üleval, teine all jne.). Tavaline väärtus antud omaduse jaoks assotsiatsioonil on korrastamata, seepärast seda spetsiaalselt ei näidata. Kui eksisteerib kindel kord ühenduste (links) vahel, siis seda näidatakse piiranguga
järgnevalt ei käsitleta kakaovõi deodoriseerimist ning kakaooa tuuma, kakaomassi, kakaokoogi ja kakaopulbri alkaliseerimist. Samal põhjusel on küll skeemil näidatud, kuid jäetud kirjeldamata tumeda sokolaadi omaduste kujunemise juures vähemolulised etapid pasta valmistamine, toote pakendamine ja ladustamine (joonisel 3. tähistatud katkendjoonega) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 8 3.1. Kakaooa puhastamine Eesmärk: Tootmisesse sobimatute lisandite, nagu kivimitükid, metallipuru jmt kõrvaldamine Kasutatavad seadmed: Sõelad, harjad ja/või magnetid 3.2. Kakaooa röstimine · Eesmärk: Niiskussisalduse alandamine, muudab järgmises astmes kakaovello eemalsamise kergemaks, eelduseks sokolaadile iseloomuliku
Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial, rasvane kiri, joondamine keskele, vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p. SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS 3. Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksamaa Liitvabariik 8000 arvutiga. 6
Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku reljeefi kujutamise nõutavat täpsust ja detailsust (mida kõrgemad täpsuse nõuded, seda väiksem peab olema lõikevahe). Kui horisontaalide lõikevahe ei võimalda tõepäraselt reljeefi kujutada, kasutatakse poolhorisontaale. Poolhorisontaalide lõikevahe on ½ horisontaalide lõikevahest. Horisontaalid joonestatakse plaanile pruuni peene joonega. Poolhorisontaalid joonestatakse katkendjoonega. Eristatakse veel juhthorisontaale, mis joonestatakse jämeda pruuni joonega. Juhthorisontaaliks on nt iga viies horisontaal. Horisontaalid Horisontaalide kõrgused kirjutatakse plaanile, horisontaali kulgemise suunas, katkestades selle kohe peal horisontaali joone. Numbrid kirjutatakse alati nii, et jalad oleksid languse suunas. Positiivsete ja negatiivsete maastikuvormide eristamiseks, lisatakse horisontaalidele veel maapinna languse
Joonisel tähistatakse keevisõmblus viitenoole ja viitenoole laudiga, mille peale või alla kantakse õmblust tähistavad põhimärgid ja vajalikud mõõtmed. Viitenoole laudi koosneb kahest paralleeljoonest, millistest üks on pidev ja teine kriipsjoon. Laudi kriipsjoont võidakse kanda pidevjoonest üles- või allapoole, kusjuures põhimärk paigutatakse pideva joone poole, kui õmblus on liite sellel poolel, kuhu osutab viitenool. Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. Sümmeetrilistel õmblustel kriipsjoont laudi juures ei kasutata. Pinnakaredust väljendatakse profiili keskmise hälbega Ra (im), mille puhul vaadeldakse kõiki konarusi lähte I (mm) pikkusel lõigul. Kui tõmmata konaruste läbilõikele keskjoon (joon m) ning profiili üksikuist punktidest joonestada selle keskjoone ristsirged, siis kauguste y1, y2, ... yn absoluutväärtuste
liivakasti, veeanuma ja tulekustutusvaibaga. 8. Evakueerimise skemaatilise plaani koostamise juhend Korruste plaanidel peavad olema näidatud koridorid, trepikojad, nubritoad, rõdud, lodzad, ehitusvälised redelid, samuti trepikodade ja evakuatsiooniteedel olevad uksed. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega ,,Teie asukoht", põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega mis on rohelist värvi ja 2 korda jämedamad kui korruse plaani piirjooned. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui mitu trepikoda on suitsu ja tulevabad, siis tuleb näidata lähima väljapääsuteeni. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb tõmmata konkreetsest ruumist kuni ohutu kohani või vahetult välja. Korruseplaanil
sealt. Teepeenral raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 85. Mida tuleb arvestada laste turvatooli kasutamisel? Peab jälgima ainult seda, kas tegemist on patenteeritud lastetooliga. Tool peab sobima vastavale sõidukiistmele kinnitamiseks. Tool peab sobima lapse pikkuse ja kaaluga. 87. Mida peab juht teadma teele märgitud kiirendusrajast? Kiirendusrada tähistatakse valge laia katkendjoonega. Kiirendusrajale põigates ei tohi takistada seal sõitvat juhti. Kiirendusrajaga teele sõitmisel peab kasutama seda rada. 89. Mida tuleb arvestada rehvide valikul liiklusohutuse seisukohalt? Auto igal teljel tuleb kasutada sama tüüpi rehve. Kasutatud rehvid peaksid olema ühtlaselt kulunud. Detsembri, jaanuari ja veebruari kuul tuleb kasutada talverehve 90. Lisateadetetahvel teatab, et keelatud on ... sõita suitseva mootoriga;
F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 58 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti 10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades. Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid. Elupaik Tihe mets 14 64
B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 59 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti 10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades. Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid. Elupaik Tihe mets 14 64 Avatud rohumaa 58 12 60 10.9. Loetlege kolm selgroogsete kohastumist, mis võimaldavad neil elada maismaal. 3 punkti 1) ................................................................................
43 Joonisel tähistatakse keevisõmblus viitenoole ja viitenoole laudiga, mille peale või alla kantakse õmblust tähistavad märgid ja vajalikud mõõtmed. Viitejoone laudi koosneb kahest paralleeljoonest, millest üks on pidev- ja teine kriipsjoon. Laudi kriipsjoont võidakse kanda pidevjoonest üles- või allapoole, kusjuures põhimärk paigutatakse pideva joone poole, kuhu osutab viitenool. Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. siia Sele 72 Sele 72. Joonisel keevisõmbluse tähistamine. a – koosteõmblusega; b – kontuurõmblusega; c – kolmnurkse keevisõmbluse ristlõike mõõde a Joonisel sele 72 on: 1 – viitejoon, 2 – viitenoole laudi pidev joon, 3 – viitenoole laudi kriipsjoon, 4 –
2) “Akna” kasutamine – antakse ette ristküliku-kujulise akna diagonaali otspunktid. Valiku toime moodus sõltub sellest, millise aknaga on tegemist. On kasutusel nii “piiravad” kui ka “lõikavad” aknad. Aknaga valikuks vastata objektivaliku küsimusele vastava võtmetähega: W ↵ (lihtne aken, servjoon pidevjoonega, valituks osutuvad vaid täielikult aknasse sattunud objektid; ala muutub helesiniseks); C ↵ (lõikav aken, servjoon katkendjoonega, valituks osutub objekt, mis kas või osaliselt satub aknasse; ala muutub heleroheliseks). Valikuakende piirjoote kuvamist (joonestamist) objektivalikul juhib põhimuutuja PICKAUTO = 1 – joonestab objektivalikul W- (või C-) aknaga valikuakna – ristküliku või hulknurga piirjooned; PICKAUTO = 0 – valikuakna piirjooni ei ei joonesta. ÜLESANNE I Pinnatükk 205
Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt. Iga kasvukohatüüp jaotatakse peale tsentraalse ehk tüüpilise alltüübi (skeemil piiratud katkendjoonega ja varustatud nimetusega) nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (see näitab, et tegemist on kitsama üksusega) ja koosnevad nende põhitüüpide nimetustest, mille piiril nad asuvad. Kui kirjeldatav metsaosa sarnaneb näiteks nii mustika kui jänesekapsa tüübiga, kuid viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi
Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt. Iga kasvukohatüüp jaotatakse peale tsentraalse ehk tüüpilise alltüübi (skeemil piiratud katkendjoonega ja varustatud nimetusega) nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (see näitab, et tegemist on kitsama üksusega) ja koosnevad nende põhitüüpide nimetustest, mille piiril nad asuvad. Kui kirjeldatav metsaosa sarnaneb näiteks nii mustika kui jänesekapsa tüübiga, kuid viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi
EVAKUEERIMISE SKEMAATILISE PLAANI KOOSTAMISE JUHEND 1. Korruse plaanil peavad olema näidatud koridor, trepikoda, numbrituba, rõdu, lodza, ehitiseväline redel, samuti trepikoja ja evakuatsiooniteel olevad uksed (joonis 1). 54 2. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega «Teie asukoht». 3. Põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega. Need jooned peavad olema rohelist värvi ja kaks korda jämedamad korruse plaani piirjoonest. 4. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui kaks trepikoda on suitsu ja tule eest kaitstud võrdväärselt, siis näidatakse põhievakuatsioonitee lähima trepini. 5. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb plaanil tõmmata konkreetsest ruumist (käes-
elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T – täisnurkne rööpkülik; R – ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y – üliõpilane; M –muusik.) D3.8.1.3
elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y üliõpilane; M muusik.) D3.8.1.3
annaabi.ee 
