Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased eesmärgid, kas mu elu võiks nimetada sellisel juhul mõttetuks.
Seda teavad ameeriklased kõige paremini. Nemad tapavad autodega rohkem inimesi kui ühes eurooplastega Maailmasõda pidades ja nemad ehitavad kahesajakordseid maju, aga oma hinge ja vaimu ankrupõhja otsivad ,,kristlikust teadusest". Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlbelisusega. Inimmõistus lõi kategoorilise imperatiivi, aga see langes või paindus ühes teiste taladega, milledele tugenes inimlik teadus. Kategoorilisest imperatiivist sai parimal korral harilik imperatiiv, mis polnud enam käsuks kogu inimkonnale, vaid ainult käskijale endale. Samuti sündis kirjanduses ja kunstis. Inimene uuris läbi vana Kreeka ja Rooma loomingu, niipalju kui teda leiti säilinuna, ja järeldas sellest kindlad juhtnöörid, milline peab olema eeskujulik teos, mis on ära seletatud klassikaline. Ja Euroopas leidus küllalt annet, veel enam aga lihtsat nutikust, et luua klassikalist.
2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele
kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur üleilmastumise mõju kultuurile loobumine "suurtest narratiividest" "keskuse" tähenduse vähenemine loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine mitmekihilises kultuurikoosluses 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete
3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen 2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele
argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele
NT: Kõik nelgid on ilusad lilled. (eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill) (pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk. Suur eeldus- nelk Väike eeldus- kole 1)Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest. Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad. Vahendatud süllogism jaotatakse: 1. Lihtkategooriline süllogism- koosneb kolmest kategoorilisest otsustusest. Kaks esimest nendest on eeldused ja kolmas järeldus. Eeldus, kus fikseeritakse P suhe M-ga nim SUUREKS EELDUSEKS. Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks terminiks ja väikese eelduse terminit S väikeseks terminiks. Neid ühendavat terminit M, aga keskterminiks. SKEMAATILISELT → 2
aastal oma kuulsa „Kommunistliku partei manifesti“, mis võttis lühidalt kokku tema radikaalse filosoofia põhialused.1867.aastal avaldas Marx „Kapitali“ esimese köite, mis ajapikku muutis tervet maailma. Tänapäeva maailmale on „Kapitali“ kolm köidet avaldanud tohutut mõju.Marx ühendas neis oma jõulise ja leidliku mõistuse ning väsimatu uurimis – ja õppimisvõime. Oma 1843.aastal avaldatud Hegeli õigusfilosoofia kriitikas räägib Marx Kanti eeskujul ühest „kategoorilisest imperatiivist“, mis näeb nimelt ette „teha lõpp mis tahes oludele, miles inimene on alandatud, orjastatatud, hüljatud, põlastusväärne olend“.See lause näitab, et Marxi jaoks ei ole tähtis mitte ainult teaduslik tõde ja „inimese väljumine omasüülisest alaealisusest“, millest rääkis valgustaja Kant.Talle on tähtis inimese igakülgne vabanemine ehk „emantsipatsioon“.Just selline vabanemine on Marxi jaoks ka teadusliku tõe eeltingimuseks, sest inimese saatuse
Sageli nähakse selles teiste inimlike vooruste (nagu heasoovlikkus) alavääristamisena. Küsitavad on Kanti eetikasüsteemis ka vabaduse seostamine enesevalitsemise ja enesele seaduseandmisega ning praktiline vajadus mõtelda, et moraali tingimuseks peab olema õiglane jumal. Kant ei lähtunud (aristotellikust) inimolemise eesmärgist, vaid puhtas mõistuses aprioorselt antud kõlblusseadusest, kategoorilisest imperatiivist. See ei olnud vaatlusele ja kogemusele toetuv empiiriline reegel (nagu natuur-loomuõiguslastel), vaid niisugune mõistusseadus, mis oma olemuselt on inimesele kohustuslik (sic volo, sic iubeo nii ma tahan, nõnda ma käsin) ja samas sõltumatu mistahes õigustustest. Kategooriline imperatiiv vastandub hüpoteetilisele imperatiivile. H-I. sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelduse (soovi või kava) seisukohalt: "Kui sa tahad näida metseenina,
7. (1.)&(6.) (W C) & ¬C ¬W (MT) 8. ¬W (või ka) ¬P ¬W Järeldus: Pegasus ei ole valge. Või ka: Kui Pegasust pole olemas, siis ei ole ta valge. 27_fl_vi-x LIIGITAVAKS (disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (ik disjunctive syllogism). Tavaliselt on jutt liigitav- kategoorilisest süllogismist. Liigitav-kategoorilisel süllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: üks eeldus on liigitav väide, teine - kategooriline. Võimalikud on kaks varianti: pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. p Ma sõidan Rooma laevaga. ¬q Järelikult ei sõida ma Rooma lennukiga. pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga.
-) On teinud pattu pühavaimu vastu ehk teinud ainsat pattu, mida ei anta andeks. * Ta põetas oma naist ning sel ajal kui naine oli alles erus, elas ta kokku oma teenijannaga ning Sörin oligi selle teenijanna poeg. * Sörin õpis algselt teoloogiat ja oli huvitatud teatrist kümme aastat nautis elu ja ülikooli ning lõpetas ülikooli alles siis kui ta isa 84 aastaselt suri. * Ta uskus, et kui keegi on kahekümne aastane ning pole aru saanud ühest kategoorilisest imperatiivist ehk naudingust, oled sa juba vana naine. * Ta kihlus, kuid katkestas selle ning ütles, et ta pole tohtinud kunagi kihluda. Ütles veel: "Paljud mehed on saanud geeniusteks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud kangelasteks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud poeetideks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud pühakuteks tänu tütarlapsele; aga kes on saanud tõeliselt geeniuseks, kangelaseks, poeediks või pühakuks tänu tütarlapsele, kellest sai tema naine?
Õige võib olla ka kaks vastust, sest mõlemad on võimalikud (seda võib pidada puuduseks). Samas midagi paremat võtta ei ole, see on parim täna, mis on. TÕLGENDAMISE KOHT Internne / eksternne õigustamine igal juriidilisel otsusel on kaks poolt, kaks struktuuri. Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen
järgida. "Du kannst denn du sollst!" (suudad, siis pead). Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabaduse kui tõsiasjaga arvestama. Teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada, et meil on tahtevabadus. Teatud seaduse paljas vorm pole meeltele objektiks. Tänu sellele, et meie tahe on saanud kategoorilise imperatiivi puhul puhta vormi (mitte seotud objektiga), suudab me tahe tegutseda sõltumata ilmingute seadustest ja kausaalsusest. Tahe, mis lähtub kategoorilisest imperatiivist, peab olema vaba. Eetilisel seadusel on mõte vaid siis, kui tegutseja saaks vabalt otsustada. Kausaalsus kehtib vaid asjade kui ilmingute ja subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (ding an sich) kausaalsus ei maksa. Sedavõrd kuivõrd inimene on iseenesest teadlik, on ta võimeline vaatlema ajalistele tingimustele mitteallutatuna. Eetilises seaduses seisame kõrgemal asjade kui ilmingute sfäärist. Eetika
¨ kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: · iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981
Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens’i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid. Lihtne välistav jaatav moodus (simple exclusive modus ponens): esimese eelduse mõlemad tingimuslikud laused sisaldavad üht ja sama tagajärge. (p → q) & (t → q) p⊕t ∴q Lühemas kirjaviisis [(p → q) & (t → q)], p ⊕ t ⊨ q
Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens'i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid. Lihtne välistav jaatav moodus (simple exclusive modus ponens): esimese eelduse mõlemad tingimuslikud laused sisaldavad üht ja sama tagajärge. (p q) & (t q) pt q Lühemas kirjaviisis [(p q) & (t q)], p t q
annaabi.ee 
