peremehe koostisosadest; infektsioon on lokaalne; infektsioon on resistentne antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit. 8 Tehispindade infektsioonid Intravenoossed kateetrid, kunstlikud südameklapid, liigeste proteesid, kõhukelme dialüüsi kateetrid, südamestimulaatorid, tserebrospinaal vedeliku sundid, endotrahheaalsed torud kõik need päästavad miljoneid elusid, kuid kõigile on omane pindmiste infektsioonide teke. Tihtipeale seostatakse meditsiiniliste vahenditega just stafülokokke (iseäranis S. epidermidis ja S. aureus), millele järgnevad P. aeruginosa ja teiste oportunistlike bakterite vohamine. Biofilmi
Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, näit.rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. HAIGLAJÄÄTMED. 4 Bioloogilised jäätmed. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud jäsemed ja elundite osad) ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt. patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ( haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda
MRSA osakaal nende infektsioonide hulgas on tõusutendentsiga võrreldes tundlike stafülokokkide infektsiooni hulgaga. See võib olla põhjustatud antibiootikumide kontrollimatu kasutamisega , aga põhjustatud ka viiruste levikutega haigete vahel. Tervishoiuteenuste ja populatsiooni vananemise tõttu on suurenenud ka haigete hulk, kes kuuluvad riskirühma: krooniliste haigustega haiged, neeruasendusravil olevad patsiendid ning haiged, kellel asetatud intravenoossed kateetrid ja teised implanteeritud vahendid. Kuidas kaitsta ennast MRSA vastu ühiskonnas? Algul tundub hirmuäratavad vahendid, kui tavalised ettevaatusabinõud MRSA leviku vähendamiseks ühiskonnas on järgmised: Pese käed. Hoolikas käsipesu on parim kaitse bakterite vastu. Küüri käsi hoolikalt 15 sek jooksul, kuivata salvrätikuga ning teise rätikuga sule segisti. Kanna kaasas väikest purki vähemalt 62% alkoholiga nendeks hetkedeks, kui pole seepi ja vett käepärast.
pesemisaluseid mitte ülekoormata instrumendid asetada vastavale raamalusel nii, et töötluse ajal üksteist ei kahjustaks suurepinnalised esemed ei kataks väiksemaid st. ei takistaks teiste instrumentide pesu vali õige pesu- ja kuivatusreziim Kuivatus Kui pesumasinal pole kuivatusprogrammi või pesumasina kuivatustsükkel ei ole piisav tuleb instrumendid pärast loputamist kohe välja võtta ja kohe ka kuivatada. kuivatuskappides pudelid, klaasid, torud, kateetrid suruõhupüstol voolikud, torud, kateetrid käsitsi instrumendid, neerukausid, lahuste nõud. Kasutada ainult pehmet ebemevaba tekstiili. Komplekteerimine ja instrumentide erihooldus Pärast iga pesu peavad instrumendid olema makroskoopiliselt puhtad, st. ilma nähtavate valgujääkideta ja muu määrdumiseta. Liikuvate osadega kirurgilised instrumendid peavad olema enne komplekteerimist jahutatud, et vältida hõõrdumist, mis soodustaks korrosiooni teket
Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud. 3.Infuusor, perfuusor mis nendega tehakse perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni, kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine. Saab täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat,
intubatsioonitoru mansetiga. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral esineb lamatisi ja naha kahjustusi veel ka ninasõõrmetel (Morton jt 2005). Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidel võib esineda rohkem akuutset sinusiiti, mis omakorda võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid Aspiratsioonisüsteem ja -kateetrid Aspiratsioonisüsteem on haigla seintesse paigutatud alarõhku tekitav seade. Aspiratsioonisüsteemile lisatakse aspiraator, milles on hekordne eritiste kogumiskott ja steriilne aspiratsioonikateeter, millega teostatakse aspiratsioon (Iivanainen jt 1997). Trahhea aspiratsioonikateetreid on kahte tpi: hekordne ja psiaspiratsioonikateeter ehk suletud aspiratsioonissteem. Ühekordsed kateetrid visatakse peale kasutamist ära, kuid
haigustekitajatega. Sterilisatsiooni meetodid on füüsikalised (teatud temperatuuril hoidmine kuumõhukapis või auruautoklaavis ja ioniseeriv kiiritamine) ja keemilised (gaasisterilisatsioon etüleenoksiidi ja formaldehüüdiga). Keemilist sterilisatsiooni kasutatakse nende instrumentide puhul, mis ei kannata kuumust ega auruautoklaavi. Tööstuslikult toodetud ja ühekordsed steriilsed esemed (süstlad, nõelad, spetsiaalsed kateetrid) on steriliseeritud põhiliselt kiiritamise teel. Steriilsete instrumentide pakendist välja võtmine: · kontrolli pakendi terviklikkust (õmblused tihedalt suletud) · vaata sterilisatsiooni kuupäeva · vaata viimast kasutamise kuupäeva · vaata steriilsuse indikaatorit ehk steriilsuse näidikut pakendist peavad olema näha · sisu · pakkija initsiaalid HOOLDUSVAHENDID võib jagada kolme rühma 1. Kriitilised peavad olema absoluutselt steriilsed (kirurgilised instrumendid,
emised järgmisel hommikul (kordusseemendus sama päeva õhtul) Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 tundi pärast esmakordset seemendamist. 27. Sigade kunstlik seemendus (seemenduse läbiviimine). Seemendusvahendid (seemeduspipetid ehk kateetrid on kas ühekordseks võis korduvkasutuseks). Emiste kunstlikuks seemendamiseks on peale spermadoosi vaja tuubi avamiseks kääre, pipetti ja võimalusel veidi libestavat vahendit (näit. vedel parafiin) sperma sisseviimiseks. Häbememokki puhastatakse kuiva puhta paberiga (näit. tselluloospaberiga). Seemenduspipetid (kateetrid) Pipetid on seemendusseadmed, mis on ette nähtud kas korduvaks (kummipipetid) või ühekordseks käsutuseks (plastmassist pipetid).
Pinna konarlikkus mängib biokile moodustumisel rolli. Siledad pinnad on paremini biokilest puhastatavad. Kui pind on kaua puhastamata, siis bakterid sünteesivad palju 39 eksopolüsahhariida ja moodustub raskesti eemaldatav biokile, millest lahti saamiseks tuleb kasutada tugevatoimelisi puhastusvahendeid. Südameklapid (Staphylococcus epidermidis). Kontaktläätsed (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis). Veenisisesed kateetrid (Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstsüda (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstliigesed (S. epidermidis, S. aureus). Põiekateetrid (Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Enterococcus faecalis, Proteus mirabilis), Hingetoru kateetrid (P. aeruginosa, E. coli, S. epidermidis, S. aureus) Häälepaelad (streptokokid, stafülokokid). Implantaatide pinnal olevas biokiles on bakterid suhteliselt hästi kaitstud ka antibiootikumide
baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg. N, võiks ilmselt elada ka vabalt looduses. Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid. 20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale. S. saprophyticus on koagulaasnegatiivne stafülokokk, millel on valged kolooniad. Põhjustab noortel seksuaalselt aktiivsetel naistel tsüstiite. Neil on leitud spetsiaalsed piilid, mis kinnituvad põieepiteelile ja sooleepiteelile. Korduvad uroinfektsioonid viitavad bakteri kinnistumisele sooles
.. Infektsioon mikroobide sissetung peremeesorganismi (võib olla lühiaegne) Infektsioonhaigus kliiniliste sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job
Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja
Aspergillus (Ascomycetes), Fusarium (Ascomycetes), Scedosporium (Hyphomycetes). Hallitusseened ei kuulu inimese normaalsesse mikrobiootasse. Seeneperekonna Aspergillus erinevad liigid võivad saprofüüdina koloniseerida siinusi, väliskõrva ja alumisi hingamisteid. Aspergillus-infektsiooni levinumateks vormideks on sinusiit ja kopsu aspergilloos. Harvem esineb mütsetoom (seenepall), haavainfektsioone (põletushaavad), postoperatiivseid ja võõrkehadega (kateetrid, liigeseproteesid) seotud infektsioone. Eoste massiline sissehingamine võib põhjustada sensibiliseerumist ja selle tulemusena allergilist aspergilloosi. Oportunistlikke infektsioone põhjustavad sagedamini need vähesed hallitusseeneliigid, mis on võimelised kasvama kõrgemal temperatuuril kui 37 ºC. Seigseened (ZYGOMYCETES). Kirjeldatakse seigseentest põhjustatud kopsu, naha ja rinotserebraalseid infektsioone. Seigseentest põhjustatud infektsioone iseloomustab kiire progresseerumine
Näidustused Ainult tõsise näidustuse korral äärmise meetmena, kui perifeersete veenide punktsioon ebaõnnestub, otsustatakse punkteerida tsentraalseid veene. Vastunäidustused Elupäästva võttena puuduvad. Varustus Veenisondide komplekt, 10 ml süstal 0,9% füsioloogilise lahusega, naha desinfitseerimise vahendid, steriilsed kindad, steriilsed linad, õmblusmaterjal. Teostamine On olemas kahte liiki tsentraalveenisonde (kateetreid). Sisemise mandrääniga kateetrid; oma suure läbimõõdu tõttu sobivad nad üksnes vena subclava jaoks. o Veeni punkteeritakse põhimõtteliselt nii nagu perifeerse veeni kanüüli paigaldamisel ja see on kiiresti sisestatav. o On olemas ühe-, kahe-, kolme- ja neljavalendikulised kateetrid. Nende pikkuse ja valendiku läbimõõt (seega ka voolukiirus) on erinev. Kateetrid, mille sisestamine toimub Seldingeri tehnika abil.
annaabi.ee 
