platvormilt lihtsalt vaadata, sünkroniseerida ja jagada oma andmeid kõikidelt eri seadmetelt- kõik sinu kontrolli all. OwnCloudi avatud arhitektuur on laiendatav lihtsa kuid võimsa API rakenduste ja puginate abil. OwnCloud on avatud lähetekoodiga vaba tarkvara, millega saab luua endale oma privaatpilve failide vahetamiseks. On oma põhimõttelt väga sarnane Dropboxiga 3 Võimalused 1 Failide ladustamine tavalistesse kataloogidesse krüptograafia Sünkroniseerimine Windowsi, Mac OS X’i, Linuxiga Kalender Toimingute planeerija Aadressite raamat Muusika voogesituse (läbi Ampache ) Kasutaja ja grupi haldamine sisu jagamine gruppide vahel või avalike URLsidega Internetipõhine tekstiredaktor koos süntaksi esiletõstmine ja koodivoltimise Järjehoidjad URLi lühendamise komplekt Pildi galerii
· tekstifailid .doc, .txt, .rtf · pildifailid .jpg, .gif, .bmp, .png · audiofailid .wav, .mp3, .ogg · videofailid .avi, .mpg, .wmv, .mov · käivitusfailid (programmid, skriptid) .exe, .com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas Pildid, tekstifailid on kaustas Dokumendid. Shortcut ehk otsetee on fail, mis viitab kas kaustale või mõnele teisele failile. Otseteed on mõeldud eelkõige failide ja kaustade kiiremaks avamiseks. Otsetee tunneb ära ikoonile lisatud väikese noolekese järgi. Kui otsteega viidatud fail on ära kustutatud või asukohta vahetanud, siis ei ole andmeid võimalik kätte saada.
Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms.
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab pii...
6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine. Nii inimene kui ka arvuti salvestab informatsiooni nagu raamatukogu. Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu. 9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus? · Meeldejätmine : · Säilitamine : · Reprodutseerimine : Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi. 10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise katseprotseduuri alla sobituksid tunnikontrollid, mida teiega iga seminari alguses läbi viiakse?
(üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe.
lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Neid nimetatakse Magelhesi Pilvedeks. Esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi veedeldavaid udukogusid. 1771. a. Koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi. Seda täiendasid omalt poolt perekond Herscherid. Kokkuvõttes oli nende poolt aastaks 1864 kataloogidesse kantud 5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks lahutada. Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutuselevõtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega. Asjaoludega, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud
Otsustage iga konkreetse juhu korral eraldi. 2. Fail Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Faile eristatakse nende failinimede järgi. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse või kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). 2. Erinevad kohalikud failisüsteemid 1.1. FAT Failipaigutustabel (FAT File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32).
salvestatud on fail. Failisüsteem on hoopis teistsugune kui Windowsis, kus on kettatähised a, c jne. Failisüsteem Unixis on organiseeritud selliselt, et kataloogipuu kõikide kataloogidega saab alguse ühest algkataloogist, mida nimetatakse root kataloogiks ja mida märgistatakse kaldkriipsuga /. Vastupidiselt Windowsi keskkonnale, kus kataloogi tähistatakse märgiga. Rootkataloogis asuvad kõik ülejäänud süsteemi kataloogid. Kõik failid on nendesse kataloogidesse pandud oma otstarbe järgi. Näiteks bin ja sbin kataloogis on käivitatavad käsud, boot süsteemi bootimiseks vajalikud failid, dev on kõik riistvara seadmed, etc on konfiguratsioonifailid, usr on kõigile kasutajatele vajalikud programmid, var kataloogis on ajutised ja muutuvad failid. Kõikide kasutajate failid asuvad kataloogis nimega home. Kasutaja sisselogimisel avatakse automaatselt vastava kasutaja kodukataloog. Seega saab igat faili ja igat alamkataloogi asukohta kirjeldada
Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid. 1771. a. koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi (umbes sada objekti), seda täiendasid omalt poolt perekond Herschelid (lisaks pereisa Williamile veel õde Caroline ning poeg John). Kokkuvõttes oli nende poolt aastaks 1864 kataloogidesse kantud 5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks lahutada. Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutusele võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G- spektriklassi tähtede spektritega. Asjaolu, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid
Saabunud ja väljaminevad e-kirjad salvestatakse automaatselt asutuse serverisse keskandmebaasi, kus neid hallatakse e-posti süsteemiga (hetkel levinuim MS Outlook), mis on oma olemuselt e- posti suhtlust hõlbustavad, mitte dokumendihalduse vahendid. Selleks, et dokumendi väärtusega e-kirja hallata kui dokumenti ja arhivaali, tuleb see hõlmata elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi. E-kirjade säilitamine tagavarakoopiatel või salvestamine eri kataloogidesse e-posti süsteemis ei vasta nõuetekohasele dokumendihaldusele, sest need ei taga dokumentide hõlmamiseks, haldamiseks ja hävitamiseks vajalikke tingimusi, ei kindlusta nende turvalisust ega võimalda neile juurdepääsu (Managing Electronic... 2002). Digitaaldokumente on oluline säilitada nii, et vajadusel oleks võimalik neid kiiresti leida ja kasutada. Tuleb jälgida, et neid ei säilitataks kauem kui vaja vältimaks süsteemide ülekoormamist.
2. levitamiseks 14 000 14 000 Suhtekorraldusega seotud turundustegevused ja bülletäänide otsepostitus sihtturu partneritele, organisatsioonidele ja 2.3. reisiettevõtjatele 4500 4500 2.4. Veebileht 5500 5500 Reklaampinna ostmine 2.5. kataloogidesse 4000 4000 2.6. Messidel osalemised 20 000 20 000 2.7. Toote tutvustused välisajakirjanikele 5000 5000 2.8. Reklaam trükimeedias 8000 8000 2.9. Viidad maanteedele 5000 5000
paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad Rebane, kährik ja nugis koljud Varsti lisandub ka koprakolju! Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). Sarvede pikkus, kaal, maht vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu
veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad. Sisukaart Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed Millised on erinevad otsimootorite tüübid? Otsimootorid (mitte osingulehed!) jagunevad: Automaatsed otsirobotid Lehekülgede otsing, indekseerimine ja analüüs toimub vastava eritarkvara abil automaatselt Manuaalsed kataloogid Lehekülgi analüüsivad ja sisestavad temaatilistesse kataloogidesse veebihaldurid ise Metaotsing (sünteetiline otsing) Kasutaja poolt sisestatud märksõnad edastatakse korraga mitmele otsingulehele, saabunud tulemusi analüüsitakse, duplikaadid eemaldatakse ning nende põhjal kuvatakse kasutajale tulemuste nimekiri Otsingumootorite poolt indekseeritud sisu koondatakse kokku otsingusaitidele, mis omakorda võivad olla: Klassikalised: Kasutatakse märksõnaotsingut, tulemuste hulk väga lai, võimalik teostada kompleksseid otsinguid
aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades) Teised galaktikad Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“ Andromeda „udukogu“ Orioni „udukogu“ Suur ja Väike Magalhaesi Pilv mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte. Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks: elliptilised galaktikad spiraalgalaktikad korrapäratud galaktikad Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud
26 · Otsivahendite top'id. · Otsivahendite kataloogid kas lehekülg on seal esindatud? Eriti tasub arvestada neid katalooge, kus veebiallikaid valivad eriala spetsialistid. · Kas leht on saanud auhindu? · Kas ta on lülitatud Interneti tutvustustesse või kataloogidesse? Veel soovitusi: · Eelista .edu ja .org saite, ka .gov saidid usaldatavad. · Uuri kirjutaja eriala või töökohta vihjeid võib anda näiteks emaili aadress, aga abiks võib olla ka veebiotsing. · Vaata kasutatud allikaid · Kasuta saidil olevaid linke teistele erialasaitidele. Seaduste tundmine töökorralduses Rahvaraamatukogu määratlus, alluvus, finantseerimise allikad, maakonnaraamatukogu ja
lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades) 10.2. TEISED GALAKTIKAD Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“ 42 Andromeda „udukogu“ Orioni „udukogu“ Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte. Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks: elliptilised galaktikad spiraalgalaktikad korrapäratud galaktikad Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist
kasvab. HTML-keeles on ühendatud tekst, pildid, heli ja viited teistele HTML dokumentidele, mis võivad paikneda hoopis teistes arvutites. · Faili transport (FTP File Transfer Protocol) on vahend andmekogumite ülekandmiseks ühest arvutist teise. Et mingi kaugarvutiga andmeid vahetada, peate omama selleks vastavat õigust. Kui omate kasutajatunnust mingis Internetti kuuluvas arvutis, siis on Teil õigus panna selles arvutis oma kataloogidesse faile ja neid sealt mujale kopeerida ("tõmmata"). Lisaks sellele on üle kogu maailma loodud elektroonseid arhiive, kuhu kõigil on vaba ligipääs ja kust igaüks võib endale tarkvara, infot, mänge jne hankida. Neid arhiive nimetatakse FTParhiivideks ja info "tõmbamine" nendest on tasuta. Avaliku ftp-serveri teenuse saamiseks kasutatakse kokkuleppeliselt kasutajatunnust anonymous ja parooliks soovitakse teie e-posti aadressi.
• Network • Pipe (special file): A writes into pipe, and B reads • Shared memory: everybody can read and write Failide paigutus Windows Ketta nimed A:, B:, C: jne programmid ja konfiguratsioon samades kataloogides UNIX laadsed operatsioonisüsteemid järgivad ühtsed failisüsteemi paigutuse standardit FHS - www.pathname.com/fhs failid on paigutatud laiali eri kataloogidesse otstarbe järgi kasutavad eri failisüsteemide ühendamiseks monteerimist (mounting) Virtualiseerimisvahendid PC riistvara emuleerimine Vmware Olemas nii Linux, kui Windows versioon Eri versioonid töökoha ja serverirakendusteks Virtual PC (Microsoft) Parallels (MacOS) Linuxipõhised virtualiseerimisvahendid Virtuozzo. OpenVZ Vserver
Probleemi ei teki juhul kui1.ei teadvustata seda asjaolude või konteksti mittetundmise tõttu 2. kui lahendus tundub liiga lihtne. Tõeline õppimine toimub juhul, kui inimene reageerib probleemidele informeeritud teadlikkusega. Muidu me probleemi ei näe ning ei teki ka huvi selle lahendamise vastu. Nt. õpilane, kes õpib alles arvutit kasutama ei mõista miks teine õpilane pöörab nii palju tähelepanu dokumentide kataloogidesse jaotamisele. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Selge struktuuriga probleemülesanded lahenevad õigele lahendusele viivate reeglite järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel aga pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut
sissejuhtatust, eessõna, kommentaare, järelsõna registrit vm. Keeleline toimetamine: laused, stiil, õigekirja parandus. Tõlke puhul võrreldakse. Vormistamise stiil vormistamise järjekindlus (nt tsitaadi puhul); kas kiri on rasvane või kursiivis vm, peab olema läbiv. Toimetaja ülesanded: kirjastusplaani koostamine, käsikirjade hindamine ja valik, teksti toimetamine, autori/illustraatori/ kujundajaga konsulteerimine, reklaamtekstide kirjutamine kataloogidesse jm, annotatsioonide, raamatututvustuste kirjutamine, korrektuuri lugemine. Tootmine Tootmine käsikirja tekstiosa ja graafiline materjal valmistatakse ette trükikotta saatmiseks, st. valmistatakse kirjastusoriginaal. Selles töölõigus määratakse ära raamatu kujunduslikud iseärasused: millist trükikirja või kirju kasutatakse, kas trükitakse ühes või mitmes veerus, illustratsioonnid, tiitellehe kujundus, kaane kujundus, sisupaber, köide ja ümbrispaber.