moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu Eestis, sh kiiresti linnades Valglinnastumine – rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 5. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. 5A. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes: 5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1
n 1 x kron 2 i n 1 2 i 1 n 1 Tuleb teha perioodireaks, ehk arvutada eraldi iga aasta keskmine. Ning seejärel kõik kokku liita ning jagada perioodide arvuga. 3. GEOMEETRILINE KESKMINE kasutatakse kasvutempo keskmise arvutamiseks. x g n x1 x 2 ...x n kui kasvutempod on välja arvutatud, siis vaatan mitu kasvutempot on, seega on see n. Ja kasvutempod on need X1, X2 ......, need tuleb korrutada. 2 AEGRIDADE TASANDAMINE Tasandamisega elimineeritakse arengu üldsuunast nii ühele kui teisele poole toimunud kõikumised . - Libiseva keskmise meetod NÄHTUSTEVAHELISED SEOSED SEOS KAHE TUNNUSE VAHEL
Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 40663 1971 42256 1972 42309 1973 41381 1974 39902 1975 38927 1976 38341
(25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008 Lisa: 2010. a RNV on 2010. a tegevuskulu on RNV suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (27) eelviimane eel-eelviimane on (28) Leian arvutatud suhtarvude ehk indeksite abil näitajate keskmised kasvutempod, kasutades (29) geomeetrilist keskmist. Leian sama keskmise viimase ja eel-eelviimase aasta põhjal (arvutus) (30) . (31) Intensiivsussuhtarvud Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise ostjate võla (nõuded ostjate vastu ja muud nõuded). Selleks kasutan (32) aritmeetilist keskmist. Keskmine ostjate võlg on (33) Leian keskmise päevamüügi (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Müügisumma leian (34)
Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu Eestis, sh kiiresti linnades Valglinnastumine rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 4. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod: 1. Tallinna Kesklinna rahvaarv on 2000 2011 kasvanud 0,8%, linna rahvaarv tervikuna vähenenud 0,9%. 2. Lisaks Kesklinnale on (kiiresti) kasvanud Pirita (66%) ja Haabersti (14%). 3. Enim on rahvaarv vähenenud Mustamäel ja Põhja-Tallinnas (6%). 4. Tallinna Kesklinna osatähtsus on ca 12% linnarahvastikust ja see arv on 2000/2011 võrdluses püsinud stabiilne
084615 81 90 14 0.053846 91 100 6 0.023077 260 kõrge tasemega 7.6923076923 17.89691 7.990002 5.873879 4.542065 3.692614 2.734815 3.854513 6.285091 8.808782 15.85695 standardhälve 17.09451 ülesanne 1 - leida kasvutempod, juurdekasvutempod jne Ülikoolist väljalangenute arv aluskasvutempo ahelkasvutemp Bakalaureuseõpe Magistriõpe baka magister baka 1993 2952 105 1994 2726 186 0.9234417344 1.7714285714 0.923442 1995 2137 370 0.7239159892 3.5238095238 0.783933 1996 2032 470 0.6883468835 4.4761904762 0.950866
Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused. Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis. ENSVs: madal tootlikkus; ebaökonoomne majandustegevus; Eesti roll
aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5%. Vastus ümardada täisarvuks! Student Response Value Correct Answer 1. 1136 0% Equals 1177 (100%) 78. Majanduskasvu probleemid seonduvad tavaliselt: Student Response Value Correct Answer 1. arenenud riikidega, kuna enamikus neist on kasvutempod 100% madalamad kui arengumaades 2. arengumaadega, kuna enamikus neist on kasvutempod 0% madalamad kui arenenud riikides 3. nii arenenud kui ka arengumaadega, sest midagi jääb 0% ühiskonnas alati puudu 4. juhuslike riikidega, sest prognoosida, kus majandus 0% kiiremini areneb ja kus aeglasemalt on praktiliselt võimatu 79. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni
• Väike kriitiline mass. 3. Klastrid ja võrgustikud: Klastrid: Avatud osalus/liikmelisus; Põhineb sotsiaalsetel väärtustel; Põhineb koostööl ja konkurentsil; Kollektiivne visioon. Võrgustikud: Piiratud liikmelisus; Põhineb kokkuleppel; Põhineb koostööl; Ühised ärieesmärgid. 4. Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused: • Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: • Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; • Tööstustööhõive kasv maakohtades; • Teenindussektori osatähtsuse kasv. 5. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused: 1) Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe 2) Tootmishinna hüpotees: maal odavam toota
järgmisel aastal oli sama näitaja umbes 11% jne. Nagu ka eelmised joonised ilmekalt näidanud on, näeb ka joonistelt 16 ja 17, et viimastel aastatel on rahvaarvu vähenemise protsent igal aastal võrreldes baasaastaga hakanud nii Tallinnas kui ka Tartus vähenema. Joonis 16. 15 Joonis 17. Ahelkasvutempo on elanike arvu suhe eelmise perioodi elanike arvu. Kasvutempod on tegelikult väga kergesti tuletatavad juurdekasvutempodest tuleb vaid kasvutempost lahutada 1. Seega näitavad ka joonised 18 ja 19 tegelikult täpselt sama asja, mis joonised 16 ja 17, lihtsalt natuke teise nurga alt. Joonis 18. 16 Joonis 19. Aluskasvutempo on elanike arvu suhe baasaasta elanike arvu. Jooniselt 20 on väga hästi näha, kuidas kuni aastani 1999 Tartu elanike arvu langus võrreldes 1990nda
väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate Võimaldab firmadel olla kaasatud kompleksses äritegevuses sarnaste ja vajalike võimetega firmade järele Põhinevad koostööl ja Põhineb koostööl konkurentsil Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; Tööstustööhõive kasv maakohtades; Teenindussektori osatähtsuse kasv. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused Ruumipiirangute hüpotees- linnas maad vähe Tootmishinna hüpotees maal- maal odavam toota
tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused o Struktuurimuutused: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke Tööstustööhõive kasv maakohtades Teenindussektori osatähtsuse kasv Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis o Eesti NSV-s: Madal tootlikkus Ebaökonoomne majandustegevus
hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: · Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; · Madal kohalik ostuvõime; · Vähene turustusvõime ja võrgustikud; · Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus; · Nõrgad taristud (transport, side jne); · Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus,
kiiret tarbimise kasvu. Sisemaine nõudlus kasvab samuti. Tootegrupiti prognoositakse Eestis kõige suuremat kasvu just vineeri tarbimise osas (kasv 2000-2010 49.7%), seejärel puitkiudplaatide tarbimises (45%) ning kõige aeglasem tarbimise kasv on puitlaastplaatide osas. (Eamets et al. 2005) Kui vaadelda lähiminevikku, siis puidutööstuse jaoks oli 2007. aasta küllaltki kehv. Aasta kokkuvõttes aeglustusid nii müügi kui ka ekspordi kasvutempod ning töötajate arv ettevõtetes vähenes. Jätkusid eelmisel aastal alanud probleemid toorainega, mille hind jätkas kiiret kasvu.( MKM 2007) Kuna Eesti plaaditööstus on oluliselt rohkem välisturgudele orienteeritud kui Eesti töötlev tööstus keskmiselt ja Eesti väiksuse ja rahaliste vahendite piiratuse tingimustes on raske konkureerida maailma juhtivate metsa- ja puidutööstustega oleks seetõttu oluline erinevate sektorite tihe koostöö tõstmaks konkurentsivõimet. (Varblane et al
Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine.
2. Vali, milline allpool toodud suurustest on varusuurus ja milline voosuurus. a. sissetulek voosuurus, b. summa pangakontol varusuurus, c. valitsuskulud voosuurus, d. ettevõtte töötajate arv varusuurus 3. Milline keskmine on momentrea andmetel leitud aritmeetiliste keskmiste aritmeetiline keskmine? kronoloogiline keskmine. 4. Absoluutne juurdekasv aegrea eelmise elemendiga võrreldes on sama, mis aheljuurdekasv. 5. Sea vastavusse kasvutempod (vasakul) ja juurdekasvutempod (paremal) a. 1,05 5%, b. 0,7 -30%, c. 2,5 150%, d. 1,5 50% 6. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne aheljuurdekasv. Millal jäi suurus X eelmise kuuga võrreldes samaks? juuli, oktoober. 7. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006. Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009? 4 ühikut 8
Samas on palju selliseid tuluallikaid ja tegevusalasid (põllumajandus, vabakutseliste arstide, advokaatide jt tegevus, laste kasvatamine), mida ametlik statistika ei kajasta. Varimajanduse osa arvestamine rahvamajanduse arvepidamise süsteemis on aga oluline, sest vastasel korral: a) SKP tase on alahinnatud, kuna suur hulk tegelikult toodetud kaupu ja teenuseid puudub arvestusest; b) SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust (ametliku majanduse ja varimajanduse kasvutempod erinevad); c) SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Varimajanduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. LOENG 2. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE NB Ma pole seda kõike päris selgeks teinud
annaabi.ee 
