1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse liitumise, puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse. 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist,istutusmaterjali suurusest,maapinna ettevalmistamisest ja kasvukohatingimustest,puuliigi bioloogilistest omadustest.Algtiheduse määramist mõjutavad palju tegurid, mille juures peab eelkõige arvestama olemasolevate tingimustega:kui palju võib tekkida peapuuliigi ja kaasliikide looduslikku uuendust,kultiveeritava puuliigi omadustega,kasvukohatüübiga,st.mulla viljakusega. 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat
vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1...2cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks. Enne istutamis tuleb potitaimi kõvasti kasta, et turbatuub oleks veest läbi imbunud. Kultuurihooldus: Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: kultuuri täiendamine, rohu niitmine, kulu kõrvaldamine, mulla kobestamine, multsimine jne.... Männikultuuride puhul kultiveerimisviisi ja hooldamisvajaduse sõltuvus kuuse esinemises endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on
Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga.
arenguks on soodsad. 2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad. Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus- ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii suur, et üldine seemnesaak väheneks väljaraiutavate puude arvelt (parim täius 0,5 - 0,6). Samuti puude väetamise teel. Metsa kunstlik uuenemine 2.4 Metsauuendamine
Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi
madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla). Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku
Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel " 4 7, arukasel " 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas
Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad o Parandavad mulla omadusi o Vastupidavamad seen- ja putukakahjustustele Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel
● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a ● Kask 10 - 15 a, puistus 20 - 25 a Viljakandvus sõltub: a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak (näiteks mänd kannab vilja kord Eestis 3-4 a jooksul, Põhja-Soomes 10 a jooksul). b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist ja tormiheidet, kui mänd kui vastupidavam liik asub kuuse asemele. 9. Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ja see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused määravad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude kasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Näiteks võib 100 aastase rabamänniku kõrgus olla vaid 10 m ja tagavara 50 tm/ha. Sama vana mustikamännikus võib puude kõrgus olla aga kuni 30 m ja tagavara 500-600 tm/ha. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on
hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, teadaolevalt Loodi-Püstimäel ja on 33m omaduste poolest ning see mitmekesisus vanemas eas sügavate pikirõmedega või kõrge. Võra tihe laimunajas. Vanemate on tingitud erinevatest metsa madalate ristirõmedega. Pungad puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, cm pikad, 9-15 lehekesega (4-10 cm sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga alustaimestiku iseloomu, puude pikad)
Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole
Metsakasvukohatüüpide nimetused vastavad enam-vähem ka Karu - Muiste ja Katus - Tappo poolt antuile. Üsna kiirelt juurdus Lõhmuse süsteem metsakorralduses ja metsade uurimisel ning on oma otstarbekuselt hästi vastuvõetav kõigile tänapäevastele kasutajatele. . Mõiste ja ülesanded Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest, mis on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused määravad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude kasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Näiteks võib 100 aastase rabamänniku kõrgus olla vaid 10 m ja tagavara 50 tm/ha. Sama vana mustikamännikus võib puude kõrgus olla aga kuni 30 m ja tagavara 500-600 tm/ha. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsad jagatakse kasvukohatüüpidesse
annaabi.ee 
