kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga. Kuid mina
kaasamine muutuda omaette eesmärgiks. Kaasava hariduse ja eraldatud hariduse hea-halb- vastandamine pole õige. Nii võib tekkida olukord, et laps ei saa parimat abi, sest see ei sobi kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele
–9. klass. Eraldi valdkonniti on arengu tulemused ära toodud seaduse lisades, kus on jällegi kooliastmeti pädevused ära määratletud. Erinevuseks võib lugeda ka asjaolu, et lasteaia seaduses ei ole ette antud tundide/valdkondade arvu nädalas, kuid kooli õppekavas on täpselt ette antud nädala õppetundide maht. Sarnane ettekirjutus oli lasteaedadel Alushariduse raamõppekavas 1999. Lasteaia seaduses on ettekirjutused, kuidas õppe- ja kasvatustegevust kavandada, kuid kooli seaduses seda punkti ei ole. Pisut erinevad on ka lapse arengu hindamise viisid: kui koolis pannakse õpilasele tema arengu eest hindeid, mis on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, siis lasteaias viivad õpetajad läbi vaatlusi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse
õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Kehtestab Vabariigi Valitsus. Milles seisneb sisehindamine? Pidev protsess, mille eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Kõik, mis individuaalse õppekava koostamise kohta koolidele ette kirjutada taheti, on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades. Erinevus kooli õppekavast?
AMETIJUHEND Ametikoht Õpetaja Nimi Vahetu juht Õppealajuhataja/direktor Keda asendab Teist õpetajat Kes asendab Teine õpetaja Töö eesmärk Toetab õppija isiksuse arengut, tagab õppetöö toimimise ja õpilaste võimetekohase arengu. Tööülesanded Tegevused Tulemused 1. Õppe- ja · Kavandab õppe- ja kasvatustegevust · Õpetaja töö on kasvatus- lähtuvalt kooli õppekava ning kooskõlas kooli tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava ning õpetaja töökava vastavalt koolis eesmärkidega. juhtimine kehtestatud korrale. · Seab õppele, ainekursusele ja tunnile · Õppe- ja
looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust.[] Käisi arvates pedagoogikas peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juht- nöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas:
kuuluvad ka küsimused, mis on seotud hoolduse protsessiga , nagu positiivne edendamine, hellitav ja tervislik keskkond; professionaalse arengu tarne ja toetavad teenused; seireprotsesside ülevaatus ja küsimused, mis on seotud kontekstuaalse tundlikkusega, mis sisaldaks kohalikke vajadusi, tausta; ning erirühmade juurdepääs teenusele (Targowska 2010 p.30). Eesti lastehoiusüsteemis korraldatakse iga lasteasutuse üle riiklikku järelvalvet, mille ülesandeks on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem. Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku
Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi. (samas, 1992.) Individuaalsus ongi see, mis teeb igast inimesest isiksuse ning õpetaja ülesandeks on individuaalsed iseärasused lapsest üles leida ning teda nende arendamisel suunata. 1
Tema ülesanne on kokku koguda informatsiooni lastelt ja lastega kokkupuutuvatelt osapooltelt (vanemad või hooldajad, lähedased, naabrid, haridus-, tervishoiu-, politseitöötajad jne). Maavanem kontrollib oma maakonna linnade ja valdade poolt lapsele ning tema perele pakutavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti, sotsiaaltoetuste ja -teenuste ning muu abi andmise või sellest keeldumise otsuseid ja otsuste seaduslikkust ning oma maakonna lasteaedade ja koolide õppe- ning kasvatustegevust. Ning noorsootööjaoks on kõige olulisem Riiklik tasand, mis tegeleb laste hoolekande, tervishoiu, hariduse, huvitegevuse, töö, puhkuse, turvalisuse jms korraldamisega. Lapse õiguste tagamine ja lastekaitse puudutab riiklikul tasandil mitmeid erinevaid asutusi millega lapsed ja pered kokku puutuvad ja üks nendest on Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- Teadusministeerium koordineerib hariduse ja noorsootöö korraldust, sh õppekavade,
6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub : - kooli põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine; - kooli tegevuse ja arengusuundade kinnitamine; - kooli õppekava kinnitamine; - kooli eelarve kinnitamine; - õpilase kohamaksumuse, õppemaksu kinnitamine; - kooli direktori määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine; - muudes seadustes, mittetulundusühingu põhikirjas ja kooli põhikirjas näidatud küsimustes otsuste langetamine. Direktor 6.4. Direktor juhib kooli õppe - ja kasvatustegevust ning esindab kooli seaduses sätestatud pädevuse piires, järgides kooli omaniku ja kooli nõukogu seaduslikke korraldusi. 6.5. Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhikirjalise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. 6.6. Kooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on kooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. 6.7
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD
omaette eesmärgiks. Kaasava hariduse ja eraldatud hariduse hea-halb-vastandamine pole õige. Nii võib tekkida olukord, et laps ei saa parimat abi, sest see ei sobi kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Koolieelse lasteasutuse personali ettevalmistus peaks
Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida. Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul viiakse läbi. Sotsiaalne kaasatus - tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi.
Kasvatuse ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Siin on uurimisobjektiks möödunud aegade kasvatus kui praktiline tegevus ning kasvatusideed ja -õpetused. Seega on tegemist nii sündmuste kui ka ideede ajalooga. Kasvatussotsioloogiasse kuulub mitmeid erinevaid suundi. Võrdleva kasvatusteaduse ülesanne on analüüsida, tõlgendada ja võrrelda eri maade hariduspoliitikat ning kasvatus- ja koolitssüsteeme, kasutades meetodeid ja saavutatud tulemusi ning üldse eri maade kasvatustegevust. 33 Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks
töötaja õigused kvalifikatsiooninõuded sellel kohal töötamiseks. Tööülesannete kirjelduse osas tuleks nii direktori (juhataja) kui ka kasvataja töölepingus (ametijuhendis) fikseerida tingimus alljärgnevas sõnastuses ülesandeks on tagada noortelaagri tulemuslik töö ning kodukord. Direktori/juhataja töölepingusse võiks eeltoodule lisaks fikseerida ka tingimus alljärgnevas sõnastuses juhtida noortelaagri kasvatustegevust ning finants- ja majandustegevust. Kindlasti tuleb märkida töölepingusse punkt töö eritingimuste kohta. - Töö teostamise koht või piirkond Koht peab olema näidatud vähemalt asula täpsusega. Piirkond kirjutatakse töölepingusse sel juhul, kui töö on liikuva iseloomuga (nt autojuhil võib tööpiirkonnaks olla maakond või kogu Eesti). - Palgatingimused Palgatingimusi reguleerib palgaseadus. Ära tuleb näidata palgamäär
annaabi.ee 
