2∗b∗h2 2∗51∗1002 Tugevusklass C50 Elastsusmoodul E0,mean =10312 MPa ≥ 10000 MPa → Tugevusklass C22 8. Tala eeldatav kandevõime kandepiirseisundis Pk,1 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral f m ,k , C22=22 N /mm2 f m , k b h 2 22∗51∗1002 Pk ,1= = =9350 N=9,35 kN 3a 3∗400 9. Kasutuspiirseisundi eeldatav koormus Pk,2 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral, millele vastab suhteline läbipaine f=l/250 3 3 4 f E0, mean b h 4∗4∗10312∗51∗100 Pk ,2= = =8914 N=8,91kN ( 3 l2−4 a2 ) a ( 3∗10002−4∗4002 )∗400 10. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi
3.3 Alumise vöö nõrgestatud tõmbele 4 l (¿ ¿ v −t v )=9,7∗32∗( 200−30)=52,8 kN F t , d=f t ,0 , d∗b∗¿ k mod∗f t , 0,k 0,9∗14 f t ,0, d= = =9,7 MPa γM 1,3 4. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi 4.1 Kandepiirseisundi järgi Muljumisel Kc = Fc,max/Fc,d = 24,0/4,1 = 5,85 Lõikel Kv = Fv,max/Fv,d = 17,0/10,9 = 1,56 Tõmbel Kt = Ft,max/Ft,d = 17,0/52,8 = 0,32 4.2 Kasutuspiirseisundi järgi Graafikult 2.1 leitud suurused: 1. Arvutuslikule kandevõimele muljumisel Fc , d vastav muljumisdeformatsioon u F=0,46 2
juhtumit või olukorda. Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid peavad kas sisaldama otseselt erakordset koormust A (tuli või löök) või viitama olukorrale pärast erakordset sündmust (A=0). Tulekahjuolukorra puhul, arvestamata temperatuuri mõju materjali omadustele, peab Ad väljendama tulekahjust põhjustatud temperatuuri kaudset mõju. Tegurite ja väärtused koormustele võetakse vastavast tabelist. Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid koormuskombinatsioonid, mida arvestatakse vastavates arvutusolukordades, peavad olema kooskõlas kasutusnõuete ja tingimustega. Liigitatakse: 1 · Normkombinatsioon (kasutuspiirseisundi normatiivne koormuskombinatsioon) G j 1 k. j "+" P"+" Qk .1"+" 0.i Qk .i i >1
......................................................................16 3.3.2. Paindekandevõime kontroll [7]...............................................................................17 3.3.3. Põikjõu kontroll [7].................................................................................................17 3.3.4. Kiive kontroll [7]....................................................................................................18 3.3.5. Peatala kasutuspiirseisundi arvutused [7]...............................................................20 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................21 LISAD.......................................................................................................................................23 SISUKORD.................................................................................................................................2 1
· konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa staatilise tasakaalu kaotus; · konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, konstruktsiooni või selle mistahes osa (kaasaarvatud toed ja alused) stabiilsuse kadu; · väsimuspurunemine* või mingi muu ajalistest mõjutustest põhjustatud kandevõime kaotus. *) - väsimust võib käsitleda ka eraldi piirseisundina. 3.3. Kasutuspiirseisundid (1) Kasutuspiirseisundi ületamisel konstruktsioon vi mõni selle osa lakkab täitmast talle esitatavaid ekspluatatsiooninõudeid. (2) Ekspluatatsiooninõuded peavad tagama - ehitise ja selle osade funktsioneerimise; - inimeste mugavuse; - ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. (3) Ekspluatatsiooninõuded määratakse tavaliselt projekteerimis- normidega ning tellija ja projekteerija vaheliste kokkulepetega. (4) Konstruktsiooni arvutusel kasutuspiirseisundi järgi võivad määravaks
2) Mf Ft E .2 E.2 on ekvivalentne 210 6 koormustsüklile vastav konstantne pingeamplituud. c) konstruktsioonielemendi puhul, millele konstantse amplituudiga väsimuspiir D on määratud, suurim pingeamplituud rahuldab tingimust Ff D / Mf (9.3) VÄSIMUSKOORMUS JA VÄSIMUSARVUTUSTES KASUTATAVAD OSAVARUTEGURID Normatiivne väsimuskoormus leitakse kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonist. Osavarutegurid sõltuvad - ligipääsetavusest konstruktsioonielemendile (kontrollimiseks ja tugevdamiseks); - võimaliku purunemise tagajärgede ulatusest. Koormusest põhjustatud pingete ülekoormustegur võetakse üldjuhul Ff = 1.0. Pinged ja vastavad pingeamplituudid leitakse normikoormusest. Materjali varutegurid väsimusarvutustes, kui Ff = 1.0: Kontroll ja Ohutult purunevad Ohtlikult purunevad
Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi eristatakse liigi järgi (nt elamud, ärihooned, sillad). 10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. 11. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone põhiprojekt? Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilised ja tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Põhiprojektis peab võimaldama määrata eelarvelist ehitusmaksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumist. Tuuakse välja selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused. Põhiprojekt sisaldab kasutatavate
4 )+ 0.75 ⋅ ´λ¿ ]=¿ ❑ 2 ¿ 0.5 [ 1+ 0.34 ⋅ ( 2.585−0.4 ) +0.75 ⋅2.5852 ]=3.377 Kiivekandevõime f 355 M b , Rd= χ ¿ ⋅W pl , y ⋅ y =0.15 ⋅2562 ⋅103 ⋅ =136.4 kNm< M Ed =154 kNm γM1 1.0 Tala stabiilsus tuulkoormuse domineerides ei ole tagatud. Kasutuspiirseisundis (lumi domineerib) - Piirläbipaine L/250 (kasutuspiirseisundi tavaline kombinatsioon) 21000 δ lub= =84 mm 250 4 4 5 pl 5 ⋅13 ⋅21000 δ max= = =347.8 mm 384 ⋅ E ⋅ I 384 ⋅ 210000⋅ 45070⋅10 4 Läbipainde piirsuurus ei ole tagatud. 7
korral tuleks suurte vigade vältimiseks püsivus on piisav samal ajal kui enamikel juhtudel on vajumi deformatsioonimooduli sõltuvust pingest 15. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas arvutamiseks vaja teda vertikaalsuunas. Pinnas on arvestada, Sellistel pinnastel on kasutuspiirseisundi järgi? Kasutuspiirseisundi anisotroopne, seetõttu ei ole deformeeritavus kompressioonigraafik poollogaritmilises tekkimise vältimiseks kehtestatakse vajumite ja kõigis suundades ühesugune mõõtkavas sirge ja selle kalle pingetest sõltumatu vajumi erimite piirväärtused, mis peavad jääma 21. Mis on tiivikkatse? Nihketugevuse konstantne suurus
4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3. Madalvundamentide projekteerimine kasutuspiirseisundi järgi. 21 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. 21 4.3.2. Aluse vajumi arvutus. 22 4.3.2.1. Pinnasekihi vajumine lauskoormuse puhul. 22 4.3.2.2. Kihikaupa summeerimise meetod. 23 4.4. Piirvajumid 24 4.5. Geotehnilise projekti seletuskiri. 5
pingestaadiumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist sellele ülekanduvat tõmbejõudu. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks.-habras purunemine. 23. Piirseisundi mõiste ja liigid (p 1.5.1). Seisund, mille ületamisel konstruktsioon lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundeid. (G)Kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.). (Q)Kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad ekspluatatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: * läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad mittekandekonstruktsioone; * konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; * konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused 24
Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks.
seisundeid ja kus ühtne tagavarategur on asendatud diferentseeritud tagavarategurite süsteemiga. 1.5. Arvutuslike piirseisundite meetod 1.5.1. Piirseisundi mõiste Piirseisundiks nimetatakse seisundit, mille ületamisel konstruktsioon lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundeid. Kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.). Kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad eksplua- tatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: − läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; − konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine;
näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal 30,7 , ehk 3.6 Katusekonstruktsiooni ligikaudne omakaal Profiilplekk + roovtala + katusetala omakaal kokku: 6 4 RAAMIARVUTUS 4.1 Normatiivsed koormused Omakaal katusel: ; Lumekoormus katusel: ; Tõstetav tuulekoormus katusel: ; Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: 4
Lumekoormus - qks=1,2 kN/m2 Omakaalukoormus mis mõjub profiilplekile: 2 kihti SBS rullmaterjal 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 200mm 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal 0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2 Arvutuslikud koormused Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2 Valime kandva profiilpleki RUUKKI profiilpleki projekteerimisjuhendit kasutades. Sobivaks on RAN120/0,8 (g =0,11 kN/m2) ühesildelise skeemi järgi. Sel juhul on tagatud ka kasutuspiirseisundi nõuded. 8 Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Sõrestikud ja sidemed 0,1 kN/m2 Valgustid jms. 0,1 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,72 kN/m2 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,721x1,2+1,2x1,5=2,66 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele
sisukord. Iga pealkirja alla keskmisel toel), süsteem eest. Haprapurunemise võivad eraldi käia mitmeid läheneb lihttalade skeemile. korral on purunemisega alapealkirju. Koormumise suurenemisel kaasnevad deformatsioonid 34.Konstruktsiooni võib avamoment minna nii nii väikesed, et nad ei piirseisundid: tehakse vahet suureks, et avasse tekib ka ole visuaalselt jälgitavad. kasutuspiirseisundi ja plastne sarniir. Tala selles Vaatleja seisukohalt toimub kandepiirseisundi vahel. avas muutub mehhanismiks purunemine ootamatult, ilma Mõlemal juhul loetakse, et ja variseb. Selline ette hoiatamata. piirseisundi saabumisel ei purunemine on seotud Konstruktsioon ei hoiata 20 meid enda ülekoormamisest. 1.7 tagatakse sisejõud, pinged jne.).
Teiseks uurimise seadmeks on õhulekete mõõteseade. Samuti püstitakse testhooneid, kus uuritakse erinevaid piirete lahendusi, kütte- ja ventilatsiooni seadmeid jms. Uuringud välitingimustes – Termopildid, proovikehade võtmine hallituse ja liigniiskuse tuvastamiseks, õhulekete mõõtmine. 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid ja piirsuurused Lahenduse heakskiitmine sõltub oluliselt tarindi toimivusele esitatavatest kriteeriumitest: kande- ja kasutuspiirseisundi tagamine; kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%,
et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; - ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; - avariiolikord. 2.3. KOORMUSED. Normkoormuste leidmisel on aluseks EPN 1 või projekteerija ja tellija vaheline
konstruktsioon võib sattuda nii ehitamisel kui ka ekspluatatsioonis. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi alaline olukord, mis kajastab tavalisi ekspluatatsiooni tingimusi; ajutine olukord, mis kajastab ajutisi ekspluatatsiooni tingimusi, näiteks remondi või püstita- mise ajal; avariiolukord, näit tulekahju, plahvatus, kokkupõrge. 2.2 Piirseisundid Üldkäsitlus Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piir- seisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Kandepiirseisundi määravad konstruktsiooni purunemise või kandevõime kaotuse põhjus- tavad kahjustused. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kande- piirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle sei-
seisundeid ja kus ühtne tagavarategur on asendatud diferentseeritud tagavarategurite süsteemiga. 1.5. Arvutuslike piirseisundite meetod 1.5.1. Piirseisundi mõiste Piirseisundiks nimetatakse seisundit, mille ületamisel konstruktsioon lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundeid. Kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.). Kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad eksplua- tatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine;
lbd+a1=1,24+200=201mm ¿ =100 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus ei ole tagatud. lbd=0,7 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1,24=0,9mm ¿ lb,min=0,3 ∙1,24 =0,4 mm 400−200 lbd+a1=1,24+200*0,5 ≈ 100mm ¿ 2 =100 mm Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 5 VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum. Vajumi arvutused esitan tabelina
8.4 Pinnaste tihenemine dünaamika mõjul. Põhjuseksvõivad olla tänavaliiklus, raudtee vibratsioonid, vaiade rammimine, lõhketööd jne. Näited vaiade rammimisest sadama haiglas, Liivalaia ja Kentmanni tänava nurgal, püha Anna kirik Vilniuses. 8.5 Geoloogilised protsessid - karst, maavärisemine ja maalihked. Eestis on esinenud vajumeid maalihke tõttu Pärnu jõe ääres. 30. Ehitiste vajumite piirväärtused Piirväärtus on selline suurus, mis põhjustab kande-või kasutuspiirseisundi tekkimise. Vundamendi peab projekteerima sellise, et ehitise paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid (joonised 3.16 ja 3.17). 34 lk 15 loeng 3 (3.3.6) 31. Lintvundament seina all, lintvundament postide all, üksik posti vundament, ristlintidest
vaheseinad jne Muud vahelaed ja käidavad katused L/250 1) L/300 1) Muud katused üldjuhul L/200 1) L/250 1) Juhul kui liigne läbipaine mõjub ebeasteetiliselt L/250 1) - 1) Konsooli läbipaine võib olla kaks korda suurem. Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist koormuskombinatsiooni, taastumatu kasutuspiirseisundi korral koormuste normkombinatsiooni (vt EVS-EN 1990 jaot. 6.5.3). Selgitus 2: Läbipaine tuleks määrata alati pikitelje ristsuunas. Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud)
Vaiarühma vajum arvutatakse jaotusvundamendi vajumi arvutuse tavameetoditega. Vundamenti vaadeldakse seejuures vaiapõhja tasapinnas looduslikule pinnasele toetuva vaiu ja pinnast sisaldava massiivina. Versioon 2 * Vaivundamendi vajum koosneb üksikvaia ja vaiarühma vajumite summast. * Üksikvaia vajumi saab määrata staatilise koormuskatse tulemustest * Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaiaotsa all olevast pinnasest sügavamal ei ole kokkusurutavat pinnast, on kasutuspiirseisundi tekkimine välditud ning üksikvaia vajumist ei ole vaja kontrollida Vaivundamendi vajumi arvutus: C D Vaiagrupi vajumi arvutamiseks asendatakse tegelik vaivundament tingliku vundamendiga, mis haarab kogu vaiadega täidetud massiivi. Massiivi 1 h1 rajamissügavus ja talla mõõtmed valikuks kasutatakse erinevaid võtteid. SNiP
1-e abil. Igal omadusel (kandevõime, veepidavus) võib vaadelda teatud seisundit, mille ületamisel hoone/konstruktsioon/tarind lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid, edasine kasutamine tuleb katkestada, on vaja teha omaduste oluline parendamine. Seda seisundit nimetatakse piirseisundiks. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundit: kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.); kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad kasutusnõuded: o konstruktsioonide läbipainded ja deformatsioonid on liiga suured (kahjustavad normaalset kasutamist, välimust, mittekandekonstruktsioone vms.), o kahjustavate pragude tekkimine, o kestvust vähendavad kahjustused (mädanik, korrosioon, soolade kahjustused vms.); o kahjulike mikroorganismide (hallitus, bakterid vms.) kasv,
korstnate kaudu. 88 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus Kasutusiga on ajavahemik, mille kestel hoonet kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid, kasutades ilma olulise vältimatu remondita. Hoone kasutusiga hõlmab nii hoone või tema osade füüsilist hävinemist (kandepiirseisundi ületamist) kui ka hoone otstarbekuse kadumist või mõne tema osa hävinemist selliselt, et hoonet ei saa kasutada (kasutuspiirseisundi ületamist). Hoone kasutusiga ei tohi olla väiksem hoone või tema osade tööeast. Ehitise kasutusea lõppemise põhjused võivad olla: majanduslikud põhjendused (kasutuskulud, korrashoiukulud, energiakulud); funktsionaalsed põhjendused (sihtotstarbe muutumine); ehitise eluohtlikuks või tervisele ohtlikuks muutumine (konstruktiivne olukord, sisekliima sobimatus); esteetilised põhjendused (esteetiline sobimatus, ehitise vastuvõetava välimuse
annaabi.ee 
