osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana. Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. (SME IFRS 5.2 (b), 5.7). 31. Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja IFRSile kasumiaruandes. Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on (SME IFRS 5.4): (a) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 paragrahv 91);
Reservi ettenägemata juhtudeks. 16. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted „surevad“ enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid
Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted ,,surevad" enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: Isiklikud vahendid. Sugulaste ja sõprade vahendid. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Liising (finants või kasutusliising), lähedane on järelmaks. Tarnijate poolt antav krediit. Ühisrahastamine. Väärtpaberite müük. Riskikapital fondid ja äriinglid. Klientide poolt antav avanss (krediit).
Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog. Kasumiaruandele see aga mõju ei avalda. Osta ja kulutusi katta saab ainult reaalse rahaga. Seega saavad rahavoogude aruannet kasutada mitte ainult ettevõtte sisesed tarbijad, vaid see on oluline ka välistarbijatele, näiteks potentsiaalsetele investoritele, tarnijatele jt huvirühmadele (kreeditorid, oma töötajad jne). Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu
Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14 Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9
Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14 Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9
saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 16. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) - kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen
5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud;
5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed);
Laenud • Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood. • Tulevikuootused on positiivsed ja selged. • Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus). • Head suhted pangaga. Omakapitali investeeringud • Jooksev rahavoog on ebapiisav. • Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur. • Tagatised puuduvad. • Tugev sekkumine juhtimisse. • Kõrgeim hind! Mõju rahavoole ja kasumiaruandele • Pangalaen: Madal hind. Tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse. • Omakapital: Kõrge hind. Kasumiaruandele otsest mõju ei ole. Põhiosa tagasimaksed puuduvad. Riskikapitalist Eestis Eesti Riskikapitali Assotsiatsioon http://www.estvca.ee/ EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik. http://www.estban.ee/ Ambient Sound Investments http://asi.ee/ Saavad aastas ca 400 taotlust, neist 1-3 saavad raha. 35
(ressurss soetushinnas/müügikohus) · FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus · LIFO meetod-esimesena müakse ära viimasena soetatud kogus · HIFO meetod- esimesena see, mis tuli kõrgeimas hinnas · LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas · KIFO meetod- emaettevõtja omatoodang ning tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse esimeses jrk-s Hinnang erinevate meetodite mõju bilansile ja kasumiaruandele Kui jääkmaksumus on kõige madalam, siis kanti kõige suuremas maksumuses kaupasid kuluks (üldiselt LIFO meetodi puhul). Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO meetodi rakendamine kõige suurema brutokasumi, LIFO kõige väiksema ning kaalutud keskmise meetod vahepealse tulemuse. 12 Hindade pideva languse puhul annaks FIFO meetod minimaalse ning LIFO meetod maksimaalse brutokasumi.
kuidas on see tulemus võrreldav eelmiste perioodide kasumitega; mis on tulude ja kulude erinevateks komponentideks; kas ettevõtte teenib piisavalt tulu katmaks oma tegevuskulusid; milline on ettevõte rentaablus ehk kasumi teenimise võime võrreldes sama haru teiste ettevõtetega jne. RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT) kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood põhitegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. Niisugune info võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte rahalist olukorda, ettevõtte tegelikku ostuvõimet ja kohustuste tähtajalise tasumise võimet. Samuti annab aruanne infot ettevõtte rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja
2) Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused. Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga, kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus algsaldodega, ning kasumiaruandes ei ole fikseeritud kõik tulud ja kulud, kuna arvestus on tekkepõhine. Hinnangu andmisel võib tekkida olukord, et audiitor hindab vaid bilanssi, jättes kasumiaruandele kinnituse andmata. Kui ettevõte on varem auditeeritud tuleb uuel audiitoril hinnata kriitiliselt eelneva audiitori eriala kompetentsust ja sõltumatust. Kui eelneva tegevuses ilmneb probleeme, kujuneb uue audiitori tegevus mahukamaks. Kui ettevõtet hakkab auditeerima uus audiitor, siis võib ta pöörduda varasema audiitori poole sooviga tutvuda tema poolt varem koostatud töö dokumentidega antud ettevõttes. Kui endine
oluliselt mõjutada auditeeritava perioodi finantstulemusi, siis peab ta sellele selgelt vandeaudiitori aruandes viitama. Alustades tööd kliendiga aasta keskel, tuleb arvestada oluliste riskidega, sest küllaltki probleemne võib olla algsaldode kontrollimine nende puudumise tõttu ning seetõttu võib olla perioodi tulemus oluliselt moonutatud. Samuti tuleb tal ka aruandes viidata, et ta ei saa samadel põhjustel anda hinnangut kasumiaruandele, hinnates üksnes bilanssi. Analüüsides eelneva auditi tööd peab ta kriitiliselt hindama selle audiitorettevõtja kompetentsuse ja sõltumatust. Kui neis valdkondades tekib kahtlusi ja seetõttu võis esineda olulisi puudujääke töös, tuleks algbilanssi suhtuda nii nagu poleks seda kontrollitud. Audiitortava lubab eelneval audiitoril avaldada uuele vandeaudiitorile talle auditi käigus teatavaks saanud infot, dokumente, arvamusi, põhjendusi jmt, mida ei loeta
- 22.juuni väljaminek 100 1.30 130.- väljaminek 100 1.20 120.- jääk 80.- 25.juuni sissetulek 150 1.40 210.- lõppjääk 220 290.- Müügikulu 625- 290 = 335.- (55+30+130+120) Finantsotsuste tegija peab teadma erinevate meetodite mõju finantsaruannetele e. bilansile ja kasumiaruandele. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. See sõltub eelkõige sellest, kas varude soetushinnad tõusevad või langevad ning millisel määral. Kui hinnad ei muutu, annavad kõik meetodid ühe ja sama tulemuse. FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi.
Kulude kodeerimiseks on ettevõttes kasutusel kontoplaan, kus on kulud jaotatud üsna spetsiifiliselt. Töö autor vaatles kontoplaani ja käibeandmikut ning sai teada, et kulukontod on jaotatud lähtuvalt kulude funktsioonist gruppidesse. Kulukonto grupid omakorda liigenduvad alakontodeks, kus kajastatakse jooksvalt ettevõttes tekkivad kulud. Kontogrupid ja alakontod on ühesugused nii turustuskuludes kui ka üldhalduskuludes ja ettevõtte kontoplaan on ülesehitatud juhindudes kasumiaruandele skeem 2. 31 Tabel 3. Ettevõttes avatud kulukontode grupid Kulukonto grupp Nimetus 31998 Müüdud kaupade, teenuste kulu 50999,60999 Palk ja palgamaksud 51999,61999 Kindlustuskulud 52999,62999 Transpordikulud 53999,63999 Sidekulud 54999,64999 Lähetuskulud 55999,65999 Ekspluatatsioonikulud 56499,66499 Müügi edendamise kulud
üle mitteäriühingu varad selle likvideerimisel (RTJ 11 § 11). Koondkasumiaruanne Koondkasumiaruandes kajastatakse sellised kasumid ja kahjumid, mida ei näidata kasumiaruandes ning mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. 7 RTJ 2 (muudetud 2011) ütleb, et ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena (RTJ 2 § 30). Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja IFRSile kasumiaruandes. Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on: 1) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitus- valuutasse tekkinud vahed;
annaabi.ee 
