Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis tõi esile ta kastanpruunid lokkis juuksed ning päevitunud jume. Väljas ootas teda juba Madis. Madis oli Agnese poiss. Nad istusid musta Audisse ning alustasid sõitu Joosepi majani. Pidu oli täies hoos. Veranda kohal hõljus tugev suitsupilv ning majas oli vänge alkoholihais. Madis võttis köögist kaks siidrit, ühe neist ulatas ta Agnesele. Käsikäes liikusid nad rahvasekka. Agnes tahtis tantsida, kuid Madis tahtis poistega viina peale kaarte mängida. Tüdruk solvus ja läks hoopis Karliga tantsima
siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus Erik. Adrienne mõtles korra ja vastas: ,,Jääme siia, mulle meeldib siinne loodus, pealegi mul on kõht tühi." ,,Sinu tahtmine sündigu," ütles Erik ning pani koti maha. Adrienne võttis samal ajal plekktassi ning täitis selle karske ojaveega. Ka Spencer tahtis sõõmu, ning lürpis keelega
Ta reetis sõpruse Sõprus on lai mõiste ja sõpru on erinevaid. Minu jaoks on sõprus on üks paremaid asju inimese elus kõige parem asi selle juures, aga on teadmine, et sul on keegi, kellele usaldada oma saladusi. Tänu sellele loole sain ma aga aru, et tõelisi sõpru on mul palju vähem, kui ma algul arvasin. Meie klassi tuli paar nädalat tagasi uus tüdruk. Tal olid kastanpruunid juuksed ja hallid silmad. Algul paistis ta mulle liiga eemalolev ja ma hoidsin temast pisut kaugemale, kuid lõpuks jäime me ühel vahetunnil vestlema. Ta tundus tõeliselt sõbralik ja tore isiksus olevat. Ta teadis palju rääkida teatrist ja muusikast. Muusika on talle eriti hingelähedane, sest ta õpib muusikakoolis viiulit. Peale meie ühiseid vestlusi koolis hakkasime aega ka väljaspool klassiseinu veetma. Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka
Aastaid hiljem saab Humbert Lolitalt kirja, kus selgub, et tüdruk on abielus tolle sama mehega, kes neid ringreisil jälitas. Humbert otsib nad ülesse ning tapab Lolita abikaasa ning ta vahistatakse. Nii Humbert kui Lolita surevad sel samal aastal- Humbert vanglas, paar päeva enne oma kohtuprotsessi ja Lolita sünnitades. Minu lemmiktegelaseks oli 12-aastane Dolores Haze ehk Lolita. Tal olid kastanpruunid juuksed, meekarva nahk, õblukesed õlad, lohkus kõht ja poisiliku reied. Iseloomult oli tüdruk naiivne, pirtsakas, kaval ja kiirelt muutuvate tujutega. Lolital oli justkui mitu nägu vahel pirtsutas nagu väike laps aga kui vaja, oskas täiskasvanud mehe enda sõrme umber keerata. Ta teadis kuidas, millal ja milliseid nuppe vajutada, et Humbert teeks nii nagu tema tahab. Ta meeldis mulle, kuna oli väga kaval, taibukas ning oskas inimestega ümber käia ning vajadusel ka
taga. o Rahvuslikkuse rõhutamine Colomba rõhutas tihti Orsole, mis rahvusest nad on o Hinnati irooniat miss Lydia vastas tihti teistele irooniliselt o Hinnati huumorit Colombale tegid paljud asjad nalja PEATEGELASTE ISELOOM: Colomba Orso Antonio della Rebbia noorem õde. Märkimisväärselt ilus, pikka kasvu, roosade huulte ja säravvalgete hammastega. Tema nägu oli täis uhkust ja rahutust, kui ka kurbust. Tal olid pikad kastanpruunid juuksed. Ta riietus lihtsalt, kuid puhtalt. Colomba oli äärmiselt järjekindel ning pidi alati saama oma tahtmise. Ta tegi kõik, et asjad läheksid nii nagu tema tahaks. Ta suutis inimesi panna mõtlema nii nagu tema tahtis ning mõjutas neid suhteliselt palju. Tal olid oma kindlad põhimõtted, millest ta keeldus loobumast. Seda näitas tema kindel kavatsus lasta oma vennal kätte maksta oma isa surma eest. Teistesse suhtus ta mõnes mõttes üleolevalt ning pidas ennast nendest paremaks
Ta peatus oma tuttavate soovitusel lesknaise Charlotte Haze'i juures, kes hilisemalt ka Humbertisse ära armub. Humbert aga teda ta ei sallinud ning tema kodu ja üldine mulje pani teda sinna kolimise suhtes algselt ümber mõtlema. See kõik muutus aga siis kui ta nägi Proua Haze'i tütart, Lolitat. Lolitas tundis ta ära oma ammuse eluarmastuse, Annabeli taaskehastuse: samad õblukesed meekarva õlad, sama nõtke siidsile paljas selg, samad kastanpruunid juuksed. Ta oli otsekui taasleidnud ja ära tundnud Lolitas oma Annabeli. See pani teda otsekohe meelt muutma, nii et ta otsustas siiski jääda, et olla Lolitale võimalikult lähedal ning ta endale saada. Esimestel päevadel jälgis ta oma nn ''varitsuskohast'' – toa aknast ja aiast eemalt Dolorest oma igapäevaseid toimetusi tegemas. Humbert Humbert oli ka endal korduvalt küsinud, et miks teda selle ''lapse'' isegi kõnnak ja labased vulgaarsused nii lubamatult erutavad
Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool
(tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Pilet 13 Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle
7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5...1,7 cm Õied või õisikud: Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed süstjad, teravatipulised, kileja servaga, kastanpruunid, läikivad. Õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õite alusel olevad kandelehed on kilejad, õiekattest kaks korda lühemad. Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein2.htm 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: Longus helmikas (Melica nutans)
..7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Tsoon II. 1779. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7..
männiätt; Californias kasvava igimänni P. longaeva vanuseks on määratud aga 4844 aastat). Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. H=0,5...3 (4) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 32 Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi
tasuta käia ooperietendustel ning võib oletada, et siin tulevase teatri helilooja dramaturgilisele haardele alus pandigi. Kahjuks ei luba Verdi noorpõlve valgustavad napid andmed kõne all olevale perioodile piisavat pilku heita. Helilooja ise oma karmist, pideva ja vaevarikka töö tähe all möödunud noorusest kõnelda ei armastanud. Küll aga annavad Milaanosse sõiduks väljaantud reisipassi andmed Verdi välimusest põgusa ettekujutuse. "Pikk kasv, tihedad kastanpruunid juuksed, kõrge laup, hallid silmad, mustad kulmud, kotkanina, väike suu, tume habe, ovaalne lõug, kõhn nägu ja kahvatu jume" olid tulevase helilooja dokumendile kantud "eraldusmärkideks". Stuudium Lavigna juures edenes hästi. Verdi õppis harmooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini
tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7..
mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses. Kõrgus 0,5...3 (4) m. · Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3...6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. · Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. · Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. · Koor mustjas Pinus contorta - Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Kõrgus 10...30 m. · Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5..
Unistaja: ta kujutas ette, et läheb mehele mustajuukselise mustade silmadega mehele. Lugu: Ta elas Venemaal Volga ääres rahulikku kooliõpetaja elu, kuni sinna tuli Kusta Järvson. Nad armusid ja ta läks Kustaga tolle kodumaale Eestisse. Perekond: Abiellus Kusta Järvsoniga. Nad said kolm poega, kellest koju tuli vaid üks, keskmine poeg Hillar. Surmapõhjus: loomulik surm 4.17. Jadwiga Purre (sünd. Jankowska) Sünnikoht: Poola, Kielce lähistel asuv rebaseliiva Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht Olemus: temperamentne; tegutseja; 9 Lugu: 1937. aastal tuli ta Eestisse põllutööle. Kuna ta oli kena, meeldis ta paljudele. Kõige rohkem pani teda tähele Udu peremees Albert, kellega ta pärast tolle naise surma ka abiellus. Nad said imeilusa lapse. 1945. aastal viidi ta mees Omakaitse pärast ära ja õnn sai otsa. Perekond: mees Udu Albert; üks laps; Surmapõhjus: loomulik surm 4.18. Leili Suuroja Sünnikoht: Harala
Palumetsade karaktertaim, kuigi kasvab ka salu- ja laanemetsades. Karvane piiphein on heleroheline mätasjalt kasvav mitmeaastane taim; varred sirged, lehistunud 15-30 cm kõrged. Lehed kuni 13 mm laiad, varrest lühemad, lehelaba ja lehetupe servad tihedalt kaetud pikkade valgete udekarvadega (hea määramis- tunnus). Lehed võivad elada ületalve. Õied õisikus üksikult, õieraod laiuvad, hiljem allapoole kooldunud. Õied on väikesed, kastanpruunid ja läikivad. Õitseb aprilli lõpus, mais; viljad valmivad mais, juunis. Paljuneb seemnetega. Kasutamine: Rahvameditsiinis kasutatud peavalu raviks, selleks keedeti taimi ummukses ja joodi saadud vedelikku. Lehmadele anti taimede keeduvett, kui need ei andnud hästi piima. Tänapäeval kasutatakse mineraalse pinnase indikaatorina. LESELEHT Maianthemum bifolium; nime tõlkimisel saame maius (lad.k.) mai kuu, anthemon (kr.k.) õis, bifolium (lad.k.) kahelehine
Kuninganna Anna oli tol ajal kahekümne kuue või seitsme aastane, see tähendab -- oma ilu hiilgeeas. Ta kõndis nagu kuninganna või jumalanna. Tema ühteaegu õrnad ja majesteetlikud smaragditaoliselt helkivad silmad olid väga ilusad. Ta suu oli väike ning õitsevpunane ja kuigi ta alumine huul ulatus ülemisest natuke ettepoole nagu kõigil Austria keisrikoja vürstidel, oli ta hurmav naeratades ja üli-põlglik põlastades. Lõpuks juuksed, lapsepõlves blondid, nüüd kastanpruunid, raamisid lokituina ja puuderdatuina veetlevalt ta nägu, millele kõige karmim hindaja oleks võinud soovida ainult veidi vähem puna ja kõige nõudlikum kujur veidi rohkem peenust ninajoones. Buckingham seisis hetke pimestatuna. Mitte iialgi ei olnud ballide, pidude ning karussellide keerises tundunud kuninganna Anna talle nii ilus kui praegusel hetkel lihtsas valges siidkleidis dofia Estefana saatel, kes oli ainus tema hispaania teenijatest, keda
annaabi.ee 
