Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:
migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid 4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1
Maakohtu otsuse peale esitati kassatsioon osaühingu kaitsja poolt. Kassatsioonis leitakse, et kohus on, jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsuse, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha 19 vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et PakS-e § 20 lõikest 2 ja 4 ei tulenegi kohustust võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit
полномочия представителяesindaja volitused консультант nõustaja обжалование edasikaebamineправо обжалованияedasikaebamise õigus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator Пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine УПРОЩЁННЫЕ ПРОИЗВОДСТВАlihtsustatud menetlused письменное производство с согласия сторон kirjalik menetlus poolte nõusolekul письменное производство по назначению суда kirjalik menetlus kohtu määramisel простое производство lihtmenetlus
.) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Kassatsioonikautsjon on võimalik tagasi saada. Tagasi kui nõue sai rahuldatud täielikult või osaliselt. Ei tagastata, kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse raha riigi kassasse. Kohalik omavalitsus Riik Maakond (15) linnad; vallad KOV üksus on linn, vald. · Esindusfunktsioon Volikogu
See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis. 40.III astme kohus. Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist. Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse. 1/5 kaebustest jõuab ainult riigikohtusse, ülejäänute puhul jääb kehtima ringkonnakohtu otsus. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine – kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:
järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise. 35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted
jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist
jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist
loobunud. Kassatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisest kassaatorile , kuid pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Sarnaselt apellatsioonkaebusega esitatava vastuapellatsiooniga on võimalik esitada ka vastukassatsioon, mille läbivaatamine ja esitamise tähtaeg on samuti seatud sõltuvusse kassatsioonkaebuse esitamise ajast ning sellest, kas kassaator loobub oma kaebusest või mitte. Kassatsioonkaebuses esitamisel on nõutav kassatsioonkautsjoni tasumine (TsMS § 140). Kassatsioonkaebus tuleb esitada otse Riigikohtule. Kassatsioonkaebuses tuleb märkida muu hulgas (TsMS § 671): - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja tsiviilasja number; - kassaatori selgelt väljendatud protsessuaalne nõue, näidates sealjuures ära, millises ulatuses
1. astme kohus a. maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a. ringkonnakohus - 2 3. astme kohus a. riigikohus- 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus tulnud teistsugune kohtulahend. 1. astme kohus (5 aastat) 1. maakohus neid on 4 praegu Harju Tartu
(1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. (2) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. 30. Hagita menetluse üldpõhimõtted ja hagita asjade liigitus Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud - hagita asjad on:1) maksekäsu kiirmenetlus;
- Tsiviilkostja ja (nüüd ka kannatanu kasseerivad vaid tsiviilhagisse puutuvalt - Kuid: vt 3-1-1-49-16: kannatanu kassatsiooniõigus ulatub ka menetluskulude väljamõistmise vaidlustamiseni - 3.isik - avaram õigus kui kannatanul! Kassatsiooni esitamise õigus 1. Prokurör 2. Advokaat a. Eesti Advokatuuri liige b. Välisriigi advokaadid vt Advokatuuriseaduse 5.ptk 3. Kassaator 4. Kassats menetluse pool Kassatsiooni tähtaeg - Kaheastmeline (7 ja 30) ja kahjuks ka tervikotsuse puhul - Andrejevi kaasus EIK-s: laiska kaitsjat ei saa kaitsealusele "süüks arvata". - 347_1 lg 1 kassatsiooni täiendamine kuni tähtaja lõpuni Nõuded kassatsioonile (KrMS 347) - õiguserikkumisest kassatsioonimenetluse kontekstis menetlusteoorias
annaabi.ee 
