1. klassi loodusõpetuse tund õues KASK Tunni eesmärk: · anda teadmisi kasepuust · õpetada märkama loodust · arendada vaatlusoskust Sissejuhatus. Täna vaatleme me ühte lehtpuud.Seda puud olete te näinud väga sageli.Paljudel kasvab see koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks.
süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid
sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses. Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri.
Põhjala emand varustab sõjavene ja läheb Sampoviijaid taga ajama ning muudab end hiigelkotkaks. Võitluse keerises Sampo puruneb ja selle tükid langevad merre. Osa Sampo tükkidest jääb mere saagiks, osa uhub meri randa kogu Soome rikkuseks. Louhile jääb vaid paljas kaas ning näljapajuk. 44. Runo Väinämöinen otsib asjata merre kadunud kannelt. Lõpuks ehitab ta selle asemele kandle kasepuust, mille mänguga ta lummab jälle kogu eluslooduse. 45.46. Runo Louhi saadab Kalevala rahva hävinguks mitmesuguseid tõbesid, kuid Väinämöinen suudab neist kõigist jagu saada. Louhi saadab karu karja murdma aga Väinämöinen tapab tolle. Peetakse kombekohased karupeied. 47.48. Runo Põhjala emand peidab kuu ja päikese ning varastab tule. Ülijumal Ukko lööb tuld uueks kuuks ja päikeseks, kuid tuli kukub suure kala kõhtu
idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti kõrg- ja keskklassi peredest pärit. Lisaks matustele avastati mitmeid sissekaeveid, mis viitavad kunagistele reoveekanalitele ja idatiivaga paralleelselt kulgevad kasepuust postid, mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt 6 olid need tellingupostid, mitte ristikäigu osa täitnud varikatuse konstruktsiooni kuulunud postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena, keraamika suudeti tüpologiseerida ja dateerida. 13. sajandi leiumaterjal vastab tol ajal
Muuseumis oma koha leidnud tüüpiline Vene 1813 aasta ratsaväepüstol on tegelikult 1809 aasta mudel. Nagu XIX sajandi algul kõikjal tavaline, toetub ka antud püstol Prantsuse eeskujudele, kõige paremini näitab seda rõngaskaelaga püstolikukk. Püstoli kaal on soliidsed 1200 grammi. Relva lukuplaadile graveeritud kiri näitab valmistamiskohana Tuulat 1813 aastal. Sileda õõnega raud kiirendas püstoli laadimist, ent vähendas lasketäpsust. Püstoli laad on kasepuust: tunduvalt odavam alternatiiv enamasti kasutatud pähklipuule. Laele on kinnitatud ovaalne messingplaat keiser Aleksander I-se initsiaali ning krooni kujutisega. Laesäärt ja relvarauda ühendab messingist hoiderõngas rauasuudme lähedal. Püstoli käepideme ümaral nupul on messingist kate koos sisselöödud numbriga 2. Tugevdatud käepidemega püstolit oli pärast lasku võimalik kasutada ka nuiana. Püstolil puudub laadimisvarras, seda kandis ratsaväelane eraldi ja hoidis hoolega, sest
saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai.Ringis,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb
Vôilille juured on magusad,nendega vôib juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS
juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja
tekkivat müra. Sisustuse jalad on nelinurkse läbilõikega teras- või alumiiniumtorud, mille külge on kerge kinnitada riiuleid ja muid lahtiseid detaile. Jalgadel on tavaliselt 30-80 mm-ne reguleerimisvahemik, tänu millele saab muuta sisustuse kõrgustpõrandapinnast vastavalt seadmetele, töötajale ja põranda kaldele. Puidust sisustuselemendid on lamineeritud. Küpsetamistöödel kasutatavate laudade tööpinnad on kas kasepuust (tihe) või marmorist. Selliste laudade jalad on terasest või alumiiniumist. 5 Puust sisustuselemendid imavad niiskust, nii et neid ei tasuks paigutada nõudepesuruumidesse või toiduvalmistamisruumide lähedusse. Sobivad sellised kohad nagu: ● kuumutus- ja väljastusköögid ● söögisaal ja kabinetid ● väljastusliinid ● kuivainelaod Detailide mõõdud
12 ARSTITUBA Dr. Fr. Kreutzwald oli töökas arst, kes hoolis oma patsientidest. Abi ja mõnikord tasuta rohtugi said nii Võru linna vaesemad elanikud kui ka ümbruskonna talurahvas. Dr. Kreutzwaldi juurde tuldi abi saama meeleldi, sest haigusi ja häda võis kurta lausa eesti keeles. Siin sai alguse ka Kreutzwaldi eestikeelne arstiteaduslik terminoloogia: palavik, põletik, reuma, paeluss jne. Doktori põhilised töövahendid olid: lihtne kasepuust arstiriistade kast väljasõitudeks, klaasuhmer, luulusikas, luup, alusel suurendusklaas. Võru tohter pidi jagu saama koolerast, rõugetest, tüüfusest, sarlakitest ja andma ka sünnitusabi, olema sise-, laste-, naha- ja hambaarst. Päeva pikkuse määras ikka Kreutzwaldi põhimõte: aus olgu inimene, aitamiseks valmis ja hea. Tuba Kreutzwaldi majas, kus ta oma patsiente vastu vttis 13 KALEVIPOJA-TUBA
Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6 Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale kivide vahele või ümberpaigutatava tulejala külge kinnitatud raudklamber pilak. Rehetoas pidi ruumi olema ka vokkidele ja kangaspuudele. Põhiline ketrusaeg oli sügistalvel, aga kangaspuud toodi tuppa kevadtalvel. Ruume koristati tavaliselt sügisel peale vilja kuivatamist ja peksmist. Suuremad puhastustööd võeti ette ka enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega
Süsinikkusisaldus muutub 1,0 % pinnal kuni 0,5 %C sügavusel umbes 1 mm. Kõvaduse saamiseks peale tsementiitimist tehakse karastamine ja madal noolutus. Kasutatakse kaks tsementiitimise varianti: tahkes ja gaasilises keskkonnas (karburisaatorites). Tahke tsementiitimine teostatakse teraskastides, kuhu pannakse detailid koos karburisaatoriga. Kastid kaetatakse kaantega, mida tihendatakse saviga ja paigutatakse ahju. Karburisaatoriteks kasutakse puusüsi (parem tamme või kasepuust), millele lisatakse 10-30 % süsihappe soolasid BaCO3, Na2CO3 (sooda), K2CO3 (potas). Soolad aktiviseeruvad karburisaatorit, moodustades temperatuuril 930 950 0C süsihapegaas, mis omajärgi muutub söe pinnal süsioksüüdiks: BaCO 3 BaO + CO2; CO2 + C 2CO; 2CO CO2 + Cat. Aktiivne atomaarsüsinik difundeerub -raua kristallvüresse. Protsess temperatuuril 930 950 0C kestab 10 ja rohkem tundi, mille jooksul tekkib tsementiiditud kiht paksusega ligi 1 mm.
tehismaterjalidega. Eestis on korralik puidutööstus, kus kaasaegsel tasemel saetakse, kuivatatakse ja turustatakse nii okas- kui nüüd juba ka lehtpuud. Pole mõeldav, et puidu kõik kunagised kasutusalad ja kohad (põllutööriistad, anumad, sööginõud) uuesti kasutusele võetaks, kuid propageerida nende kasutamist on võimalik näiteks looduskaitsealadel, turismitaludes või messidel, näitustel. Näitena võibki tuua metsamessi Rootsis Elmias, kus firma pakkus sööki kasepuust saetud ketastelt puidust nugade- kahvlitega. On meilgi omad näitused ja puuüritused. Varbola Puul tutvustatakse inimestele aastaid puidu kasutusalasid nii sõdimisel kui rahuotstarbel. Kavas on sealgi laiemalt tutvustada erinevaid metsakõrvalkasutusalasid teatud saaduste tootmist. Korraldatav puuskulptuuride valmistamise võistlus ja nende müük on tänapäevasem viis läbi ilumeele inimese puu juurde viimiseks.
1910 40 % Soome põldudest kasvas hein (loomasööt). Soome jäi põllumajandusmaaks 1914 - 71% Metsatööstus Soomes ,,Roheline kuld": uus jõukuse allikas. 1857 legaliseeriti aurusaekaatrite asutamine. Rajamine 1860- 90: arenes veeteede ja koskede juures (palkide parvetamine ja energiaallikas). Esimesed mehaanilised paberitehased Häme maakonda ja Kymijõgi org ja Kesk-Soome Keemilised meetodid 1880 =>Sulfiit: männipuit ja haiseb. Sulfaat: kuuse- ja kasepuust ja lõhnatu. Metsamüük andis raha peremeestele ja tööd maata maaelanikele Soome majandusareng 19.sajandil Enne metsatööstuse arengut vaid mõned tekstiili- (Tampere 1828) ja rauavabrikud. Tööstuse rajajad saabusid välismaalt SB´st, Rootsist ja Norrast. Hüdroelektri suured võimalused. Teravilja impordi ja metsatööstuse ekspordi tõttu Soome pooldas vabakaubandust (1870-1914). 1850-1880 Soome eksport kümnekordistus ja import viiekordistus
valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. 25. Sookask, madal ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) [pubéstsens] Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv.
Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var
annaabi.ee 
