Pärilikkuse edasikandumine ei tähenda aga sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on muusikaliste eelduste kogum. See hõlmab enda all mitmeid erinevaid komponente, nagu näiteks muusikaline kuulmine, rütmitaju, kaasaelamine, inimese mälu ja palju muud. Kas musikaalsus on päritud oma esivanematelt, või on see hoopiski raske ja pika töö tulemus? Sellele püüangi vastust leida. On palju juhtumeid kus inimene on olnud oma eluajal musikaalne, siis on ka tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass
Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul"...
Telefon +341 5893 6543 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 7 last HARIDUSKÄIK 1817-1828 Zwickau Gümnaasium 1828–1830 Leipzigi ja Heidelbergi Ülikool- õigusteadus TÖÖKOGEMUS 1834-1844 Ajalehe Uus Muusikaleht toimetaja 1844 Nelja kuune klaveri kontsert tuur, Venemaal KEELTEOSKUS Saksa keel Emakeel TÄIENDAV INFO Tugevad küljed musikaalsus, kirjanikuanne Nõrgad küljed põletikulised sõrmed, psüühikahäire, Huvialad muusika, kirjandus, Hobusejuhiload B-kategooria (alates 1832), isikliku hobuse kasutamisvõimalus E-katekooria (alates 1835), luba kasutada ka käru hobusetaga Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul SOOVITAJAD Friedrich Wieck Tel: 55729035, e-mail: [email protected]
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921)
2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt
SIURU kirjandusrühmitus, loodi 1917. Aastal - Under: loodusekujutuse eksootilise värvinguga Kuulusid: * August Gailit (rühmituse asutaja), dekoratiivsus - Visnapuu: kõrgendatud musikaalsus * Marie Under, - Semper, Alle: rahvusvaheliselt tuntud sümbolkujude ja * Johannes Semper, ainete kasutamine * Friedebert Tuglas, - Adson: võrumurdeline keelepruuk * Artur Adson,
Anna Haava Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja loodu...
Igal ajupoolel on olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime Verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, mis jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1. Sellel geenil on mängida võtmeroll ajuosa määratlemisel, mis vastutab organismi spetsiifiliste funktsioonide, nagu kõne ja emotsioonid, eest. Geneetika roll Sama teadlaste rühm tuli ka järeldusele, et sellise geeniga inimestel (vasakukäelistel) on suurem oht haigestuda niisugusesse psüühilisse haigustesse nagu skisofreenia.
1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen). Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Iseloomulikud tunnused: musikaalsus, riim, Lõuna- Eesti murde sugemed. Põhiteemad: ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. TEOSED LUULEKOGUD: "Periheel. Ingi raamat,, (1947) "Hõbedased kuljused,, (1920) "Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust.
Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1
Pjotr Tsaikovski (7. mai 1840 - 6. november 1893) Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis Uuralites, Votkinsi külas haritlaste perre. Tema isa oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit
Pärnu linnas tõusis ta vanemate poiste üllatuseks linna koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks. Rahvusvahelisel tasemel tuli veel vaeva näha aga ka sinna jõudis ta juba 1935 aastal. Ta tundis huvi kõikide võimaluste vastu, mis lubasid tema oskusi edasi viia. Üheks oskuseks oli kirimale. Malemänguks vajalik oskus on musikaalsus, keeltevaist ja matemaatiline taip, mis oli Keresel olemas. 1938 aastal valiski ta Tartu ülikoolis erialaks just matemaatika. Kuna kiire elurütm ei sobinud enam ülikooli õpingutega, jäi kahjuks kool lõpetamata. Ülikoolist oli ka kasu, ta leidis enadle naise Maria, kellega sai hiljem kaks last. Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul meleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Paul Keres oli üks väheseid
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
Siimer. 8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber? Tema pinginaaber oli Lennart Meri. 9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära Räätsa loomingus kergus, voolavus ja musikaalsus. Kohati on Räätsa looming väga laulev ja emotsiooni rikas. 10. Mis on Räätsa kõige tuntum teos? Mitmest osast see koosneb? Tema tuntum teos on “Kontser nr.1 kammerorkestrile”. 11. Nimeta Jaan Räätsa õpilasi! Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann.
Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud?
....................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erinevused .................................................................................. 5 3. Mängimise erinevused .............................................................................. 6 4. Füüsilised erinevused................................................................................ 6 5. Loovus ja musikaalsus. ............................................................................. 7 6. Väärtushinnangud..................................................................................... 7 7. Õppimine koolis. ...................................................................................... 8 8. Kokkuvõte ..............................................................................................10 9. Kasutatud kirjandus ..................................................................
Tuntumad DJ on David Guetta, Swedish House Maffia ja paljud teisedki. Seega tekib selline olukord , kus on väga palju valikuid noortel mida kuulata ning tihtipeale ei ole noortel üks kindel lemmik muusika stiil vaid mitmeid. Üles võiks loendada populaarsemad : Vana kooli räpp " lil wayn" " Eminem " "tupac" . Neid enamjaolt kuulataks sellepärast , et väljendus viis on konkreetne ja arutlev, sealsamas ka ropustne ja labane. Väga suurt rolli ei mängi tänapäeval laulja hääl ega ka musikaalsus vaid see milline laulja välja näeb ja milline on tema suhtumine. Sellepärast öeldaksegi , et " inimene kuuleb silmadega " . See on asi mis mõjutab väga noore muusikahuvilise muusika maitset. Kuigi jah , kui artist päris nii laulab nagu siga aia vahel , hakkab varem või hiljem fannidel lihtsalt kõrvad valutama ja artist ongi, kui mahakantud leierkast. Sest tuleb uus ja huvitavam, kes pakub paremat showd ja
uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus. Väga vaimulik looming, üle 100 missa, kuulsaim Papae Marcelli.
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloom...
Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise järel vaadata ja omavahel võrrelda, haarab meid otsekohe harmooniliselt voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks,
Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9. aastane kolis Tsaikovski perekond Peterburgi, kus Pjotr läks õigusteaduste kooli, seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Sealsed õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata fantastilise õpilase mängu
tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes ta Eesti esipoeediks. Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. 4. KOGUMIK ,,AMORES" Luulekogu ,,Amores" keskseks teemaks on armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu
"Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes V...
Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi.Itelligentsust mõõdetakse intelligentsuse testidega ja tulemust määratletakse IQ punktides 7. Intellekti häired: 1) sünnipärased->debiilsus-kergehäire.õpetatavad teatud tasemeni,saavad oma eluga hakkama,ei vaja
plaanist ja Ernestio nõustub abieluga. Peale abielu hakkab aga Pasquale naine elama pillavat eluviisi ostes endale palju kalleid asju. Pasquale on ahastuses ja tahab saada lahti oma naisest. Pasquale võtab Norina kavala plaaniga vahele ja lool on õnnelik lõpp, ehs siis Ernesto ja Norina abielluvad ja Pasquale annab neile oma õnnistuse. Minule meeldis ooper väga, kuna seal oli hästi ära näidatud ooperi lauljate mitmekülgsust ja samuti tuli välja nende hea musikaalsus. Kuna tegemist oli komöödiaga, siis tumalt istumine väga ei õnnestunud. Ooper on kindlasti sel juhul ainult õnnestunud, kui suudame elada kaasa näitlejatele. Ma arvan, et see ooper on katsumus igale lauljale, kuna väga vähese kooseisuga on igalühel väga kandev roll ja nad peavad kõik kolm tundi ilma väsimata vastu pidama. Lauljad, kes esitavada Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid endast issegi kinolina vahendusel jätta palju positiivseid emotsioone
Ta suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati ja on veel mitmeid teisi variante. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised
Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla,
Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust Impressionism- märksõna-hetk. Meeleolukas, mänglev, varjundirikas, detailne, peened nüansid. ''Toome helbed'' Ekspressionism-märksõna-väljapigistamine. Ühendas maailmavaatelt erinevaid inimesi. Hirm, ahastus inimese tuleviku pärast. Agiteeriv jõuline laad, seda seostatakse suurlinna närvilise elurütmi ja pahelise keskkonnaga. ''Popi ja Huhhuu'' Sümbolism-anti edasi idee maailmas toimuvaid nähtusi. Musikaalsus, harmoonia. Tekkisid vabavärss ja proosapoeem. Naturalism- Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
väikelinnas. Linnakese reaalid viitavad Jõgevale. Jutustus pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0027/5 22.jpg 28.12.12 "Jevgeni Onegini" 1955. aastal alustab teose tõlkimist. Alver pühendas iga värssdraama peatüki tõlkimisele ühe aasta. Raamatuna ilmus teos 1964. Betti Alveri tõlke põhimõtteid: ,,Värsside mõtteline selgus, musikaalsus, loomulikkus ja plastilisus olid asjad, mille poole esmajoones püüdsin". http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/ 0001/363.jpg 28.12.12 Vanaduspõlv 1981. aastal saab Alver 75aastaseks ning talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Loominguliseks lõppakordiks saab luulekogu ,,Korallid Emajões" 1986, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Betti Alver suri 19
Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas,
Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski
· 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas vallakooli õpetajana · Tartu Ülikoolis tudeeris filosoofiat · 1944 põgenes Saksamaale ja 1949 suundus USAsse Looming: · Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene", "Roheline Moment" ja "Looming" · Eripära: kõrgendatud musikaalsus Friedebert Tuglas · 1886 1971õ · Aastani 1923 oli ta nimi Friedebert Mihkelson · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta arreteeriti ja veetis 2 kuud Toompea vanglas · 1906-1917 elas pagulasena Soomes ja Pariisis Looming: · Avaldas kirjanduskriitikat · Esseed ja marginaalid ilmusid kogumikus "Marginaalia" · Loomingus ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus · 1901-1914 otsingud ja katsetused; põimuvad romantism ja realism
Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854
lubatud vokaalmuusika kasutamine. Hinne, mille uisutaja või paar esituse eest saab, koosneb kahest osast: tehniline hinne ja kava komponentide hinne. Tehniline hinne antakse kava elementide eest. Sõltuvalt elementide raskusest ja soorituse puhtusest võib hinne olla kõrgem või madalam. Kava komponentide hindega hinnatakse kava esituse komponente, milleks on uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Jäätants Jäätantsu eripära on see, et iga kava peaks olema tants, mis tähendab esitust teatud taktimõõduga muusika saatel. Paarid uisutavad tavaliselt tantsupoosides või paariliste vahel oleva väga väikese vahega. Lisaks osavale jalgade tööle on väga tähtis tantsuliigutuste, sammude ja muude elementide abil näidata ka muusika karakterit. Jäätantsuvõistlus koosneb kolmest osast: kohustuslik tants, originaaltants ja vabatants.
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
Ta aheldatakse kalju külge, aga ta ei alistu. Lõpuks Herakles vabastab ta. Seda kujutatakse ülestõusuna türanliku vabaduse vastu. Lõpplahendus on mõistuse võidukäik iganenud võimu vastu. Autor õhutab inimesi ebaõiglusele vastu hakkama ja vabaduse eest võitlema. Kirjutas ka luulet: armastusluuletusi, loodusluulet, ühiskonna kriitilisi luuletusi. Tähtsaim teema: vabadus. Tema luulele on iseloomulik musikaalsus ja luuletuse isikustamine. 5. V. Hugo, päritolu, loomingu ülevaade, zanrid, 3 romaanist lähemalt Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis. Põimuvad ülev ja madal, koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan
Eepilist luulet sisaldavasse kogusse ,,Rusemed" (Tartu 1927) ulatub ka sotsiaalseid probleeme, domineerima pääseb ainestiku ekstravagantsus ja grotesksus. Selgemate sigtide, püsivamate suunatähisteni ning kõlavama vormini jõudis Raud värsikoguga ,,Kauge ring" (Tartu 1935). Kasvava osakaalu omandab siin mõtlev ja analüüsiv, üha enam inimest ja tööd poetiseeriv luulesõna. Tähelepandav on Raua lüürika eriline musikaalsus, värsi hoogsus, sundimatus ning riimipuhtus Paralleelselt värssidega alustas Raud aastast 1922 lühiproosa avaldamist perioodikas, 1925 ilmus ,,Päevalehe" joonealusena Raua ,,Uued inimesed", mis kuuluba tollal moes olnud nn. asunikuromaanide hulka. Märkimisväärse kinstilise kvaliteedini jõudis Raud impressionistlikult värvika kujutusviisi nong keskendatud hingeeluanalüüsiga romaanis ,,Videvikust varavalgeni", mille konflikt rajaneb
määrab ikkagi kohtunike otsus – võidab see, kelle asetavad esimeseks enamus ehk vähemalt viis kohtunikku. Hinnatakse sammude ja hüpete täiuslikkust, partnerite liikumist samaaegselt (paarissõidus). Jäätantsus arvestatakse tehnilist teostust, vabatantsus ka kunstilist väljenduslikkust. Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. 5 Tuntuim naisiluuisutaja Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo – 12.oktoober 1969.) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel). Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal
pürgivad aina edasi. Tema looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. 7. Marie Under- Siuru liige; Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tema luule on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. 8. Hendrik Visnapuu-siuru liige; luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik; Armastus- ja looduslaulude kogu ,,Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. 9. Tarapita- muistlaste eestlaste jumaluse nim; tegutses aastatel 1921-1922; kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tarapita esmajoones seotud
vähemalt viis kohtunikku. Hinnatakse sammude ja hüpete täiuslikkust, partnerite liikumise samaaegsust (paarissõidus). Jäätantsus arvestatakse tehnilist teostust, vabatantsus ka kunstilist väljenduslikkust. Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. Tuntuim naisiluuisutaja läbi aegade Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo 12. oktoober 1969) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel.) Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel
*** *** Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Oo, nukker peni Üks peni istub, nurka kükitud, nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
