Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda. Eestis osalevad ja mõjutavad kodanikuorganisatsioonid poliitikat, et vältida võimu monopoliseerumist ja parteide liigset domineerimist otsutste tegemisel
a. tehti samm uue põhiseaduse poole rahvahääletusel, kus küsiti kahekojalise rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon, rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust. Kahekojaline parlament, seati ise presidenti institutsiooni, nähti ette õiguskantsleri institutsiooni, ta vastas avalik-õiguslike asutuste tegevust. 23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940. 1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon
"Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Tallinna vanalinnapäevade ajal 1987 toimusid öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule.[2] Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rokk-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava osalejate arvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esines esimesel ööl veel näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.28. augustil toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. c) mõni 1988. aasta suursündmus (näiteks ,,Eestimaa laul").
annaabi.ee 
