Kas karskusliikumine Eestis on ajast ja arust? Karskusliikumine sai alguse esimeses karskusseltsi asutamisega USA-s 1978. aastal, Connecticuti osariigis. Eestis tekkisid ja olid populaarsed karskusseltsid ja liikumised 19. sajandi lõpul ärkamisajal. Kuid esimene karskusselts loodi 6. juunil 1889. aastal, täpselt sada aastat pärast esimese karskusseltsi loomist USA- s.See kandis nime ,,Täht" ning oli loodud soomlaste seltside eeskujul Jüri Tilga ettevõtmisel.Esmalt oli Eestis alkaholi liigtarvitamise vastu võitlemise teerajajaks kirik. Kuid hiljem rajati üha uusi seltse, mis propageerisid aktiivselt oma tegevust ning mille toetajateks olid ärksamad kultuuri ja hariduselu kandjad. Toona aeti neis seltsides ka venestamise vastast ärkamisaegset rahvuspoliitikat. Siit algas akvtiivne karskusliikumine Eestis mis oma
1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase
karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: "Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi." Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega. Emadepäeva ajaloost Alles 1936
õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber.
käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised
Rõdusid oli kolm, üks saalu tagumise poole otsas, üks lõuna pool külje peal ja teine põhja pool küljel, kaunis lava ligi. Lava oli kaunis suur, riietusruumisid ei olnud, samuti ka orkestri süvendit, vaheaegadel mängis orkester lõunapoolsel rõdul. Pääsmete müük toimus alumisel korral üles viivate treppide juures." (Hans Kalle) 1886. asutati Kuressaare Eesti Selts, tänapäeval Kuressaare Linnateater. 1891. aastal loodu karskusseltsi "Võitleja" baasil Narva Teater, mis alustas oma tegevust Narva Linnateatris. Narva Linnateater oli nii vene kui saksa gastrolltruppe teenindav üüriteater. 1899. aastal valmis "Võitleja" maja Pimeaja kõrval. 1892. aastal ehitas Poola päritolu gümnaasiumi ja TÜ pedagoog Jossif Zmigrodski Karlova tänavale era- ja üüriteatri 350 kohaga ja rõduga teatrihoone, kus esinesid peamiselt Peterburi kuulsad keiserlikud teatrid ja trupid. Hoone on säilinud ja
õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai
ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki-Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid. 1940. a peitis Aleksander Teppor filmi koopia okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti Karskusseltsi arhiivi ja see avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. a. 2001. a toimus filmi restaureerimine Eesti Filmi Sihtasutuse poolt. 30. novembril 2001. a avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat filmile ja filmi tootjaile. (Tänapäeva Eesti kultuur) Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Side
inimestest. Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud. Ugala teatrihoone - Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi
õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912 1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus KreekPeeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised
Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Cyrillus Kreek Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi Konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu.
õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid
Need olid peamiselt lihtsad tööinimesed - talupojad, sepad, vabrikutöölised jt. Valgas võitis Lurichi poolt väljapandud hõbeauraha karujõuga Sangaste mees Jaak Karu. Tõstmises oli siin tubli ka kingsepp Gustav Järv. Viljandis võistlesid Lurichi auhinnale talusulane Jüri Laan, katelsepp Aleksander Laur, habemeajaja Joosep Sprinkovski ja teised. Eriti suur oli Lurichi-vaimustus Narvas, kus kavatsetud viie etenduse asemel korraldati üheksa. Üks toimus tööliste karskusseltsi "Võitleja" seltsimaja ehitamise, teine invaliidide heaks. Siin olid Lurichi vastaseks sepp Kaalep, kalevivabriku lukksepp Neelus jt. Mihkel Neelus oligi see õnnelik, kes võitis punase siidlindi külge kinnitatud hõbeauraha pealkirjaga "Esimesele Narva linna jõumehele G. Lurichi poolt mälestuseks 4. XII 1898". Narvas toimus ka Lurichi debüüt kõnemehena. Ta kõneles elavalt, kõigile arusaadavalt, kaasakiskuvalt
olulisemad lavastused 1900. W. Friedrich "Ema õnnistus ehk Savojeni pärl" 1900. C. M. Weber "Preziosa" (repertuaaris ka 1901. ja 1903.) 1901. Ansomardi (P. A. Pitka) "Murueide tütar" (repertuaaris ka 1901. ja 1903.) 1901-03. "Endla" mängib menukalt Eesti esimest algupärast muusikalavastust "Murueide tütar" (autoriks Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel, muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906. Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907. Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale
1920. Pärast Kaitseliidu taasellukutsumist hakati mõtlema ka noorte kaasamisele. 1928. a. toimunud Noorseppade ülemaalisel kongressil teatas vanematekogu esimees kindral Ernst Põdder, et Kaitseliit kavatseb organiseerida noorsugu enda alluvuses Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nime all. Noorseppi paluti uues organisatsioonis aluste rajajaiks. Osad noorsepad ei tahtnud väidetavalt meelsasti ühineda, sest Kaitseliidus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Noorsepad aga kuulusid karskusseltsi. Olukord lahenes positiivselt ja noorsepad said oma kombeid noorkotkastena jätkata. Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult organiseeritud propaganda tegid organisatsiooni leviku ja menu massiliseks. Noorkotkaste allüksused tegutsesid 1930-ndate lõpuks praktiliselt kõigi üldhariduskoolide juures ja omasid olulist ühiskondlikku kaalu. 8-11 a vanuseid nimetati noorhaugasteks, vanemad noorkotkasteks. Ilmus noortejuhtide häälekandja "Kotkas" ning selle lisa "Kotkapoeg".
1900 Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu "Preziosa" Carl Maria von Weberi muusikaga, tõestades tubli laulukoori, orkestri ja näitetrupi olemasolu. "Preziosat" mängitakse ka 1903 juunis kohalikul laulupeol. 1901-03 "Endla" mängib menukalt Eesti esimest algupärast muusikalavastust "Murueide tütar" (autoriks Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel, muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906 Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907 Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones
Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu
Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil. Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel, samuti võeti ta mängima kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse komponeerida 13.aprill 1906.aastal. 1907-1908.a hakkasi Cyrillius Kreek õpetama Haapsalu Linnakooli orkestrit ja pühendas kogu oma vaba aja klaveri- ja tromboonimängule. 3. ÕPINGUD PETERBURI KONSERVATOORIUMIS 3.1 Mart Saar Peterburi konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid konservatooriumis 1901.aastal L
see polevat olnud tingitud mitte niivõrd rassismist, kui soovist ära hoida kultuurikonflikte ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. (Wikipedia) Seltsi siht oli võidelda "Eesti rahvatõu omaduslise tasapinna langemise vastu, samuti kaasa aidata üldtervishoidu puudutavates ettevõtmistes". (Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne. Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise sihiga 43 juhtlauset, mis põhinesid Kallingu sõnul mõningate erinevustega saksa eeskujule (Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie). Erinevused puudutasid näiteks segaabielusid. Sarnastest seisukohtadest lähtus ka ,,Tõutervise" töökava. Eugeenikud soovitasid eestlastel vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma"
Kirikus oli igal pühapäeval jumalateenistus, igale rahvuse liigile oma keeles, s.o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti noorema venna Kirilli muusikahuvi ja innustus oli nii erakordne, et jäi silma linna tollastele parimatele muusikameestele Haapsalu eesti luterliku koguduse köstrile, Kungla karskusseltsi koorijuhile August Tambergile, Nikolai kihelkonnakooli ja Tuletõrje Seltsi pasunakooride juhile Karl Tiikmannile ja linnamisjonärile, Tartus Griwingi koolis õppinud Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse.
restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud. Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel tantsumuusikuid. Kui suvehooajal toodi Narva-Jõesuu parimatesse lokaalidesse orkestrid valdavalt Tallinnast, siis kõik aasta läbi tegutsenud lõbustuskohad pidid talvehooajal toime tulema kohalike muusikutega. 89 R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02. 90
annaabi.ee 
