Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjamaa, veis, rohumaa, karjatamine, kari, rannaniit, hoolduskava, luha, luht, taimestik, hobused, keskkonnaamet, aruhein, aruniit, luhad, veised, rohumaade, lammast, ädala, kohtade, baltic, karjatamisviisid, lammaste, arengufaas, upload, sammul, soostunud, lehmad, tust, võsa, aruniidud, mullastik, tõug, taimedest, lihaveiste, tagavara, roog, söödud1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja välja laskma. Sellel ajal olid küla karjamaad kõik ühes, aedasid vahel ei olnud. Kõik käisid ühes nii lehmad, hobused ja härjad ( Loorits 2001) 2.Karjatamisviisid Meie looduslike rohumaade taimekooslused on kujunenud pika aja jooksul inimese majandusliku tegevuse tulemusena metsaraie ja sellele järgnenud niitmise ning karjatamise tagajärjel
Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga parimates kohtades võib koos kasvada
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h
Tehiskooslusteks on näiteks põllud ja enamasti aiad, sageli ka linnade pargid või haljasalad. Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku
hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein.
liblikõieliste heintaimede poolt seotav lämmastik. Meie kliimatingimustes seovad liblikõielised mügarbakterite abiga hektari kohta 90-170 kg lämmastikku. Kõrreliste ristikute niidetavad rohumaad. Esimesel ja teisel kasvatusaastal lämmastiku ei anta. Edaspidi kui ristikute osatähtsus langeb alla 50%, siis antakse lisaks 30-40kg N/ha. Juhul kui ristikute osatähtsus langeb veelgi, siis tuleb anda vähemalt 70kg N/ha. Lutsernirohkele rohumaale enamasti lämmastiku ei anta. Ristikuterohke karjamaa. Väetise andmine sõltub ristikute osatähtsusest. Esimestel aastatel kui ristikuid on üle 30%, lämmastiku ei anta. Kui alla 30% on, siis tuleks anda igal aastal lämastikku. Täiendav lämmastik on vaja anda suvel. Vanadele umbrohtunud tuleks anda väetist kolm korda suve jooksul kogu normiga 120 kg/ha. Kõrreliste rohumaad. On vaja anda tunduvalt suuremaid lämmastikukoguseid. Sellega kaasneb nii kuivainesaagi kui ka proteiinisisalduse tõus. Mitmeniitelisel rohumaal 200-250 kg/ha
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.
1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad
looduslikke niiskemaid niite ja teeservi. (Eesti Loodus, Mati Martin, 2007) Komapunnpea (Hesperia comma) Kuulub perekonda Hesperiidae, kergesti eristatav tagatiibade all olevate hõbedaste laikude järgi. Looduses on neid peamiselt märgata augustis. Eelistab elupaikadeks aruniite, nõmmesid, loopealseid ning teisi kuivasid ja ümbrusest soojema mikrokliimaga biotoopides. Muneb oma munad vaid paljastunud maapinnaga vaheldumisi paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele. Kui karjatamine lakkab, siis taimestik tiheneb ja kõrgeneb ja konnpunnpeal pole enam kohta kuhu mune muneda ja asurkond kaob. (Wikipedia, 2011) Röövkärblased (Asilidae) Röövkärblased on suur, ligikaudu 5 000 liiki hõlmav sugukond valdavalt suurte mõõtmetega (kehapikkus kuni 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste pea on suhteliselt väike, kuid väga liikuv, varustatud võimsa imikärsaga. Rindmik on väga suur ja tugev. Kogu keha on kaetud pikemate või lühemate karvadega
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika
· Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja selle tõttu erineb ka nende elustik. Eestis kaitstakse metsi: · Kaitsealadel; · NATURA 2000 hoiualadel (metsa elupaigatüübid); · Metsa võtmebiotoopidena ehk vääriselupaikadena (majandatava metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahend); · Olemas on ka haruldaste metsakoosluste loend
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
