tekkimist 727 kraadi juures D. Et vältida pinnakihi rikastumist süsinikuga Score: 5/5 18. Mis temperatuurilt Impax Supreme karastatakse? Student Response Feedback A. 600 C B. 550 C C. 750 C D. 850 C E. 800 C Score: 5/5 19. Milline võib olla Impax Supreme jahutuskeskkond karastamisel? Student Response Feedback A. vesi 60-80 C juures B. õli 60-80 C juures C. väiksed detailid karastuvad ka õhujoas D. isotermkarastuse võib läbi viia 300 C vannis (näiteks sulatina vann), hoitakse seal 4 minutit ja seejärel jahutatakse õhus E. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 20. Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response Feedback A. Pärast külmaga töötlemist B. Noolutamise aeg pole tähtis C. Peale lõõmutamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50-
750 C d. 850 C e. 800 C Score: 5/5 Küsimus 19 (5 points) Milline võib olla Impax Supreme jahutuskeskkond karastamisel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. vesi 60-80 C juures b. õli 60-80 C juures c. väiksed detailid karastuvad ka õhujoas d. isotermkarastuse võib läbi viia 300 C vannis (näiteks sulatina vann), hoitakse seal 4 minutit ja seejärel jahutatakse õhus e. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 Küsimus 20 (5 points) Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response: Õppija Vastuse variandid
juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket juurdekasvu pistikute tegemiseks. liivs või perliidis juurduvad pistikud 18-20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga. Juurdunud pistikud istutatakse 9 cm läbimõõduga pottidesse ning viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris-veebruaris. 13-20 nädala möödumisel hakkavad noored taimed õitsema. Kasvusubstraadiks sobib turvas või turba ja liiva segu. Tavaliselt tärkab 2-3 nädalat pärast peale külvi. Taimed pikeeritakse kahe-kolme pärislehe faasis. Harunemise soodustamiseks näpistatakse pelargoone viienda-kuuenda lehe pealt tagasi. 5 seemet. Idanevuse % 88.
Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: Perliitterased – legeerelementide sisaldus 2...4%, õhus jahtudes ei karastu Martensiitterased – legeerelementide sisaldus 5...6%, karastuvad Austensiit- ja ferriitterased - kõrglegeerterased Värvlismetallid ja nende sulamid Liigitus tiheduse järgi: Kergmetallid, tihedus kuni 5,0 Mg/m3 (Mg, Al, Ti) Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn)
Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et tõsta detaili pinnakihi kõvadust, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. . Karastustemperatuur Süsinikteraste karastustus temperatuuri valikul on aluseks Fe ja Fe3C faasi-diagrammi teraste osa (sele 1.30)
Legeerteraste liigitus. Liigitakse eelkõige legeerimisastme järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev, samuti sisalduvate legeerel-tide, otstarbe, kvaliteedi ja struktuuri järgi. Toodetakse ainult rahulike/täielikult taandatud kvaliteet- või kõrgkvaliteetterastena. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus: a) Perliitterased – need on madallegeerterased (2… 4% legeerel-te); ei karastu õhus jahtudes, b) martensiitterased (5..6%), karastuvad õhus jahtudes, c) austeniit- ja ferriitterased (kõrglegeerterased); kuumutamisel ja jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Legeerimisastme järgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 2…5%), b) kesklegeerterased (5..10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi:
Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine - nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas - temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni
detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja
sitkuse näitajatega. Erinev on nende külmhapruse lävi (Tü-ülemine, Ta-alumine) ja läbikarastuvus. Kroomterased 30X, 40X, 45X, 50X on odav konstruktsioonimaterjal. Süsinikusisalduse suurendamisel kasvab neis tugevus, kuid vähenevad plastsus ja sitkus. Kroomteraste kalduvus noolutusrabedusele nõuab kiiret jahutust peale noolutamist. Terased karastuvad sügavusele 15-20 mm ja kasutatakse 30 40 mm. suurusega detailide valmistamiseks, mis töötavad väikeste löökkoormuste tingimusis. Kroommangaanräniterased 30XCA ja analoogsed sisaldavad 1 % Cr, Mn ja Si, on odavad heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega terased. Keevituvad kõikide keevitusviisidega, hästi stantsitavad ja lõigatavad, karastuvad ristlõikes kuni 30-40 mm
vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises. Bulgakovi teost "Meister ja Margarita" läbib idee, et tugevad inimesed karastuvad kannatustes. Margarita nendib, et temagi pole ideaalne, kuid leiab üleelatud murest hoolimata endas piisavalt halastust ja ennastsalgavust. Romaani naiskangelane tõestab Friedale armu paludes, et temas peitub jumaliku headuse alge. Saatan aitab meil näha maailma tõelist kujutist. Kuradit võiks määratleda indikaatorina, mis avab inimkonna kui omaette nähtuse olemasolu mõtte ja üldise pale. Igal inimesel tuleb leida
8. Peamised legeerivad elemendid alumiiniumisulameis. Berüllium, fosfor, kroom, magneesium, mangaan, nikkel, plii, raud, räni, tina, tsink, vask jne. Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad) Mittetermotöödeldavad (mittekarastatavad ja vanandatavad) Karastamine kuumutamine temperatuurini, mil sulami intermetallilised faasid lahustuvad alumiiniumis täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ning sellele järgnevas kiires jahutamises üleküllastunud tardlahuse saamiseks. Vanandamine on karastamisele järgnev protsess, mis seisneb toatemperatuuril hoidmist
Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail
põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine. Jahedas ei levi mikroobid intensiivselt, mistõttu esineb tunduvalt vähem ka udarahaigusi. Lehmad karastuvad jahedas ja paraneb sigivus. Lõastamata pidamise üks põhieeliseid on see, et tööviljakus on kõrge, vähem töökulu loomade söötmisele. 53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine. Suvel karjatatakse lehmi kultuur- või looduslikul karjamaal Karjatamisperiood kestab Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt karjamaarohu kasvust. Rusikareegel on, et lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune (10 cm). Kevadel tuleb
(võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu. Taimedel on stressi suhtes erinevad kohastumused, nt taliteraviljade orased karastuvad sügisel madalal temp-l. 2. Veestress. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks.
Sisaldus 0,1 0,001 0,1 0,5 0,5 1,0 0,1 0,1 0,5 0,01 0,5 0,1 0,1 0,1 legeeriva elemendina alates % Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: 1) Perliitterased, need on 2-4% legeerelemente sisaldavad legeerterased, mis õhus jahtudes ei karastu; 2) Martensiitterased, mille legeerelementide sisaldus on 5-6%, õhus jahtudes karastuvad; 3) Austeniit-ja ferriitterased, need on kõrglegeerterased, mille kuumutamisel ning jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Üldotstarbe järgi jagatakse legeerterased konstruktsiooni- ja tööriistaterasteks. LEGEERTERASTE TÄHISTUSSÜSTEEM Legeerteraseid tähistatakse nende keemilise koostise järgi. Vastavalt legeerterase otstarbele ja legeerivate elementide sisaldusele kasutatakse (EN 10027-1) kolme tähistusgruppi.
Üks mure võib murda teise . *** Keegi ei aplodeeri kaotustele, kuigi just mõõnale järgneb tõus. *** Hing toitub rõõmudest. *** Rõõm toob rahulduse, tüdimus viib selle. *** Õnn ei jagune võrdseteks osadeks. *** Kaotustes karastuvad vaid tugevad. *** Töörõõmud on kõige kindlamad rõõmud. *** Kõige suurem häda peidab ennast ikka seal, kust ta välja ei paista. *** Eneseanalüüsini jõuavad enamasti kaotajad. *** Rõõm võib olla konks, mille otsa riputab end jäädavalt õnnetus. ***
vajub (nt. 2000m2 vajub ~5,5mm, 6000m2 vajub ~6,8 mm). Terase korrosiooni maas mõjutab ka tuule kiirus. Kui tuule kiirus on suur, stabiliseerub korrosiooni kiirus umbes viie aasta jooksul (nt. jääb 0,2 mm aastas). Kui tuule kiirus on väike, siis korrosioon kasvab. Teras korrodeerub pinnases savi ja liiva (kruusa) kokkupuutekohas erinevate elektrolüütide tõttu. Samuti korrodeerub niiskes liivas. 55. Karastamise eesmärk on kõvaduse suurendamine. Karastuvad terased, milles on süsiniku üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Terase kõvadus suureneb seda rohkem, mida suurem on ta süsinikusisaldus (kuni 0,8% C). Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Terase keevitamisel tekib
elektroodiks ehk anoodiks. Põhimet pinnal toimub anoodne ja lisamet pinnal katoodne reakts. Korr kiirendab tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%, samuti SO2. Temp tõusuga korr.kiirus kasvab lineaarselt. Cu lisand vähend korr.kiirust 3-4x. 59. Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Reaktsioonivõrrandid: 1. C+CO2=2CO 2. FE2O3+3CO=2FE+3CO2 60. Tsement aine, mis seob puiste-, pulberainet ühtlaseks massiks (portlandtsement); saadakse savi, lubjakivi ja kvartsliiva kuumutamisel (põletamisel) temp 1300-1400 C. Osa massist sulab,
pinnases olevate tsingitud teraskonstruktsioonides algab terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et kõige intensiivsema korrosiooni korral hävib tsink kümme korda aeglasemalt kui teras. 54) Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Reaktsioonivõrrandid: 1. C+CO2=2CO 2. FE2O3+3CO=2FE+3CO2 55) Tsement aine, mis seob puiste-, pulberainet ühtlaseks massiks (portlandtsement); saadakse savi, lubjakivi ja kvartsliiva kuumutamisel (põletamisel) temp 1300-1400° C
Enamasti kasutatakse puhkelatrites pidamist. Soojustatud laudas võib kasutada ka lehmade pidamist pilupõrandal, kust sõnnik valgub isevoolu toimel põranda all olevasse kogumiskaevu ja sealt pumbatakse hoidlasse. Selle pidamisviisi korral allapanu ei kasutata. Puuduseks on see, et palju esineb jalgade ja sõrgade haigusi. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine. Jahedas ei levi mikroobid intensiivselt, mistõttu esineb tunduvalt vähem ka udarahaigusi. Lehmad karastuvad jahedas ja paraneb sigivus. Lehmade inda on vabapidamisel kergem avastada. Lõastamata pidamise üks põhieeliseid on see, et tööviljakus on kõrgem kui lõastamata pidamisel. Seoses platsillüpsi süsteemi kasutamisega suudab üks lüpsja teenindada rohkem lehmi kui teiste lüpsisüsteemide korral lõaspidamisega lautades. Väheneb töökulu loomade söötmisele, sest seda on võimalik mehhaniseerida 48. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE
Enamasti kasutatakse puhkelatrites pidamist. Soojustatud laudas võib kasutada ka lehmade pidamist pilupõrandal, kust sõnnik valgub isevoolu toimel põranda all olevasse kogumiskaevu ja sealt pumbatakse hoidlasse. Selle pidamisviisi korral allapanu ei kasutata. Puuduseks on see, et palju esineb jalgade ja sõrgade haigusi. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine. Jahedas ei levi mikroobid intensiivselt, mistõttu esineb tunduvalt vähem ka udarahaigusi. Lehmad karastuvad jahedas ja paraneb sigivus. Lehmade inda on vabapidamisel kergem avastada. Lõastamata pidamise üks põhieeliseid on see, et tööviljakus on kõrgem kui lõastamata pidamisel. Seoses platsillüpsi süsteemi kasutamisega suudab üks lüpsja teenindada rohkem lehmi kui teiste lüpsisüsteemide korral lõaspidamisega lautades. Väheneb töökulu loomade söötmisele, sest seda on võimalik mehhaniseerida 48. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE
Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse
Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse
Enamasti kasutatakse puhkelatrites pidamist. Soojustatud laudas võib kasutada ka lehmade pidamist pilupõrandal, kust sõnnik valgub isevoolu toimel põranda all olevasse kogumiskaevu ja sealt pumbatakse hoidlasse. Selle pidamisviisi korral allapanu ei kasutata. Puuduseks on see, et palju esineb jalgade ja sõrgade haigusi. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine. Jahedas ei levi mikroobid intensiivselt, mistõttu esineb tunduvalt vähem ka udarahaigusi. Lehmad karastuvad jahedas ja paraneb sigivus. Lehmade inda on vabapidamisel kergem avastada. Lõastamata pidamise üks põhieeliseid on see, et tööviljakus on kõrgem kui lõastamata pidamisel. Seoses platsillüpsi süsteemi kasutamisega suudab üks lüpsja teenindada rohkem lehmi kui teiste lüpsisüsteemide korral lõaspidamisega lautades. Väheneb töökulu loomade söötmisele, sest seda on võimalik mehhaniseerida 5.2.4.4. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE
3547. Rõõm armastab valmistada üllatusi ta tuleb su juurde alati siis, kui sa teda ei oota. 3548. Vana mure on kergem kanda kui uut. 3549. Kes ülistaks headust, kui kurjust poleks olemas? 3550. Rõõm võib olla konks, mille otsa riputab end jäädavalt õnnetus. 3551. Eneseanalüüsini jõuavad enamasti kaotajad. 3552. Kõige suurem häda peidab ennast ikka seal, kust ta välja ei paista. 3553. Töörõõmud on kõige kindlamad rõõmud. 3554. Kaotustes karastuvad vaid tugevad. 3555. Õnn ei jagune võrdseteks osadeks. 3556. Rõõm toob rahulduse, tüdimus viib selle. 3557. Hing toitub rõõmudest. 3558. Keegi ei aplodeeri kaotustele, kuigi just mõõnale järgneb tõus. 3559. Üks mure võib murda teise . 3560. Kaotustes avanevad silmad ja mõnikord ka uued võimalused. 3561. Võitjal ei teki iialgi küsimust olla või mitte olla. 3562. Mureta kaob rõõmu väärtus. 3563. Katsu õppida oma rõõmudest! 3564
Selle abil on ka hea praktiseerida uusi oskusi ning kasutada neid oma laagritöös. Enesearendamise protsess on vägagi vaevarikas, sest inimesed on oma loomult laisad ning kardavad kaotada. Nad leiavad, et väga raske on proovida uusi asju, eriti kui see puudutab ja mõjutab nende käitumist. Pea meeles, et LÄBIKUKKUMINE ON AINULT SIIS LÄBIKUKKUMINE, KUI SA SELLEST EI ÕPI. Inimesed, kes proovivad ja kogevad mitmeid ebaõnnestumisi, karastuvad eluraskustes. ÕPPIMISE JUHTNÖÖRID Ole konkreetne/ küsitle infoallikat: TUNNETA, mis toimub. 146 Ole võimeline ütlema, mida tehakse. Jäta meelde, mida sa kuuled või näed. INIMENE on infoallikaks. Inimene on jälgitav. TUNDED ON FAKTID: tunne on sama ehe kui igasugune tegevus. Seda nimetatakse sisemiseks intelligentsiks või käitumiseks. Tunded on emotsioonid: rõõm, hirm, kurbus, viha, valu jne
aja jooksul ühesuguse sihikindlusega. Ent niipea, kui vaid algavad kõhklused, kui vaid tagakiusamised hakkavad vahelduma pehmustega ja vastupidi, siis võib kindlalt öelda, et hävitamisele kuuluv õpetus mitte ainult et kaob tagakiusamiste alt, vaid hakkab isegi nende tulemusel tugevnema. Kui vaid vaibub jälitamiste laine, tõuseb uus rahulolematus üleelatud kannatuste tõttu ja see värbab uusi poolehoidjaid tagakiusatava õpetuse ridadesse. Tema vanad poolehoidjad karastuvad aga veelgi enam vihkamisest tagakiusajate vastu, peale tagakiusamisohu lõppu tulevad eemaldunud pooldajad uuesti oma vanade sümpaatiate juurde tagasi jne. Edu peamiseks eelduseks tagakiusamiste puhul on seega nende katkematu, sihikindel kasutamine. Kuid sihikindlus võib selles osas olla vaid ideelise veendumuse resultaadiks. Selline vägivald, mis ei tulene tugevast ideelisest veendumusest, on tingimata eneses ebakindel ja hakkab kannatama kõhkluste all
annaabi.ee 
