peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url?
-1 = g. · Kui funktsioonil f : A B leidub pöördfunktsioon f -1, siis ka funktsioonil f -1 leidub pöördfunktsioon ja (f -1)-1 = f . · Kui funktsioonidel f : A B ja g : B C leiduvad pöördfunktsioonid, siis ka funktsioonil gf : A C leidub pöördfunktsioon ja (gf )-1 = f -1g-1. Hulga karakteristlik funktsioon Olgu X universaalne hulk. Hulga A X karakteristlikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni XA : X {0, 1}, kus XA(x)= 1, kui xA ; 0, kui x A. Lõpliku hulga võimsus on tema elementide arv. Lõpmatute hulkade võimsuste võrdlemiseks kasutatakse hulkade üksühese vastavuse mõistet. Ütleme, et hulgad A ja B on sama võimsusega, kui leidub bijektsioon f : A B. Tähis: A B, öeldakse ka, et hulgad A ja B on ekvivalentsed. Kehtivad omadused: · refleksiivsus: A A · sümmeetrilisus: kui A B, siis B A
Liigne UV- kiirgus võib ka soodustada nahavähi teket ning on kkahjulik ka silmadele põhjustades erinevaid haigusi. 2.1.2 Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte. Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris. Röntgenkiirgust jagatakse pidurdus- ehk pärsskiirguseks ja karakteristlikuks kiirguseks. Pärsskiirgus tekib suure energiaga elektronide pidurdumisel metallis, näiteks röntgentoru anoodis, kui elektron annab osa oma kineetilisest energiast ära röntgenkiirgust kandvatele footonitele. Pärsskiirguse spekter on pidev. Kui langeva elektroni energia on piisav ioniseerimiseks, siis jääb lahkunud elektronist alles auk. Mingi aja pärast täidab selle augu mõni kõrgema energiaga elektron ja kaotatud energia antakse ära karakteristliku kiirguse footonina
Sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist, ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise hierarhia ja kihistumise. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. See ei ole taandab ühe indiviidi tunnuseks ja/või üheks fikseeritud karakteristlikuks, indiviidipõhiseks muutumatuks teguriks. • Bechdel-Wallace’i test – Test, mis küsib, et ilukirjanduses oleks vähemalt kaks naist, kes räägivad omavahel ükskõik millest, kuid mitte mehest Mõnikord lisatakse mõlema naise nime nimetamise nõude. Umbes pooled kõikidest filmidest vastavad nendele nõuetele vastavalt kasutaja poolt redigeeritavatele andmebaasidele ja meediatööstuse ajakirjandusele. Katset kasutatakse naiste
Sammud, mis on vajalikud matemaatilise induktsiooni tõestusmeetodi läbiviimiseks: (1) Näitame, et esimene väide 1 on tõene (induktsiooni baas). (2) Suvalise täisarvu 1 korral oletame, et on tõene (induktsiooni hüpotees). (3) Tõestame, et +1 on tõene (induktsiooni samm). Matemaatilise induktsiooni meetodi põhjal järeldame, et iga on tõene. Hulga karakteristlik funktsioon Olgu universaalne hulk ja vaatleme tema osahulki . Hulga karakteristlikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni (): {0,1}, kus ()={1, , 0, . Karakteristlikul funktsioonil on hulgateoreetiliste operatsioonide suhtes järgmised omadused: 1) ()()() 2) ()()1- () 3) ()()()((),()) 4) ()()+()-()()((),()) 5) ()()-()() 6) ()()+()-2()() 7) ×(,)()() Lõplikud ja lõpmatud hulgad Hulkade ekvivalentsus
Energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus ja elektrilaengu jäävuse seadus. 9. Mida mõõdetakse bioloogias, meditsiinis, keemias füüsika mõistete abil? Mehaanikat (taime kasvu, vererõhku, kiirusi), soojusõpetust (kehade, organite, keskkonna temperatuuri), elektrit (laengute, ioonide liikumine ja kontsentratsiooni), optikat (neeldumine, prillid, spektraalanalüüs) ja aatomifüüsikat (kiirgused ja nende mõju, dosimeetria(kiirituse mõõtmine)). 10. Mida nim objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Mastabeerimist. Selle abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktsionaalseid suurusi. 11.Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus,kiirendus. Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas. Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust -- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust . V=s/t Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus. 12. Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage kiiruse ja kiirenduse SI-ühikud. m/s ja m/s2
elementidega on tegemist. Mida nimetatakse K ja L seeriaks röntgenspektris? 44. · K-kihist väljalöödud elektron asendatakse L-kihi elektroniga, siis tekivad nn. K seeriaspektrijooned · vakants täidetakse M-kihi elektroniga, siis saadakse K seeria spektrijooned. · Spektrijoonte asukohad energia teljel on unikaalsed ja iseloomustavad aatomit üheselt. 45. Mida nimetatakse karakteristlikuks kiirguseks? Aatomis sisekattest lüüakse välja elektron. Tekib vakants. Aatom ioniseerub. Relaksatsioon toimub vakantsi täitmisega kõrgema energiaga nivoolt. Erinevatel elektronkatetel olevatel elektronidel on erinev potentsiaalne energia. Energiate vahe kiiratakse välja röntgenkvandina, mis on iseloomulik selle aine aatomile - karakteristlik kiirgus. 46. Mida nimetatakse kontiinumiks? Kontiinum- pidev hulk/üleminek; polükromaatne kiirgus??? (GOOGLEST!) 47
Diferentsiaalvõrrandi pny(n) + ... + p1y' + p0y = 0 lahendit otsime kujul y = eax. Saame pnaneax+ ... + p1aeax + p0eax = 0. Algebralist + , + , +) , siis vektor = (,,) ja | | = ()^2 +()^2 +()^2 ning / () = lim võrrandit Pn(a) := pnan + ... + p1a + p0 = 0 nimetame lineaarse konstantsete kordajatega DV karakteristlikuks võrrandiks ning Pn (()-())/ | | , kus punkt Q paikneb punktit P vektori l suunas lähtuval kiirel. Seega näitab funktsiooni f suunatuletis karakteristlikuks polünoomiks. punktis P funktsiooni f muutumise kiirust selles punktis vektori l suunas. Kui funktsioon f on diferentseeruv punktis (x,y,z) , siis
keskpunktis saaks maksimaalse voolu, mida siis lainejuhi kaudu süsteemi juhtida. Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel. 16. Selgitada, mis on lainetakistus, kuidas ta avaldub: a) pinge ja voolu kaudu; b) süsteemi parameetrite L ja C kaudu. Milleks on vaja teada liini lainetakistust? Elektri- ja sideliinide lainetakistuseks (karakteristlikuks takistuseks) nimetatakse piki liini leviva pingelaine ja vastava voolulaine amplituudide suhet, kui liinis puuduvad peegeldused. See tähendab, et kui liini lõppu on ühendatud liini lainetakistusega võrdse takistusega aktiivtarbija, siis vooluallika poolt vaadates paistab, nagu oleks tarbija ühendatud vahetult vooluallikaga ning tarbijale antakse edasi kogu vooluallikast liini saadetud võimsus.
kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristlik pikkus on antud liiki objekti keskmine pikkus, mille abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktionaalseid suurusi. 11: Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus ja kiirendus. Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas, ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumine ajas. 12: Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage ka SI-ühikud.
35. Teist järku homogeenne difvõrrand, kolm juhust On antud teist järku homog.dif.võrrand : y''+py'+qy=0 , p ja q on konkreetsed reaalarvud. Üldlahendi leidmiseks piisab kahe lineaarselt sõltumatu erilahendi leidmisest. y=ekx, kus k=const, siis y'=kekx, y''=k2ekx . Asendades need esimesse võrrandisse, same ekx (k2+pk+q)=0, kuna ekx 0, siis k2+pk+q=0. Viimast võrrandit nimetatakse karakteristlikuks võrrandiks. See on ruutvõrand, millel on kaks lahendit. Võimalikud on 3 juhtu: 1) Karakteristliku võrrandi lahendid on reaalsed ja erinevad : k1k2 . Erilahenditeks on funktsioonid y1=ek1x, y2=ek2x , need lahendid on lineaarselt sõltumatud, sest y2/y1const. Üldlahendil on kuju y=C1ek1x+C2ek2x 2) Karakteristliku võrrandi lahendid on komplekssed: k1=+i , k2= i, kus =-(p/2) , !! = - !
Turingi masin realiseerib funktsiooni:
A(x) = y, kui eksisteerib q0x 1 2 * .. n ry, kus
i i+1 parajasti siis, kui
i = uqav, = uaq'v ja p(q,a) =
Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks ava taga kasutatakse ülalnimetatud nelja suuruse algebralist kombinatsiooni - parameetrit: p=ρF/R kus ρF=√❑ Kui parameeter p>> 1, siis on tegemist nn kaugväljaga ja dΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*rifraktsioonipilt, midΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra me näeme, on Fraunhoferi oma. Kui p≤ 1, siis asume lähiväljas ja näeme Fresneli
11. Funktsiooniks on I: C[0, 1] , kus 1 I : f f (x )dx iga f C[0, 1] korral. 0 Definitsioon Funktsioone f : X Y ja g :Z W nimetatakse võrdseteks, kui X =Z , Y =W ja f ( x)=g( x) iga x X (¿ Z) korral. Definitsioon Olgu U universaalne hulk ja vaatleme tema osahulka A U . Hulga A karakteristlikuks A :U {0,1 } funktsiooniks nimetatakse funktsiooni , kus ¿ A (x )={1,kui x A 0, kui x U Universaalse hulga U kaks alamhulka A ja B on võrdsed parajasti siis, kui neil on sama karakteristlik funktsioon, s.t A=B A (x)= B ( x), x U . Näide: Tühja hulga karakteristlik funktsioon on konstantne funktsioon 0;
Pidevat fooni nimetatakse pärsskiirguseks ja see tekib elektronide pidurdumisel anoodis (liikumist pärsitakse): seda põhjustavad aatomite elektronkatete elektriväljad. Elektronide energia väheneb ja energia ülejääk kiiratakse ära. Pärsskiirguse teke on mõneti vastupidine nähtus fotoefektile, kus valgus tekitas vabu elektrone, nüüd tekitavad vabad elektronid valgust. Spektri kuju ei olene anoodi materjalist. Joonspekter oleneb anoodi materjalist ja seda kiirgust nimetatakse karakteristlikuks kiirguseks. Kiirgus tekib, kui aatom neelab ergastava elektroni energia ja selle tulemusena lüüakse aatomist välja mõni sisekatte elektron. Kui sinna vakantsele kohale tuleb elektron mõnest kõrgemast kattest, siis tekibki kiirgus. N M L L -seeria K K seeria Röntgenikiirgust kasutatakse:
annaabi.ee 
