Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes
Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N . Jooniseks saadakse tulpidagramm e. histogramm. Karakteristikud jagunevad kohakarakteristikuteks (keskmine, mediaan, mood) ja hajuvuse karakteristikuteks (muutumispiirkond, kvartiilid, hälve, dispersioon, variatsioonikordaja). Aritmeetiline keskmine x on tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste (objektide) arvu jagatis. Mood Mo on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Moode võib olla ka rohkem kui üks. Kui kõik väärtused on võrdsed, siis mood puudub. Mediaan Me on tunnuse väärtus, millest variatsioonireas jääb vasakule ja paremale võrdne arv liikmeid.
t. sellise, kus materjal on magneeditud küllastuseni (vt. Joonis 4.1). Küllastatud katsekeha magnetilise induktsiooni väärtust lahtimagneetimisel punktis H=0 nimetatakse jääkinduktsiooniks Br . Joonis . Hüstereesisilmused ja magneetimiskõver Et vähendada magnetilist induktsiooni väärtuselt Br nullini, tuleb rakendada vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc. Seda magnetvälja tugevust Hc nimetatakse koertsitiivjõuks. Põhilisteks magnetmaterjale iseloomustavateks karakteristikuteks on magneetimiskõver, s.o. magnetilise induktsiooni sõltuvus magnetvälja tugevusest, ja magnetiline läbitavus. Magneetimiskõver saadakse sümmeetriliste hüstereesisilmuste tippude ühendamise teel (kõver OA, Joonis 1). Suhtelise magnetilise läbitavuse saab magneetimiskõveralt magnetilise induktsiooni ja magnetväljatugevuse suhtena antud kõvera punktist; kus 0 = 4 10-7 (H/m) magnetiline konstant. Vahelduvas magnetväljas saadakse nn
Elementaarosakeste de Broglie´ lainepikkus on samas suurusjärgus kui nende läbimõõt; elementaarosakestega toimuvates protsessides avalduvad selgesti kvantomadused. Kõigile elementaarosakestele vastavad antiosakesed. Osakese ja selle antiosakese massid on võrdsed, mõned karakteristikud, nt elektrilaeng, on vastandmärgilised. Osake ja antiosake annihileeruvad kohtumisel esialgsed osakesed kaovad ning asemele tekib paar uusi osakesi ja antiosakesi. Elementaarosakeste põhilisteks karakteristikuteks on: a) seisumass; b) laengutüüpi kvantarvud, mis võimaldavad klassifitseerida ja määravad, millised muundumised on lubatud; c) eluiga; d) muundumisprotsesside tõenäosused. Elementaarosakeste laineomadused ja valguse kiiruse lähedaste liikumiskiiruste tõttu peab rakendama nii erirelatiivsusteooria kui kvantmehaanika mõistestikku ja seaduspärasusi. Osakese ja antiosakese tekkimise ja kadumise seletamiseks on vajalik käsitleda ka välja kui kvanditud süsteemi.
o Sõredad perioodiread – tunnuse arvväärtused on perioodide kohta, mis ei järgne vahetult üksteisele. (Eesti riigieelarve tulud). Selle puhul ei oma elementide arvväärtuste summa sisu. AEGRIDADE ELEMENTAARANALÜÜS Aegridade elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute arvutamises. Nendeks karakteristikuteks on absoluutne juurdekasv, kasvutempo, juurdekasvutempo, juurdekasvude juurdekasv ja keskmiste tasemete arvutamine. Nende abil on võimalik anda edasi nähtuste muutumise üldine iseloomustus. 1. ABSOLUUTNE JUURDEKASV - Aheljuurdekasv – selle puhul võrreldakse konkreetse perioodi näitajat talle vahetult eelneva perioodiga. d a y t y t 1
Juhusliku suuruse osaliseks kirjeldamiseks on kasutusele võetud mitmeid jaotusseadust iseloomustavaid arvkarakteristikuid Keskväärtus (matemaatiline ootus) Juhusliku suuruse keskväärtus ehk matemaatiline ootus on juhusliku suuruse tähtsaim arvkarakteristik, mis näitab juhusliku suuruse kaalutud keskmist, mida sageli ka ette prognoositakse. Dispersioon ja standardhälve Juhusliku suuruse iseloomustamiseks ei piisa ainult keskväärtusest. Tähtsuselt järgmisteks karakteristikuteks on dispersioon ja standardhälve. Need iseloomustavad juhusliku suuruse hajuvust keskväärtuse ümber. Dispersiooniks nimetatakse juhusliku suuruse hälvete ruutude keskmist keskväärtusest: Normaaljaotus Igal juhuslikul suurusel on spetsiaalne jaotusseadus. Eristatakse paljusid jaotusseaduse tüüpe. Üks kõige enam levinud jaotusseaduseks on normaaljaotus: 1 ( x EX ) 2 f ( x) 2 exp(
· olemasoleva taimestikuga(kooslustega) · kavandatavate taimede omavahelise sobivusega · kavandatavate taimede mõjuga üksteisele(sh kasvukiirus, taime maksimaalsed võimalikud mõõtmed, ealisus jne) · nii kavandatavate kui olemasolevate taimede morfoloogia ja fenoloogiaga Jättes loetelus mõne teguri arvestamata, võib juhtuda, et kavandatu ei saa kunagi seda ilmet, mida kujundaja oma vaimusilmas ning paberil ette kujutas. Taimede põhilisteks kujunduslikeks karakteristikuteks on:lehestiku(okastiku) värvus, õite ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju) Taimmaterjal jaguneb põhimõtteliselt heitlehelisteks ja igihaljasteks taimedeks. Kujunduses on mõlemal teatav eripära kasutamises. Okaspuud ja igihaljad taimed püsivad tänu võra värvusele ja kujule stabiliseerivad ja lisavad kompositsiooni
· Ühtlasel liikumisel liigub keha muutumatu kiirusega · Mitteühtlased liikumisel keha kiirus muutub, kusjuures eristatakse: - kiirenevat liikumist (ühtlaselt kiirenev, mitteühtlaselt kiirenev) - aeglustuvat liikumist (ühtlaselt aeglustuv, mitteühtlaselt aeglustuv) · See kehtib nii kulgliikumise kui ka pöörlemise kohta Biomehaanilised karakteristikud · Biomehaanilisel analüüsil kasutatavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse biomehaanilisteks karakteristikuteks · Nende abil on võimalik kirjeldada keha ja selle osade (lülide) mehaanilist liikumist ruumis ja ajas, samuti keha tasakaalu · Biomehaanilised karakteristikud saadakse kas eksperimentaalselt (mõõtmise teel) või arvutatakse eelnevalt määratud suuruste alusel Biomehaaniliste karakteristikute jaotus · Biomehaanilised karakteristikud jaotatakse kahte suurde gruppi: - kinemaatilised karakteristikud - dünaamilised (kineetilised) karakteristikud
Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). 13 Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud tulemused antakse tabeli kujul ja graafiliselt ja neid võrreldakse arvestuslikega. Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristikute järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi. Pumba pöörete arvu muutusega n1- n2 -le , muutub tootlikkus
Guilfordi intellekti mudelite – lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes‖, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. ―Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova isiku määravateks karakteristikuteks‖ (Heinla, 95:26). Mõtend ―Töö – ja tehnoloogia/õpetus‖ ei ole dedutseerimiseks kuigi sobilik, olles pigem desinformeeriv: Sellise üldnimetuse e e l h a a r d e s s e – M. Heideggeri järgi, (97:139) – peaks tunnis toimuv ja edaspidi elus kogetu mahtuma. Iga töö võib toimuda mitmete ja enamasti küllaltki erinevate tehnoloogiate kohaselt. Õpe keskendub, nii või teisiti, vaid üksikutele — väga lähedastele. Töö on ka abinõu, mitte ainult eesmärk
Guilfordi intellekti mudelite lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova isiku määravateks karakteristikuteks (Heinla, 95:26). Mõtend Töö ja tehnoloogia/õpetus ei ole dedutseerimiseks kuigi sobilik, olles pigem desinformeeriv: Sellise üldnimetuse e e l h a a r d e s s e M. Heideggeri järgi, (97:139) peaks tunnis toimuv ja edaspidi elus kogetu mahtuma. Iga töö võib toimuda mitmete ja enamasti küllaltki erinevate tehnoloogiate kohaselt. Õpe keskendub, nii või teisiti, vaid üksikutele -- väga lähedastele. Töö on ka abinõu, mitte ainult eesmärk. Tehnoloogia tähendab
keskmine: X = xi/n, kus n on katseandmete arv. Dispersiooni hinnang: Juhusliku suuruse dispersiooni hinnang ehk empiiriline dispersioon määratakse valemiga: Dx = ((xi X)2)/n 1. Analoogselt määratakse teised juhusliku suuruse arvkarakteristikud. Empiirilised arvkarakteristikud on teatud määral juhuslikud, kuid kõik empiirilised karakteristikud koonduvad tõenäosuse järgi katsete arvu tõkestamatul suurenemisel juhusliku suuruse vastavateks karakteristikuteks. Seega, küllalt suure katsete arvu puhul võib lugeda empiirilised karakteristikud ligikaudselt võrdseteks arvkarakteristikutega. 17. Usaldusintervall, usaldustõenäosus ja kooskõlakriteeriumid (Pearsoni ja Kolmogorovi kriteeriumid). Usalduspiirkond: Juhusliku suuruse arvkarakteristikute hinnangud on ise ka juhuslikud suurused. Mida väiksem on on valimi maht (vaatluste arv n), seda ebatäpsemad hinnangud saadakse. Empiiriliste
Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub. Seega aitab isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine antud isiku käitumist,eelistusi ja valikuid küööaötki suure täpsusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomaduses, vaimsed võimed, iseloom, ja väärtused. 1. Psühhodünaamilised teooriad. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina, mid domineerib bioloogiliste tegurite üle. Selle suuna ehk olulisim eripära on see, et inimese olemust ja tema motivatsiooni tuuma otsitakse alateadvusest. Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus
Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate (püsivate) käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub (kordub). Seega - isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks , on temperamendiomadused, vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. · Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus
Tema järgi oli selle põhjuseks muutus kontrollis. Eluea 1. poolel harjutavad inimesed teadlikku, aktiivset kontrolli oma elu ja keskkonna üle. Eluea 2. poolel seisavad inimesed silmitsi alateadvusega, pöördudes rohkem oma sisemusse. Enamik tunnetab isiklikku piiratust ning võimetust kontrollida haigusi ja surma. Keskea esimene staadium algab 30-aastaselt ja kestab 40-ndate alguseni. Siis jõutaksegi keskea kriisi. Peamisteks karakteristikuteks unistuste ja elu eesmärkide lahkuminek tegelikkusest. 40-aastaselt ei olda enam nõus väitega-"veel tohutult on aega selleks, et teha seda, mida tahan". Selle asemel loosung- liiga hilja on muuta midagi minu karjääris. Illusioonidest vabanemine võib muutuda ohtlikuks isiksusele. Probleeemid iseenda jaoks: 1. Füüsilise jõu ja veetlevuse kadumine. Peab oskama vananeda. "Vanadus on nagu armastus, seda pole võimalik peita." Nägemisteravus hakkab alanema 40-50 aastaselt
Q = D 2 S 60nm , 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri, võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud tulemused antakse tabeli kujul ja graafiliselt ja neid võrreldakse arvestuslikega. Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristikute järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi. 61
tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud tulemused antakse tabeli kujul ja graafiliselt ja neid võrreldakse arvestuslikega. Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristikute järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi. Pumba pöörete arvu muutusega n1- n2 -le , muutub tootlikkus
Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest
isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid 40 küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest
Nende hoiakute puhul puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine ja neid üldreeglina teadvuse tasemel ei tunnetata. (2) Sotsiaalsed hoiakud (suhtumised) ja nende süsteemid. (3) Kõrgema astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. MOTIVATSIOONISEISUNDID MS ja nende seotud mitmed konkreetsed probleemid (nt nõudlusnivoo, kognitiivne dissonants jmt) on keskseteks isiksuse ja tema olekute karakteristikuteks. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada, püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamiseks. Mõiste Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetu meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnetuse lihtsaim orm, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv jne
osakeste ja pinnases leiduvate tühimike ehk pooride omavahelist paiknemise korda. Pinnase ruumiline ehitus oleneb teda moodustavate komponentide terakoostisest ning orgaanilise aine sisaldusest ja liigist. Teiselt poolt oleneb pinnase ruumiline ehitus ka välismõjudest: tallamisest, vibratsioonist, sademetest jm. Ruumilisest ehitusest tulenevateks, taimede kasvu ja arengu seisukohalt kõige olulisemateks karakteristikuteks on kasvupinnase poorsus, mahumass ning eripindala. Pinnase ruumilisest ehitusest oleneb ka tema veerežiim, mida kirjeldatakse punktis 1.3. 1.2.1. Struktuursus ja poorsus Viisi, kuidas kasvupinnas on oma koostisosadest üles ehitatud, nimetatakse tema struktuuriks. Kasvupinnasemassi tahked osakesed võivad olla üksteisest eraldatud, moodustades üksikteralise massi või kleepuda kokku mitmesuguse suuruse ja kujuga sõmerateks ehk agregaatideks. Esimesel
annaabi.ee 
