mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne.
Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Skulptuure kohtab Skulptuur Romaani skulptuur on gootikas peamiselt kirikute seotud arhitektuuriga. välisseinte, eriti Skulptuurid on koondatud lääneportaali eelkõige fassaadidele, kaunistusena. portaalidele, kapiteelidele, Kiviskulptuurid kujutasid kusjuures domineeriv on enamasti pühakuid ning reljeef. Materjalidena piiblistseene. Gooti kasutati pronksi ja kivi, skulptuuridele on kuid ka puud. Kivi- ja iseloomulik figuuride puuskulptuur olid värvitud, eraldatus üksteisest, mis mis tänaseks on täielikult võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur.Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur.Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid.Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks.Mõningal määral kasutati ka tellist.Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef.Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud.Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik.Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda.Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks"
· lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta.
sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis
mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia
ROMAANI SKULPTUUR Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele. ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel Domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on
mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia
vigase tervendamine). Puust, sisaldab reliikviat. 10.saj. 11.saj. keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhidektuuriga seotuid skultuure: • Enamsti reljeefid kiriku fassaadil (kiriku portaali külgedel; selle kohal viiluväljal, mõnikord Fassaadi ülaosas) • Siseruumis paigutati reljeefid piilatite kapiteelidele ja lääneseinale. Reljeefide ja maalide ülesanne oli jutustada pühakirja kirjaoskamatule rahvale, sellest nimi ka „Vaestepiibel“ Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid. 12.saj. Müstiline veski. Vezelay Madeleine'i kiriku kapiteel. 12.saj. Apostlite teod
Uks(on ava, mis on vajalik nii hoone välis-kui ka siseseintes. pinnase tase) postide otstele või ülaosas laienenud postidele(kapiteelidele) Eluhoonete ja ühiskondlike hoonete liigistus funkktsiooni järgi Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast) -hoone koormuste suurusest -ribiline vahelagi Tsiviilhooned-1.eluhooned
osadest; Kandvad: · Nelinurkne piklik alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste stülobaat; · Sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev; Kantavad: · Talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni; · Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viilu välja ehk tümpanoni, kus asusid reljeefid, mis olid värvitud(kirjas oli); o Sammaste taga templi pearuum ehk naos;
muutudes kurjaks, tüdinesid nad nendest ebamugavatest pealtvaatajatest ning pagendasid nad suursugustesse pühakodadesse. Lõpuks ajasid nad jumalad sealtki välja, et seal iseennast sisse seada; igatahes ei erinenud pühakojad enam inimeste kodudest. See oli kõlvatuse haripunkt, ja mitte kunagi pole pahed nõnda lokkama löönud nagu siis, kui nad nii-ütelda seati vaatamiseks marmorsammastele uhkete paleede sissekäikude juurde ja graveeriti korintose kapiteelidele. Sedamööda, kuidas elumõnusid aina rohkem tekib, kunstid täiustuvad ja luksus levib, kuhtub tõeline vaprus, hääbub sõjamehevoorus ning seegi on kabinettide hämaruses treenitud teaduste ja kunstide teene. Kui goodid laastasid Kreekamaa, siis pääsesid kõik raamatukogud tulest ainult tänu seisukohale, mida üks nende hulgast levitas ja mille kohaselt on tarvis jätta vaenlastele alles kraam, mis on nii kohane võõrutama neid
Aula on kõrge peegelvõlvlaega saal. Põhiplaanis ligilähedaselt kuldlõikelise proportsiooniga, üle 300m2 suurune ruum haarab enda alla kogu hoone keskosa keskrisaliidi laiuselt. Aula arhitektuurseks eeskujuks on katustega sammastatud keskõu peristüül. Saali neljast küljest ümbritsevat sammasõrud kannab 28 joonia motiividel puidust sammast. Seinu liigendavad 20 pjedestaaliga kannelüüridega pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega
kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni Friis - vaheldumisi plaadiosad, millel kaks vertikaalset vagu Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe püstvaokesega on jaotatud kolmeks ühesuguseks püstkülikuks. T. vaheldub friisil metoobiga Metoob - dooria friisil kahe triglüüfi vahel asetsev mütoloogiliste skulptuuride v. maalidega kaunistatud nelinurkne plaat
XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel.. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks ROMAANI SKULPTUUR Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud. Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks"
osadest kandvatest ja kantavatest. Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest astmest koosnev alaehitis krepidoma, mille ülemist astet nimetatakse stülobaadiks . Alaehitis võis olla küljetsi kalju sees, ühelt poolt vähemate astmetega. Teiseks kuuluvad kandvate osade hulka sambad, mille jämedus ja kõrgus olid iga templi puhul erinevad. Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast kroonivast eenduvast karniisist (geison) ja lamedast viilkatusest, mille kitsamates otstes moodustus viiluvälja e. tümpanoni piirav kolmnurk. Viiluvälja ümbritses simss, selle ülemisel äärel olev liist siima takistas vihmavee voolamist viilukülgedele. Viilu tipus ja nurkades paiknesid akroteerid. Suurematel templitel jaotas kaks sambarida siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks
mis pole enam mõistatuslik, muutumatu ja preesterlik, vaid artistlik, edev ja rahvalik, mis 6 0 algab ristisõdaae lõpust ja lõpeb Louis XI ajal. Pariisi Jumalaema kirik pole puht-romaani tõugu nagu esimene liik ega puhtgooti tõugu nagu teine liik kirikuid. Ta ori üleminekuaja ehitus. Saksi ehitusmeister oli parajasti lõpetamas löövi esimeste sammaste püstitamist, kui ristisõitjad tagasi tulid ja tõid kaasa teravkaare, mis võidukalt asus laiadele romaani kapiteelidele, mille ainsaks otstarbeks oli olnud ümarkaari kanda. Teravkaar, mis siitpeale ainuvalitsevaks sai, andis kiriku ülejäänud osale oma ilme. Algul tarvitati teda aralt ja oskamatult, ta kippus laienema, arvarduma, hoidus tagasi ega julgenud veel teravikkude ja nooltena taevasse söösta, nagu pärast paljude imekaunite toomkirikute juures^ Teda oleks nagu tagasi hoidnud raskete romaani sammaste naabrus. Kuid need
annaabi.ee 
