maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited.
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda leidis aset 28. juunist 1914-st aastast 11. novembrini 1918-nda aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõjategevus mõjus laastavalt kõikidele sõjas osalenud riikidele ning tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja majanduse ruineeritus. Siiski ei lõppenud sõda ainult kaotajatega, vaid oli ka võitjaid. Aravatavasti suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu ja sellest sõltuv, siis pärast sõda oli jõudude vahekord muutunud. Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem ning võrreldes teiste riikidega olid nende inimakotused palju väikemad.
~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei
See ei olnud Saksamaa ning teiste kaotajate riikide suhtes õiglane, sest ka nemad olid laostunud. Nagu juba eespool märgitud sai, ei olnud kaotajariigid sõja ainualustajad. Kehtestati ka uued riigipiirid. Prantsusmaa nõudis tagasi Elsass- Lottringi. Poolast pidi saama iseseisev riik, kellel pidi olema rahvusvaheline garantii ja väljapääs merele, seda muidugi Saksamaa territooriumi arvelt. Austria-Ungari jagati Austriaks, Ungariks, ja Tsehhoslovakkiaks. Viis, kuidas piirid paika pandi, kaotajatega midagi arutlemata, oli ebaõiglane kaotajariikide (eriti Saksamaa ja Austria) suhtes. Selline territooriumi jagamine andis edaspidi õigustusi näiteks Saksamaale, ütlemaks, et neile oldi liiga tehtud ja hiljem oma maid tagasi nõuda. Küll oli see aga õiglane väikeste riikide suhtes, kuna selline jagamine vähendas suurriikide mõjuvõimu ning rahvusriikide teke ühendas väikeseid rahvaid, andes neile kindlus- ja ühtsustunde.
* serbia +horvaatia +sloveenia= jugoslaavia kuningriik * Türgis toimus ilmalik revolutsioon 18.01.1919- 21.01.1920 Pariisi rahukonverents sõlmiti rahulepingud ja lõpetati 1MS juriidiliselt. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning saksamaa militarismialused. Osales 27 keskriikidega konfliktis olnud riiki: saksamaa ja liitlased kutsuti vaid rahulepingute allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad andma võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Compiegne vaherahu 11.11.1918 Suurriikide huvid
ja muid abivahendeid Euroopale saades sellest suuri tulusid ning jõudis maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. Kokkuvõtte. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised: hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega, Venemaa oli aga võrreldav kaotajatega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitjarahvad vaevalt tundsid ennast võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone mis oli veelgi tugevamaks hoobiks nende äärmiselt nõrgestatud majandusele. Võiks arvata, et I maailmasõjas üleüldiselt kaotas Euroopa.
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai
Kuna Saksamaa ei jõudnud maksta hõivasid Belgia ja Prantsusmaa Ruhri piirkonna. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil, alagataja Wilson. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada
kaubanduslikke kasumeid 2. Loetle sakslaste ebaedu põhjuseid 1918.a suvest sügiseni. · Levis ,,hispaania gripp" · Polnud tanke · Suurte kaotuste tõttu olid sõdurid juba kindlad, et nad ei võida sõda 3. Mis on Weimari vabariik? · Weimaris välja kuulutatud Saksamaa vabariik Maailm pärast I maailmasõda Majandus Esimese maailmasõja mõju Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldamise raskused Võtjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923.a kriis Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed Reparatsioonide küsimused Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöörde katsed Maailmarevolutsiooni oht; Komintern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 Dawesi plaan USA edu Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 1929-1933 Kriisi põhjused · Ületootmine · Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine
põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents Veebr 1947 rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome Uued piirid Okupatsioonitsoonid reparatsioonid Koostöö III Nov 1945 okt 1946 Nürnbergi protsess 12 mõisteti surma (10 hukati), 3 eluaegne vanglakaristus (R. Hess suri 1987) 1946-1948 Tokios "Kaug-Ida Nürnberg", 7 surma Külma sõja kujunemine I 1945 NSV Liidu nõudmised Türgile, väed Iraanis, abi kommunistidele Kreekas Kommunistide võimule aitamine Ida-Euroopas 5
Tekkisid ülemaailmased Peale Esimest maailmasõda organisatsioonid, mis taotlesid muutus Weimari vabariik maailmarahu Saksamaaks. Kui I ms sõlmiti üldine rahuleping (Versailles' süsteem), siis II ms sõlmisid võitjariigid kaotajatega eraldi rahulepinguid. 14. Isikud a) Hitler Saksamaa juht b) Stalin NSVL juht, Kommunistliku Partei peasektretär c) Churchill Suurbritannia peaminister d) Roosevelt USA president e) Truman USA president f) Attlee Suurbritannia peaminister g) Thatcher Suurbritannia peaminister, kes suutis riigi majanduse tõusuteele suunata. Valitses 3
· Osa Saksa aladest läks Poolale, osa NL (Königsberg ehk Kaliningrad) · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele (Saksamaal valitsus puudus) · Määrati reparatsioonimaksete kord · Otsustati sõlmida rahulepingud Itaalia, Ungari, Poola, Soome ja Bulgaariaga. · Arutati sõjategevust Kaug-Idas. Stalin andis lubaduse Jaapanit rünnata (tasuks lubati Sahhalini ja Kuriili saari) Pariisi rahukonverents 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945-1946 rahvusvaheline tribunal alustas kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24. Nt: Göring, Goebbels, Ribbentrop, 12 mõisteti surma). Erakordne, et riigijuhtidele määrati kriminaalkaritused inimsuse vastaste kuritegude eest. Ei võetud arvesse,
Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud: Franz Ferdinand, Gavrilo Principi, Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Petain, Fosh, Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64). PEALE I MS Majandus Esimese maailmasõja mõju: 1) Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldaminse raskused 2) Võitjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923 a kriis: · Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed · Hüperinflatsioon · Reparatsioonide küsimus · Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöördekatsed · Maailmarevolutsiooni oht, komitern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 · Dawesi plaan-vähendatakse sakslaste reparatsiooni maksekoormust, pandi paika tasumise tähtaegu, otsustati anda Saksamaale laenu · USA edu · Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 19129-1933
Oli palju erinevaid mõtteid ja katseid. Põhi-idee, mis Euroopa liitu looma sundis oli RAHU TAGAMINE Euroopas. Alguses oli majandus fookusel, kuid rahu tagamise idee oli alati olemas. Peeti silmas seda, et Euroopa riigid tuleks ühendada sellisesse ühendusse, mis muudaks sõja puhkemise nende vahel võimatuks. Naginaid on kindlasti olnud, kuid otseselt relva võitluseks pole läinud. Pärast I MS olid kaotajad ja võtjad. Võtjad ENTENTI blokist. Vene impeerium lagunes. Kaotajatega käituti nende enda meelest väga jõhkralt. Kaotajad riigid jaotati umbes tükkideks. Eriti hullusti läks ungariga, kes kaotas 2/3ndikku. Jagati naaberriikidele. Saksamaal ja Austriast võeti ka tükke. Türgit taheldi tükeldada, aga hakkasid vastu. Lisaks territooriumitele sunniti riikidele majandus ja sõjanduslikus mõttes. Nende eneseväärikust alandati. Probleem oli revansism. Tingis Hitleri võimule tuleku, agressiivsuse ja tingis II Msi
(sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest. Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga
· USA tõmbus kõrvale, · Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus. · Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine. · Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii) ja Jaapani väed viidi välja Vene Kaug-Idast. · USA sõlmis ka 1920. aastate algul separaatrahud Esimese Maailmasõja kaotajatega (Saksamaaga näiteks 21.08.1921), milles reparatsioone ei mainitud. USA poliitika Saksa reparatsioonide küsimuses · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). · 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. Nõukogude Venemaa · 1917-1922, R.S.F
09.1976 - Mao suri. Algas võimuvõitlus. Uuesk Kompartei liidriks sai Deng Xiaoping. Ta arendas turumajanduslikku käsumajandust. 1986 - Hiina KP otsutas poliitilist süsteemi järkjärgult reformida. Hiina jätkab oma sotsialismi ehitamist, millega loodab valmis saada XXI sajandi keskpaigaks. 5. KAHE POOLUSELINE MAAILM Peale II maailmasõda jagunes maailma kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks. Sõja tulemusena tugevnesid nii NSVL kui ka USA. 1946 Praiisis toimus rahukonverents, kus arutati kaotajatega sõlmitavate rahulepingute tingimusi. Lepingud allkirjastati 1947. 1948 - Tsehhoslovakkias pandi ametisse kommunistlik valitsus. Trumani toktriin - USA aitab kõikki riike, keda ähvardab NSVL-i ekspansioon. Marshali plaan - Trumani toktriini praktiline läbiviimine. Kõikidest riikidest, kellele abi pakuti, võeti see vastu 17. 1948 Brüsseli pakt ehk Lääneliit (WEO). 1949 NATO - Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon. 1949 VMN - NSVLi algatusel loodud sotsialistlike riikide majandusühing.
lahtine ja lahenes lõpuks sellega, et asutajaliikmed said vetoõiguse. Oluline oli majandusabi vajadus, koostööst välja midagi ei tulnud ja põhjuseks on eelkõige Moskva jõuline tegutsemine Ida- Eur-s, suhetes lääneriikidega, mille tulemusel muu maailm mõistis, et tegelikult sel moel NL-ga koostööd enam edasi arendada ei saa. Nürnbergi protsessis olid sõlmitud rahulepingud Bulgaaria, Itaalia, Soome, Rumeenia jt-ga. Võitjariigid sõlmisid kaotajatega lepingud. Lepingute välja töötamise protsessis tulid NL ja Lääneriikide lahkhelid selgelt esile. Nürnbergi protsess toimus suuresti nendel põhimõtetel, mis olid Moskvale sobilikud. Nürnbergi protsessi asjad pandi mõneks ajaks vaka alla, ilmus ka NL-i ajal publikatsioon, eelmisel aastal ilmusid ka salajased dokumendid. NL nõudis liitlastelt, mis küsimusi ei tohi arutada protsessis, nii ka tehti.
annaabi.ee 
