ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda. 1996 Agenda 2000. EL reformi pakett. Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas. II Ühinemiseelse strateegia tugevdamine. III Arvamused 10 kandidaat riigi kohta. El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud.
Euroopa integratsiooni kronoloogia · 2003 Referendumid liituvates riikides Referendumid liituvates riikides · 04.2003 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjasta 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjastamine · 1.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi (k.a. Eesti), Küprose ja Malta liitumine Euroopa Liiduga · 06.2004 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--25) · 06.2004 Horvaatia saab EL kandidaatriigi staatuse · 10.2004 EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine (Ülemkogu tippkohtumine) · 11.2004 Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euro Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni koosseisu (president Jose Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso Barroso) · 2005--06 PSL ratifitseerimisprotsess, referendumid PSL ratifitseerimisprotsess, referendumid liikmesriikides · 10
konkurentsi ja turujõududega; · õiguslikud ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid. Kuidas see toimib? Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit). 1. Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus. See tähendab, et asjaomasele riigile tuleks anda ametliku kandidaatriigi staatus, kui see on ühinemiseks valmis. 2. Seejärel saab asjaomane riik ametlikuks liikmekandidaatiks, kuid see ei tähenda seda, et ametlikud läbirääkimised on juba avatud. 3. Seejärel asub kandidaatriik ametlikele ühinemisläbirääkimistele. See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks. Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab
Osalemine vahetuskursimehhanismis kaks aastat ilma tõsisemate probleemideta. Maastrichti kriteeriumide abil saab välja selgitada, kas liikmesriigi majandus on valmis eurot kasutusele võtma. Kriteeriumide põhjal hinnatakse euroala kandidaatriigi rahanduse stabiilsust, usaldusväärtust ja jätkusuutlikkust. 6 Euro plussid ja miinused Inimesed pole harjunud veel mõttega, et alates 01.01.2011 kaob meie vabaduse sümbol Eesti kroon. Inimestel on sellega seoses eelarvamused, et sellega kaasneb suur hinnatõus ning, et suurem osa rahast hakkab olema müntides. Seoses euroga tahavad aktivistid seda muuta. Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta.
järgimise ja rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Ühinemine Iga kandidaatriigi ja Euroopa Liitu esindava Euroopa Komisjoni vahel peetakse liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimiste lõppedes peavad olemasolevad liikmesriigid uue riigi ELiga ühinemist lubava otsuse nõukogu istungil ühehäälselt heaks kiitma. Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele.
19. märtsil 2001. aastal allkirjastati Euroopa Komisjoni sotsiaal- ja tööhõive voliniku ja Eesti sotsiaalministri poolt Eesti Tööhõive Prioriteetide Ühishinnang: Joint Assessment of Employment Priorities in Estonia (JAP). Dokumendi ettevalmistamist alustati ühiselt Euroopa Komisjoni ja Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt 2000. aastal ja see viimistleti lõplikult 2001. aasta alguses. Dokumendi eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas kandidaatriigi tööturusüsteem on valmis ellu viima Euroopa tööhõive strateegiat. Dokument hindab tööturu hetkesituatsiooni, toob välja sellega seonduvad peamised probleemid ja soovitab vastavaid meetmeid olukorra lahendamiseks. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mis valmistab ette Euroopa Sotsiaalfondiga ühinemist. Ühishinnang on avastanud rida meetmeid, mille abil võiks muuta tööhõivepoliitikat jõulisemaks tööturuga seotud probleemide suunamisel
konkurentsi ja turujõududega; •õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine. Kes võivad järgmisena ühineda? Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: •Türgi •Serbia •endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik •Island •Montenegro 5 EL nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini:
raporteid ja resolutsioone, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantsasutuste tööd ning ühinemis- ja muude lepingute täitmisel tehtud edusamme. Komisjoni arvamus põhineb tavaliselt analüüsil riigi eeldatavate edusammude kohta tulevikus. Selle hinnangu põhjal teeb Euroopa Komisjon soovituse ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta. Kui nõukogu otsustab ühehäälselt anda läbirääkimisteks mandaadi, võib kandidaatriigi ja kõikide liikmesriikide vahel läbirääkimised avada. Iga kandidaatriigi jaoks koostatakse raamistik, milles määratakse kindlaks ühinemisläbirääkimiste üldsuunised. Enne kui tegelikud läbirääkimised algavad, määratlevad komisjon ja kandidaatriik koos nn sõelumise teel, kui hästi on kandidaatriik ühinemiseks valmis. Iga kandidaatriik koostab võetavate meetmete tegevuskava selle kohta, kuidas ja millal ta viib riigi- ja õigusasutused ELiga ühinemiseks vajalikule tasemele
Teema: Euroopa integratsioon Acquis communautaire = Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum acquis Agenda 2000 Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil avis spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks. CAP (Common Agricultural Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika , mis reguleerib tootmist, kaubandust ja Policy) hinnakujundust toiduainete turul eesmärkhind Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind liidu siseturul eküü 1981 1998. Euroopa Liidus kehtinud rahaline vääring riikidevahelisteks arveldusteks ( inglise
Seal peab olema toimiv turumajandus, samuti tõhus avalik haldus, mis on suuteline kohaldama ELi õigusakte. Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi. Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament ning kandidaatriigi ja liikmesriikide parlamendid. Ülevaade ühinemistest Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari 2007 Bulgaaria, Rumeenia Täiendav teave Euroopa Liidu laienemise kohta. Euroopa Liidu sümbolid Euroopa Liidu lipp
avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks. bürokraatia (1,2,3) - ametnike võim CAP (Common Agricultural Policy) (5) - Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika , mis reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul defitsiit(eelarve)(4) - (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon (4)- ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme
olukorra kohta taotluse esitanud riigis ning · Nõukogu küsib uue liikme vastuvõtmise kohta heakskiitu Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse absoluutse häälteenamusega · Nõukogu otsustab seejärel ühehäälselt uue liikmekandidaadi vastuvõtmise üle; · vastuvõtutingimused ja asutamislepingute kohaldamine reguleeritakse liikmesriikide ja kandidaatriigi vahelise lepinguga; · sellele järgneb lepingu ratifitseerimine kõigi liikmesriikide ning kandidaatriigi poolt vastavalt siseriiklikele nõuetele. 22. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduse organid. · Euroopa Parlament koosneb liikmesriikide kodanike esindajatest. Alates 1979. aastast valitakse saadikud üldistel, otsestel valimistel viieks aastaks. Enne otsevalimisi saadeti saadikud liikmesriikide parlamendiliikmete seast
Liituv riik: Horvaatia (allkirjastas liitumislepingu 9. dets. 2011 ning alates 2013. a. 1. juulist peaks Horvaatiast saama 28. ELi liikmesriik) Kandidaatriigid: Türgi (ühinemisläbirääkimisi alustati 3. oktoobril 2005) Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Montenegro (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009) KUNINGRIIGID=> Holland, Belgia, Taani, Norra, Rootsi, UK + Luxembourgi Suurhertsogiriik Holland- Kuninganna Beatrix Belgia- Kuninganna Paola (Fabiola) Norra- Kuningas Harald V ja kuninganna Sonja Rootsi- Kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia VABARIIGID=> Šveitsi Konföderatsioon (ei kuulu EL’i) , Austria Läti president: Andris Berzins Leedu: Dalia Grybauskaite
Sellele järgneb palju rasket tööd liikimelisuse ette valmistamiseks. Enne liitumiseks rohelise tule saamist peab iga kandidaatriik võtma vastu ja rakendama kõiki hetkel jõusolevaid ELi õigusakte. Need õigusaktid on jagatud 35 valdkonnaks transpordist tööhõiveni ja immigratsioonist keskkonnani. Tavaliselt kulub riigil läbirääkimiste lõpetamiseks mitu aastat. Kui see protsess on lõpetatud, koostatakse ,,liitumisleping" ja see allkirjastatakse kandidaatriigi ja ELi liikmesriikide poolt. Riik saab liituda ELiga alles siis, kui see leping on riigi enda, olemasolevate liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud. 7 Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas 7 - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
o Euroopa Liidu sisemine reformimine e valmisoleku küpsetamine uueks laienemiseks Tugevama ja laiema Euroopa suunas o Suunatud liituvatele riikidele juhendmaterjal liituvatele riikidele, et millised reformid nad peavad läbi viima Ühinemiseelse strateegia tugevdamine o Kümne KIE riikide kohta tehtud analüüs iga riiki hinnatud teatud punktidega igas teemas Arvamused 10 kandidaatriigi kohta 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted · Objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu · Eesm: 1)Viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused; o 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest; o 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus;
juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse * AGENDA 2000 struktuur muutmine üldreegliks - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Pädevusjaotuse küsimused * Piirjoon kandidaatriikide vahel * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) · majanduse arendamine struktuur; (c) põhimõtted · prestiiz Läbirääkimiste objekt: Ühendatud Kuningriik (1973)
annaabi.ee 
