SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“
Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad. Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine. Kõige peamine norm, mida religioosne inimene täidab, on kinni pidamine üleloomuliku jõu esindaja poolt seatud reeglitest. Religioon loob inimese ellu teatud korrapärasuse, mis nii vabastab kui ka kammitseb inimest. Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis. Religiooni kammitsev iseloom avaldub aga selles, et religioon loob inimesele piire seoses inimliku naudinguga ning piiridest väljumine toob kaasa pahameele üleloomuliku jõu poolt. Üheks peamiseks põhjuseks, miks religioonid peale oma pikka eksistentsiaega ei ole veel välja
Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. • Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise Iseloomustus • Esialgu levis sürrealism kirjanduses ja teatrikunstis. Kasutati automaatset kirjutamist. • Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist
rahul. Probleeme esineb igal tasandil ning neid võib loetlema jäädagi, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise. Arvan, et kaks põhilist probleemi, mis on aluseks teiste tekkimisele, on siinse rahva laiskus ja hoolimatus kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Inimesed suhtuvad hoolimatult enda töösse, huvialadesse, rahasse ning ka ühiskonda. Hoolimatus toob endaga kaasa palju ebameeldivusi inimsuhtetes ning kammitseb meid ja meie püüdlusi eesmärkide poole. Laiskus takistab arenemast ning piirab meie võimeid. Hoolimatuse ja laiskusega saab iga inimene ise tegeleda ning püüda ennast muuta, inimest ei saa muuta keegi teine peale tema enda. Paratamatu probleem on Eestile ka geograafiline asukoht, mis otseselt mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on väikese rahvaarvu ja pindalaga riik, millel ei ole ka palju väärtuslikke maavarasid, siis sõltume suurematest naaberriikidest.
Leiboristlik partei (1924; 1929-1931)- sots.demokraatlik partei, mis esindas tööliste huve. Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki · Prantsusmaa koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne)
naised. Nõnda paljastati Leukippose saladus ja Daphne kaaslased kiskusid ta tükkideks. Ent sellest kavalusest ei olnud Apollonil kasu: meelitas ta Daphnet, mis ta meelitas, too hakkas karjuma juba ainuüksi Apollonit nähes. Et sarmist ei piisanud, otsustas Apollon neiu jõuga võtta. Suures hädas hüüdis Daphne appi emakest maad Gaiat, kelle preeestrinna ta oli. Ja Gaia aitas: ta muutis Daphne loorberipuuks: ,,...halvatuna tarduvad liikmed. Tema jalad juurduvad mulda, puukoor kammitseb tema valgeid reisi, oksad põimuvad ümber tema valgete käsivarte, tuul kiigutab käte vahel jõuetut, kel juusteks on lehtede sätendav haljus," kirjeldab rooma kirjanik Ovidius oma ,,Metamorfoosides" seda imepärast muundumist. Apollon oli lohutamatu armuvalust või ehk ka lihtsalt haavumisest. Ta punus endale loorberiokstest pärja ning kandis seda leina märgiks. Loorberipärg, millega tänini võitjaid pärjatakse on niisiis ka meenutus Apollo
tuleb ikkagi kirjutada, kas või seda, et küll see on ikka üks rumal teema. Kirjutamist katkestada ei tohi, midagi maha tõmmata või parandada ei tohi ja midagi üle lugeda ka ei tohi, enne kui täpselt 10 minutit on möödas. Selline kirjutamine võib tunduda jabura ajaraiskamisena, kuid tegelikult on see üsna efektiivne viis häid ideid saada ja kirjutamisele hoog sisse anda. Teema veeretamine sobib hästi ka eksamil: sellises olukorras võib tekkida tugev stress, mis kammitseb mõtlemist, see omakorda tekitab kirjutamiskrambi, mida veelgi süvendab mõnede usinate kaaslaste nägemine, kes juba virgalt midagi paberile kribivad. Aeg kulub ja hirm, et ühtegi mõtet ei tule, aina süveneb. Et seda vältida, on kõige õigem kohe, kui sobiv teema on valitud, seda veeretama hakata. Iga paberile pandud sõnaga taandub kirjutamiskramp ja uusi mõtteid tuleb juurde. Isegi kui enamik neist puhtandisse ei jõuagi, on mõni lõik või lause kindlasti
hea sõber, neid ühendas see, et nad mõlemad hindasid antiikkultuuri, läksid tülli, kuna Wagner austas kristlust). Nietzsche mõtteavaldused: "Jumal on surnud" - Ka nietzsche oli tähele pannud, et ateism on levinud. Üleinimese idee ehk Übermench sellele vastanudb massiinimene ehk viimneinimene(inimene kes ei ole huvitatud sellest, et ta loob endale ise omad väärtused) vabainimene, kes ise endale loob oma väärtused loob oma põhimõtted, selleks peab vabanema sellest, mis sind kammitseb. Pole 100% võimalik, vaid asi mille poole püüelda. Nihilism eitus, põhiväärutsete eitamine. Nietzsche ytleb, et sa peadki neid eitama.Kui sa oled vaba nenedest vääratestt väärtustest, siis sa oled vaba inimene. Tema kirjutamis stiil on väga hoogne ja jätab kohati mustvalge mulje. Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige. Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego.
II faas – ikonograafiline Ajalugu Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. Breton ja tema ümber koondunud kirjanikud ning kunstnikud lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüüsi alastest uurimustest allasurutud alateadvusest. Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise tähendusega. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest
Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei,
suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik, aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."(2) Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet. Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd..." 8 Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll minust mõelda võivad... Mis ma küll ütlema ja tegema peaksin.. Kuidas olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."(2)
Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on võõrandanud inimese. Võõrandamise mõiste võtab Rosseau kasutusele. Kuna kultuur kammitseb inimest, siis sellele vastandub vabadus. ,,Emile..." raamatus käsitleb: kasvatus peab hoolitsema, et noor inimene ei satuks ühiskonna halva mõju alla. Südamekasvatusest räägib. Lapsed peaksid ise kogemusi kogema, muidu rikume lapse ära. Kasvatuse ülesanne on kohanduda lapse arenguga. Kasvatuse esimeses faasis peab laps ise korjama kogemusi ja arenema sõltumatult, kui algab noorus, siis nooruse alguses tuleb last harida kunstis, kirjanduses ja religioonis. Samuti tuleks lapsele
võtta ka reaalsusena). Peab oluliseks inimese sisemist vabadust. Ta tajub, et ei sobi sellesse aega, on ajast ees. Et kuninga roima paljastada, laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiimi, kus tegevus täpselt sama. Suudabki Claudiuse süü tõestada. Tragöödia põhimotiiviks ongi nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused kangelase hinges põimuvad elu vastuolude niidid. Ta tunneb oma üksiolekut ning aimab hukkumise paratamatust. See ei ole elutüdimus, mis Hamletit kammitseb, vaid elu armastava inimese meeleheide, kes tunneb võimatust elu õigeisse rööpaisse juhtida. Põhiprobleem: Kas Hamlet on teo- või mõtteinimene? Probleemid tänapäeval - Hamlet saabus Inglismaalt Taanimaale suurte mõtete ja ideaalidega, kuid see kõik purunes. Ka tänapäeva noored vaatavad elule väga suurte ootustega, kuid tihti pettuvad, nähes elu tegelikku palet.
mis nagu kevadine kannike küll lõhnab, samas närbub - õrn, kuid kaduv. Muud midagi. OPHELIA: Muud midagi? LAERTES: Ei muud. Võib-olla tõesti armastab ta sind, kuid tema tungidel on piirid ees, sest tema seisus teda kammitseb. Ei oma saatust ise määra ta, sest riigi hüvang sõltub valikust. Ta armutõotusi, sa mõistad ju, võib tõena võtta ainult sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha võimaldab - mis tähendab, et piiri määrab Taani ühishääl. Niisiis, sa kaalu omaenda au ja ohtu, mida kergeusklik kõrv
enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat tema sammu kammitseb ning juhib. 3 R.Narits Õiguse entsüklopeedia lk 29-33 4 E.Raska Sotsiaalse süsteemi muutumist määravad ning ,,juhivad" teatavad objektiivsed tegurid, sotsiaalsed seadused, mitte inimeste subjektiivne tahe. Kohandumine ei ole ühesuunaline ning ka ühiskond peab kohanduma inimesega kui spetsiifilise inimkooslusega. Kohandumine tähendab süsteemi kui terviku pürgimist õigele, jätkusuutliku püsimise ja toimimise seisukohalt optimaalsele, normsele olemisele.
Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat tema sammu kammitseb ning juhib. Sotsiaalse süsteemi muutumist määravad ning ,,juhivad" teatavad objektiivsed tegurid, sotsiaalsed seadused, mitte inimeste subjektiivne tahe. Kohandumine ei ole ühesuunaline ning ka ühiskond peab kohanduma inimesega kui spetsiifilise inimkooslusega. Kohandumine tähendab süsteemi kui terviku pürgimist õigele, jätkusuutliku püsimise ja toimimise seisukohalt optimaalsele, normsele olemisele. Sotsiaalne norm selle sügavaimas tähenduses on tegelikult
annaabi.ee 
