Kaltsium (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Kaltsium

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014  Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides

Keemia

7

odt

Referaat "Kaltsium"

...................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7  ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi teel. Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48. Elektronskeem: Ca:+20 | 2)8)8)2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20 Aatommass: 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2

Keemia

12

doc

10 keemilist elementi

 Hõbeda järgi on saanud paljud loomad, linnud, putukad, lilled, puud, põõsad ja paljud muud asjad oma nime. Näiteks hõberebane, hõbepuu, hõbekala jne. Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooskul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. 47 Ag 1 18 18 107,87 8 Hõbe 2 Kaltsium Kaltsium on keemiline element aatomnumbriga 20. Perioodilisustabelis asub ta 4. perioodis ning IIA rühmas. Kaltsium on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Ta on leelismetallide hulka kuuluv hõbevalge läikiv kergmetall. Maakoores leidumise poolest on ta viiendal kohal. Kaltsiumi tihedus on 1,55 g/cm³ ning sulamistemperatuur on 848 kraadi. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav.

Keemia

12

doc

Lühikokkuvõte

Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Kaltsium-

Keemia

18

docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

· Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes. Makroelemente vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. VEE OMADUSED · Hea lahusti · Suur soojusmahtuvus HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega. HÜDROFIIBSUS- ei lahustu. VEE ÜLESANDED · Hea lahusti · Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides · Vesi on fotosünteesi lähteaine.

Keemia

7

doc

Alumiinium

Rakvere kool 9. klass Alumiinium Referaat Koostaja: Mihkel Juhendaja: õpetaja Õppeaasta 2004/2005  Avastamise lugu 1808. a. kinnitas Sir Humphry Davy alumiiniumi olemasolu ja nimetas selle. Algul eraldati metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles ­ alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi o

Keemia

23

doc

Keemia konspekt

5)Hapete jaotus tugevuse järgi tugevad nõrgad H2SO4, HNO3 H2CO3, H2S 6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number

Keemia

15

docx

Magneesium

Nimi MAGNEESIUM REFERAAT Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: professor nimi Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MAGNEESIUM...............................................................................................................................4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis......................................................................................5 2. Magneesiumi aatomi ehitus.........................................................................................

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)