omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumikust ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist". Mina kasutasin oma uurimistöös 5 salmikut ja need pärinevad 1920- 2004 ajavahemikest. 1.Salmikuluule ülevaade 1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina.
infot on vähe, parasjagu või ülearu; kas pealkiri on üheselt mõistetav ja tuletatud juhtlõigust. 4. Uuri õpikust järele avaliku ja privaatse ruumi erinevused. Eksamil pead suutma otsustada, kus on inimest pildistatud, kas avalikus, poolavalikus või privaatruumis. 5. Loe õpikust läbi fotosid käsitlev osa, lisaks vaata ka, mida kirjutab fotode kohta Vahur Kalmre oma Kuukirja artiklites http://www.newsdesign.eall.ee/ . Eksamil saad lehe fotodega. Iga foto alla kirjutad liigi ja alaliigi (kui on olemas). Nt stampfoto, ,,räägib"; dokumentaalfoto, sündmusfoto; kunstfoto jne. 6. Uuri iseseisvalt, mille poolest erineb paberkandjal Postimees oma võrguversioonist. Eksamil kirjutad tabelisse 10 erinevust (5 + 5). 7. Intervjueeri oma kaaslast (2 minutit) ja vasta kaaslase küsimustele (2 minutit). Teema valik on vaba
muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. 3 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? 4 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
puudub. Sisuplokk on mitmepoognaline ja kumerdamata. Õmblusviisiks on masinõmblus, selg on kinnine ja valts nähtamatu. Raamatu lehtede ja kaante ääred on kahjustunud, kuid lehtede üldine seisukord on hea. Raamat on riiulil püstises asendid ning seetõttu on alumised lehed hakanud kaardu hoidma. Raamatut võiks riiulis hoida pikali, et vältida suurema kahju tegemist. Ka selle raamatu kaaned võiks ära kiletada, et raamat veel kaua viisakas püsiks. 8. Kalmre, V. (2012). Kolm Kirsipuud. [Tallinn]: AS Ajakirjade kirjastus. Raamat on natuke suurem kui A5 formaat. Raamatu ümber on kattepaber ning see on raamatukogutöötajate poolt kleepsudega kinni pandud. Kattepaberi servad narmendavad ning pole enam väga ilusad. Samas on nende olemasolu aidanud kaasa kaante välimuse säilimisele. Raamatu sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks masinõmblus. Raamatu selg on lahtine ja valts on nähtav
Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet. 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad ühiskonnas teatud segastel perioodidel ja suurte muutuste ajal. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad, sest inimesed on segaduses ja hirmul. Võõraviha on millegi või kellegi tundmatu vastu, sest nende erinevus kasvatab teadmatust ja hirmu, kuid kuulujuttude
ühised traditsioonid. Varajasem käsitlus pidas ,,rahvaks" eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub: keskaja kroonikates (nt Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikas" (13.sajand)) esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist;
Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee
300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001) FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt. Af Klintbergi artikli põhiseisukohti Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused - Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö - Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja andekdootidega Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda
5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, kuultuurne-metsik. Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti
54,7 Erich Veetõusme 08.1945 Moskva 1.54,6 Erich Veetõusme 14.08.1949 Tallinn 1.53,3 Erich Veetõusme 04.09.1949 Moskva 1.52,8 Eino Kalmre 09.07.1955 Leningrad 1.52,1 Peeter Varrak 29.08.1957 Moskva 1.51,3 Peeter Varrak 20.07.1958 Tallinn 1.50,4 Peeter Varrak 28.07.1958 Moskva
Kasutatud teabeallikad Aasma, K. (2013). Uudishimulik karu hirmutas marjulist. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.ohtuleht.ee/540092/tv3-uudishimulik-karu-hirmutas-marjulist Kask, A., Nirk, E., Sõgel, E., Vassar, A. & Vinkel, A. (1965). Eesti kirjanduse ajalugu I köide. Tallinn: Eesti Raamat. Kippar, P. (1997). Loomad, linnud, putukad. Tallinn: Varrak. Kippar, P. (1989). Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. Kogumikus E. Ernits, M. Hiiemäe, E. Kalmre, E. Liiv, H. Tering (Toim), Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII (lk. 148-157). Tallinn: Eesti Raamat. Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Looduskalender. (2014). Noorte kährikute kurb lõpp. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.looduskalender.ee/node/20915 MacDonald, D. W. & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mihkla, K. & Tedre, Ü. (1980)
esile kuulujutule omased tunnused. • Lähedased tänapäeva muistenditele ehk linnalegendidele (kuulujutt võib olla lühem) • Eksisteerivad kommunikatsioonimomendil, kuid ilmekamad võivad säilida mälus kauem • Väljendavad mingit üldist uskumust, mis on seotud konkreetsete kartuste või sündmustega • Tekivad ja/või võimenduvad ebakindluse ja suurte muutuste ajajärkudel • Võivad esindada ühiskonna perifeerset poolt ja selle eelarvamusi 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Kuulujutud arenevad sotsiaalsete pingete aegadel tõlgendades vaenulikku uskumust faktina ja edaspidi tugevneb see uskumus veelgi. Kuulujutu vormis avaldusid üldised stereotüüpsed kujutelmad, lihtsustatud ja karmid hinnangud naabrite ja sisserännanute suhtes. Kuulujutud ja muud folkloorivormid aitavad tugevdada rühma enesemääratlust. 8
vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ Af Klintbergi artikli põhiseisukohti • Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused o – Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö o – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega • Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga
üksikjuhtumitele Mälu abivahendid on kaemuslikud, inimeste loodud Mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, (trükikunst) esemed, laulud Suuline ja kirjalik · rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming legend (kui kirjaliku algupära tekst) · rahvaluule kirjalikud vormid ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson) salmialbumid (Eda Kalmre) elulood (1990ndail) · rahvaluule Internetis Filmidest, raamatutest jne võetud tsitaadid muutuvad rahvaluuleks, kui neid kasutatakse muus kontekstis. KOKKUVÕTE: suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus kirjalike vormide kopeerimistehnika> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine Vormeliteooria (oralformulaic theory) (Milman Parry, Albert b
Haunting experiences : ghosts in contemporary folklore. Logan: Utah State University Press. Kättesaadav ka Internetist http://digitalcommons.usu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1017&context=usupress_pubs (24.1.2017) Hiiemäe, Reet 2016. Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides. Teekond sündmusest tekstiks - Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 337-353. Kättesaadav ka Internetist http://kjk.eki.ee/ee/issues/ 2016/5/785 (24.1.2017) !33 Kalmre, Eda 2000. Lilla Daam : kogukonna usundiline muistend kui homogeenne tervik - Mäetagused, nr 13, lk 63-98. Kättesaadav ka Internetist http://www.folklore.ee/tagused/nr13/ pdf/lilladaa.pdf (24.1.2017) Koski, Kaarina 2016. Discussing the Supernatural in Contemporary Finland: Discourses, Genres, and Forums.- Folklore, nr 65, pp. 11-36. Available also on the Internet:http://folklore.ee/folklore/ vol65/koski.pdf (20.2.2017) Kulmar, Tarmo 1998
annaabi.ee 
