Toidu nimetus: Ühe portsjoni kaal: Vajaminev kogus (portsjonite arv): Sisesta brutokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 10 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % NETO BRUTO 1 NETO 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Küpsetatud pikitud veiseliha, kartuli-kaalikavorm, mustsõstrakaste 1 portsjon=150/130/50 Portsjonite arv: 5 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Õuna-sellerisalat portsjoni kaal 0.150 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 15 õun kg 0.071 0.060 0.141 0.120 0.85 € 30 juurseller kg 0.071 0.050 0.143 0.100 1.42 € kaste kg 0 lahja majonees kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.73 € 0 hapukoor kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.28 €
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pirnipuding portsjoni kaal 0.140 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 0 Riivsai kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.56 € 0 tume šokolaad kg 0.030 0.030 0.060 0.060 9.01 € 0 demerera suhkur kg 0.025 0.025 0.050 0.050 0.87 € 0 või kg 0.020 0.020 0.040 0.040 0.97 € 0 vahtrasiirup kg 0.022 0.022 0.044 0
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pariisi kartul, sealiha-juustušnitsel koos valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 5 sea fälisfilee kg 0.063 0.060 0.126 0.120 5.46 € 11 muna kg 0.028 0.025 0.056 0.050 1.02 € 12 juust kg 0.040 0.035 0.080 0.070 4.41 € sool kg 0.000 0.000 0 riivsai kg 0.028 0
portsjoni kaal 0.150 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind h 15 õun kg 0.071 0.060 0.141 0.120 0.85 € 0.07 € 30 juurseller kg 0.071 0.050 0.143 0.100 1.42 € 0.10 € - €
kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind h 0 riivsai kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.56 € 0.08 € 0 tume šokolaad kg 0.030 0.030 0.060 0.060 9.01 € 0.45 € demerera 0 suhkur kg 0.025 0.025 0.050 0.050 0.87 € 0.08 € 0 või kg 0
kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind Retsepti h 5 sea välisfilee kg 0.063 0.060 0.126 0.120 5.46 € 0.68 € 0,05 11 muna kg/tk 0,5 tk 0,025 1 0 1.02 € 0.56 €
Iseseisev töö nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine programmiga ADJUST. Ülesanne 1. Tasandada joonisel 1 toodud nivelleerimisvõrk programmiga Adjust. Kaaludena kasutage sektsioonide pikkusi L (km). Jämedate vigade avastamiseks kasutage Data Snooping testi. Andke hinnang tasandustulemusele tervikuna (χ²-test), tasandatud kõrguste ja kõrguskasvude täpsusele ning usaldusväärsusele. Vajadusel eemaldage jämedad vead või skaleerige kaalud ümber ja teostage tasandus uuesti. Võrrelge, mis on muutunud enne ja pärast tehtud tasandamise aruannetes. Joonis 1. Nivelleerimisvõrgu mõõtmisandmed (kõrguskasvud (m), jaamade arvud n, (m) ja sektsioonide pikkused L (km) koos lähtepunktide (A, B, C, D) kõrgustega. Esmalt valmistame ette sisendfaili. Esimesel real ülesande kirjeldus, teisel real lähtepunktide-, mõõtmiste- ja kogu punktide arv. Kolmandast reast alates on lähtepunktide kõrgused ja peale neid mõõdetud kõrguskasvud ning sektsioonide pikkused L (km). Sise
Praktikum nr. 8. GPS võrgu tasandamine Tasandada joonisel 1 kujutatud GPS-võrk maatriksite abil. Koostage mõõtmistulemuste võrrandid, A, L ja W maatriksid. Lähtepunktide koordinaadid on antud tabelis 1. Mõõdetud vektorite pikkused kooskovariatsioonimaatriksi elementidega on toodud tabelis 2. Joonis 1. Tasandatav GPS-võrk Tabel 1. Lähtepunktide geotsentrilised koordinaadid (WGS84) Punkt X (m) Y (m) Z (m) - - 4390283. A 1683429.8 4369532.52 745 25 2 - - 4511075. B 1524701.6 4230122.82 501 1 2 - - 4287476. C 1480308.0 4472815.18
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Keemiatehnikainstituut Ainetöö reaktsiooniprotsessidest Pöörduv reaktsioon membraanreaktoris Üliõpilane: Marija Gnatjuk Juhendaja: Enn Tali Kaitsud: Tallinn 2013 a. Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 1.Tähiste ja lühendite loetelu....................................................................................................... 3 2.Sissejuhatus............................................................................................................................. 4 2.1 Membraanreaktor............................................................................................................... 4 2.2 Memb
9 11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142 Seerijate ar
Ülesanne 6. (A) Ülesanne 7 Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1) Ühel tudengil 2) Kolmel 3) Mitte ühelgi 4) Alla 2 5) Üle 4 (A) Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1) Üks seelik 2) Kaks seelikut 3) Ühtegi seelikut 4) Pooled seelikud, 5) Alla poole seelikuid (A) Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub,
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 6. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Nihkeadur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töövahendid Voltmeeter B7-37 Töö käik Skeem: + U Toite- E ahel R V Rk E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28,5 mV/° U=C*
Jrk nr R(s), A1, mm A2, mm A3, mm A4, mm A1/A2 A3/A4 1 0 40 17 10 7 2.353 1.429 2 20 40 18 11 8 2.222 1.375 3 40 40 18 11 8 2.222 1.375 4 60 40 17 11 8 2.353 1.375 5 80 40 18 12 9 2.222 1.333 6 100 40 19 12 10 2.105 1.200 7 120 40 19 13 10 2.105 1.300 8 140 40 21 14 12 1.905 1.167 9 160 40 2
1. Kaal Variatsioonirida: 50 Vahemike keskmised: 54.6 0 64.78 51 53 xi 50-55 56-59 60-65 66-70 54 f 5 0 5 2 55 pi 0.278 0.000 0.278 0.111 60 xi-x -12.806 -67.406 -2.626 4.094 62 (xi-x)^2 163.991 4543.553 6.895 16.762 63.9 (xi-x)^2*pi 45.553 0.000 1.915 1.862 65 65 n= 18 68 Mo= 65 70 Me= 65 73 x= 67.406 74 δ= 11.428 77 82 83 6 kaal 90 90 Õ p 5 i
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Kursuseprojekt aines "RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID. PROJEKT" Üliõpilane: S. Avdejev Matr. nr.: 000342 Juhendaja: J. Pello Esitatud: Arvestatud: Tallinn 2004 sisukord 1. LÄHTEÜLESANNE.................................................................................. 2 2. PLAADI ARVUTUS.................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine..........................................
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Mehaanikainstituut Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: Survetõstepumpade valik Koostas Eaki-73 Tallinn 2014 Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: survetõstepumpade valik Pumplas on kaheasmeline töögraafik.Öösel töötab üks pump : vajalik Q1, päeval töötavad kaks pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2=
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatika instituut KODUKINDLUSTUSE VALIK Iseseisev töö aines „Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel“ Autor: Õpperühm: IABM10 Esitatud: 29.12.2014 Juhendaja: PhD Tarmo Veskioja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. PROBLEEM JA ÜLESANNE ............................................................................................... 5 1.1. Probleemi püsitus ............................................................................................................ 5 1.2. Ülesande püstitus.....................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean
Rakvere Ametikool Ivar Jusar /Al-17a Täpsus mõõteriistad Referaat Juhendaja: Tõnu Kruusma Rakvere 2009 1 Leica DISTOTM lite5 LASERKAUGUSMÕÕTJA KASUTUSJUHEND Versioon 1.3 TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud lehekülgede, jooniste ja positsioonide numbrid vastavad originaaljuhendile. Õnnitleme Teid DISTO laserkaugusmõõtja 2. Kauguse mõõtmine ostmise puhul! 3. Pindala mõõtmine Kasutusjuhendis on ära toodud olulised 4. Baaspunkti valik ohutusalased juhised (vt jaotist ,,Ohutusalased 5. Ühikud juhised" ning juhised mõõteriista kasutamiseks. 6. Kustutamine Enne mõõteriista sisselülitamist lugege käesolev 7. Sisse-välja-lüliti kasutusjuhend hoolikalt läbi. 8. Valgustus 9.
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 (Andmete kood: 38 42 36) OSA A 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani ja haarde hinnangud Keskväärtus N 1 ´x = N ∑ xi i=1 ´x =53,24 Dispersioon N 1 s x 2= ∑ N−1 i=1 ( x i−´x )2 s x 2 =705,69 Standardhäve s x =√ s x 2 s x =26,56 Mediaan Me=51 Haare R = xmax – xmin = 94 – 9 = 85 2. Keskväärtuse μ usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: sx s ( P ´x −t α , N−1 ∙ √N ) < μ< ´x +t α , N −1
Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 168 72 167 70 178 70 168 70 195 72 168 70 169 81 168 70 199 75 169 70 192 84 169 70 179 84 169 71 180 80 169 71 188 70 169 72 192 73 169 72 181 78 169 72 188 72 170 72 196 81 171 73 172 73 172 73 168 89 172 73 170 89 172 73 189 84 172 73 188 81
Leidke tunnuse pikkus järgmised Leidke tunnuse kaal järgmised Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: arvkarakteristikud: arvkarakteristikud: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 Aritmeetiline keskmine 182.4 average Aritmeetiline keskmine 79.49 168 72 167 70 Harmooniline keskmine 181.94466 harmean Harmooniline keskmine 79.056381 178 70 168 70 Geomeetriline keskmine
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs MAJANDUSMATEMAATIKA JA STATISTIKA Kodutöö 1 Juhendaja: Heikki Päeva Tallinn 2015 1) Aktsia müüki kajastav tabel: Jkn Kuupäev Aktsiaga Müüdud Käive eurodes Aktsia sooritatud aktsiate arv keskmine börsitehingute hind arv eurodes 1 1.08.2014 8 678 4 857,00 € 7,16 € 2 4.08.2014 5 3961 28 516,00 € 7,20 € 3 5.08.2014 6 297 2 133,00 € 7,18 € 4 6.08.2014 9 2502 17 783,00 € 7,10 € 5 7.08.2014 4 410 2 9
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK8 SAHHAROOSI ENSÜÜMREAKTSIOONI KINEETILISTE PARAMEETR Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10 ONI KINEETILISTE PARAMEETRITE MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria. Sahharoosi inversioonireaktsiooni (hüdrolüüsi) produktideks on glükoos ja frukt invertaas C6H12O6 + C6H12O6 Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee suurem sahharoosi kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioon neutraalses keskkonnas väga väike, seetõttu kiirendatakse reaktsiooni katalüs või (antud töös) ensüümkat
Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6 1 3 3 1 1 4 1 2 2 1 2 6 1 2 2 1 3 2 1 2 2 1 1 3 2 2 3 1 2 2 1 2 2 1 1 2 2 3 2
Praktikum nr 5. Staatiliste GPS-mõõtmiste kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC ja vektorarvutus ning võrgu tasandamine programmiga Trimble Business Center (TBC) Ülesanne 1. GPS vaatlusandmete kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC. Koosta analüüs GPS-andmete kvaliteedist TEQC aruandefaili põhjal. Programmiga TEQC staatilise GPS mõõtmise andmete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2993940.2041 m Y: 1505564.4565
TOIDU NIMETUS: MUSTIKA PLAADIKOOK portsjoni kaal g 150g valmistatavaid portsjoneid kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto 1 Jogurt 2% (mustika) kg 0.020 0.02 0.200 2 Või kg 0.020 0.02 0.200 3 Suhkur kg 0.026 0.0255 0.255 4 Jahu kg 0.048 0.048 0.480 5 Sooda 6 Vanillisuhkur PEALE 7 Musikad (külmut
2.1Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Sissejuhatus Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuse sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelikraanuli pooride suurust ületavate mõõtmetega molekulid ei saa graanulitesse tungida. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud -kolonni vaba
SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
