6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1 % y = 1011,9x + 0,0062
Kõiki proove loksutatakse kohe peale tööreaktiivi lisamist ning fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg. Reaktsiooni toimumiseks jäetakse katseklaasid 20 minutiks seisma. Reaktsiooni lõppedes peaksid glükoosi sisaldavad lahused muutuma tekkinud K-heksatsüaanoferraat (III) toimel kollaseks. Seejärel mõõdetakse spektrofotomeetriga kõikide lahuste optilised tihedused 410 nm juures. Saadud glükoosilahuste optilise tiheduse ja teadaolevate kontsentratsioonide põhjal koostatakse kalibreerimisgraafik, mille põhjal määratakse uuritava proovi sidrunimahla- glükoosisisaldus. Loen kalibreerimisgraafikult uuritava lahuse optilise tiheduse väärtuste põhjal, et glükoosisisaldus uuritavas lahuses oli vastavalt: 1) 0,07 mg/ml 2) 0,065 mg/ml Leian vastavalt keskmise glükoosisisalduse lahjendatud sidrunimahla proovis 0,07 + 0,065/2 = 0,0675 mg/ ml. Arvutan nüüd välja glükoosisisalduse sidrunimahlas arvestades tehtud 50-kordset lahjendust.
Valk pikkus (cm) (kDA) BSA 2.9 66.5 Albumine 4.6 44.3 Lactate dehydrogenase 5.2 35 Proteinase K 5.7 28.5 Trypsin 6.5 23.8 Tundmatu 6.2 ? Geeli pikkus (cm) 7.4 Kalibreerimisgraafik : Y=Mw X=migreerimispikkus Y= -12.351*6.2 + 101.13 = 24.55 Vastus: meie valgu kontsentratsioon on 24.6 kDa
Arvutused: Kontsentratsioon, mM ja ppm C=12mM*1ml/100ml=0,12mM (0,00012 M) M(K2Cr2O7)=294 mg/mmol C=0,12mmol/l *294 mg/mmol=35,28 ppm (mg/l) C=6,25mM*2ml/100ml=0,125 mM M(KMnO4)=158 mg/mmol C=0,125 mmol/l *158 mg/mmol=19,75mg/l T - valguse läbilaskvus, % A= -log T => T=10-A T1=10-0,022=0,95 (95%) Molaarne neeldumiskoefitsent, M-1 cm-1 1=== =183,3 M-1 cm-1 (l=1 cm) Kontrolllahuse kontsentratsioon A= *CM 0,166 =(0,166-)/173 Joonis 1. K2Cr2O7 kalibreerimisgraafik Joonis 2. KMnO4 kalibreerimisgraafik Arvutuste tulemused: Kogus, 310 nm 350 nm 525 nm Lahus ml C, mM C, ppmABS T, % ABS T, % ABS T, % 100,
järku objektina. Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel rõhulangu vähenemise tõttu ühendaval ventiilil, nivoo muutumise kiirus järkjärgult väheneb nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina. 1.1 Kalibreerimisgraafik 1.1.1 Töökäik Erinevate rotameetri näitude juures (20, 40, 60, 80, 100) määrame aja, mis kulub nivoo muutuseks 10 cm võrra. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame kalibreerimisgraafiku. 1.1.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,93 m2 Maht: V= 292,55 * 10 = 2925,5 cm3 = 0,002926 m3
tekkinud lahuse lehtri abil mõõtkolbi. Seda kordasin veel 3 korda. Järgnevalt täitsin mõõtkolvi mahus destilleeritud veega ning loksutasin lahust kontsentratsioonide ühtlustumiseks. Ootasin kuni lahus oli jahtunud ning lisasin destilleeritud vett kuni kriipsuni. Lahuse pH väärtust ei pidanud mõõtma. Glükoosilahuste valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kalibreerimisgraafik lainepikkusel = 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoos 1,0 mg/ml. Selleks valmistasin standardlahusest kolm lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast katseklaasi. Esimesse katseklaasi pipeteerisin 2,5 ml glükoosi standardlahust ning 7,5 ml destilleeritud vett ning loksutasin hoolikalt ühtlase kontsentratsiooni saamiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia instutuut Praktiline töö nr. 2 SDS-PAGE Protokoll Koostaja: XXXXXX Juhendajad: Katrina Laks, Merlin Friedemann Tallinn, 2015.a Teoreetiline osa. Elektroforees on makromolekulide eraldamine elektrivälja toimel. SDS-PAGE (naatrium- dodetsüül sulfaat polüakrüülamiid geel elektroforees) on laialdaselt kasutatav valkude elektroforeetilise eraldamise meetod, kus valkude denatureerimiseks kasutatakse SDS-i. SDS (ka laurüül sulfaat) on anioonne detergent, mis seostub valgumolekulidega ja annab molekulidele negatiivse kogulaengu ning elektriväljas liiguvad nad anoodile (positiivselt laetud elektrood). Polüakrüülamiid geel piirab molekulide migreerumiskiirust, kusjuures väiksemad molekulid liiguvad kiiremini, kui suuremad molekulid. Kuna massi ja laengu suh...
62 Reaktsiooni alguse kellaaeg: 10:41 1) Kalibreerimine: [𝑆_0 ]=(2,4∗1000)/(100∗342)=0,07 𝑚𝑜𝑙/𝑙 αeri] = 0= 1.45 S0= 0.07 αeri] = = -0.46 S= 0 Kalibreerimisgraafik 0.08 0.07 f(x) = 0.036649214659686 x + 0.016858638743456 0.06 0.05 S, mol/l 0.04 0.03
Liitstandardmääramatuse arvutamisel tu ääramine spektrofotomeetrilisel meetodil (ISO GUM) mise spektrofotomeetrilise meetodi aluseks on ammooniumi vilise kompleksi moodustamisega, mida saab spektrofotomeetriliselt ensiivsus otseselt sõltub ammooniumi kontsentratsioonist proovis; sorptsioon, seda kõrgem on ammooniumi sisaldus. kontsentratsioon, väljendatud kui lämmastiku kontsentratsioon miseks koostati kalibreerimisgraafik kasutades erineva andardlahuseid: aadi vastavad signaali intensiivsused: 0; 1,0 AU (arbitrary units) tõusu (b1) ja algordinaadi (b0) standardhälbed olid vastavalt 0,005 AU*l/mg ja 0,003 AU. t seda lahjendati 1,25 korda. määramatust saab hinnata kui 0,5% lahjendusfaktori (fd) väärtusest. i kompleksi signaali intensiivsuseks (Asample) 0,186 AU. rduvuse määramatus on 0,001 AU. tingitud signaali lugemise triivist on hinnanguliselt 2% signaali intensiivsusest.
mg/50 ml mg/ml 1 ml 1 mg/ 50 ml kolvis 0,02 mg/ml 12 2 ml 2 mg/50 ml kolvis 0,04 mg ml 22 3 ml 3 mg/ 50 ml kolvis 0,06 mg/ml 49 Kontroll-lahus 27 Piikide kõrguste ja Cd2+ kontsentratsioonidele vastav kalibreerimisgraafik Arvutan uuritud lahuse Cd2+ ioonide kontsentratsiooni Järeldused Kvalitatiivse analüüsi tulemuseks sain, et uuritud lahuses olid Cd 2+ ioonid. Vastuse leidsin poollainepotentsiaali põhjal Kvalitatiivse analüüsi tulemuseks sain samuti, et lahuses Cd 2+ ioonid. Vastuseni jõudsin polarogrammidelt leitud piikide kõrguste ning vastavate lahuste kontsentratsioonide vahelise seose põhjal. Cd2+ ioonide kontsentratsiooni lahuses arvutasin kalibreerimisgraafiku
Lainepikkused u 300-500 nm absorbeeruvad (neelduvad). 19. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias ● Õige lainepikkuse valimine - valitakse lainepikkus, mille juures neelduvus on max.(meetodi maksimaalne tundlikkus). ● Solvent - uuritavas proovis ja tühiproovis sama. ● Küvetid - sõltuvalt lainepikkusest peab olema valitud õige küvett. Kristallpuhtad. ● Sõltuvus A ja kontsentratsiooni vahel - välisstandardi meetod (kalibreerimisgraafik). 20.Aatomspektroskoopia põhimõte Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju EM kiirgusega. ● neelatud kiirgus (AAS) ● emiteeritud kiirgus (AES) ● fluorestsents kiirgus (AFS) Kasutatakse elementide määramiseks (62 elementi). Mittemetallide määramiseks ei sobi! Ei reageeri aatomi erinevatele oksüdatsiooniastmetele. Eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s
korrigeerides kergesti leida mõõdetava suuruse tõelise väärtuse. 17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga? Keemilise analüüsi juures näeb kalibreerimine lihtsamal juhul järgmiselt: a) Valmistatakse analüüdi teadaolevate kontsentratsioonidega standardlahused (UV-Vis spektrofotomeetria, HPLC, AAS jne) b) Registreeritakse analüüsiaparaadi näidud nende lahuste või proovidega (etalonidega) c) Koostatakse graafik kalibreerimisgraafik, mis seob saadud näidud analüüdi kontsentratsioonidega. Kui kalibreerimine on tehtud, siis valmistatakse ette uuritav proov ja sellega registreeritakse sama analüüsiaparaadi näit. Selle näidu järgi leitakse kalibreerimisgraafikult analüüdi sisaldus proovis. Kalibreerimine, mille puhul graafiku x-teljele kantakse vahetult määratav kontsentratsioon, on tuntud kui kalibreerimine välisstandardiga. Lisaks HPLC-le on välisstandardiga kalibreerimine
13.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 14. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi 15. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias Tuleb valida õige: Lainepikkus - mille juures neelduvus on maksimaalne => saavutatakse maksimaalne tundlikus. Solvent - peab olema sama nii uuritavas kui ka tühiproovis. Küvetid - peab valima õige küvetti vastavalt lahusele. Kasutatakse sõltuvust absorptsiooni ja kontsentratsiooni vahel kasutades välisstandardi meetodit ehk ehitatakse kalibreerimisgraafik. 16.Aatomspektroskoopia põhimõte Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju elektromagnetilise kiirgusega: neelatud kiirgus (AAS); emiteeritud kiirgus (AES); fluorestsents kiirgus (AFS). Kasutatakse METALLIDE määramiseks. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. 17.Seadme ehitus AAS-s Seade mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks on spetsiaalne lamp ja küveti asemel on leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 18.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus.
Tema oksüdatrsiooni käigus tekkiv ühend on värviline (kollane) ja see võimaldab määrata optilist tihedust. Oleks võinud asendada ka mõnda bensidiini derivaadiga. 8. Milline keskkonna pH väärtus on sobiv GOx-i ja POx-i toimimiseks ja kuidas see tagati? Optimaalne ph on 6.0, mis tagati fosfaatpuhvri abil, mida kasutati tööreaktiivi valmistamisel. 9. Milleks oli antud töös vaja kaliibrimissirget ja kuidas toimisite, et kaliibrimissirget koostada? Kalibreerimisgraafik oli vajalik, et määrata glükoosisisaldus uuritavas lahuses. Selleks tehti kindla glükoosisisaldusega lahused, lasti ensüümil neid oksüdeerida ja määrati vastavad optilised tihedused. 10. Oletagem, et glükoosi kontsentratsioon 200 korda lahjendatud viinamarjamahlas on 0,5 mg/ml. Mitu massi% glükoosi sisaldub selles mahlas? Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? X = C L 10-3 d 100 X= 0,5 200 10-3 1 100 = 10%
mõõtesuuruse kindlaksmääratud tugiväärtus on null. Mõõtesüsteemi justeerimine, adjustment of a measuring system - Mõõtesüsteemile rakendatud toimingute kogum, mis tagab ettenähtud näitusid vastavuses mõõtesuuruse antud väärtustele. Mõõtesüsteemi nulli justeerimine, zero adjustment - Mõõtesüsteemi justeerimine nii, et see esitab mõõtesuuruse nullväärtusele vastavalt nullnäidu. Kalibreerimisgraafik, kalibreerimisdiagramm, calibration diagram - Näidu ja vastava mõõtetulemuse vahelise seose graafiline väljendus. Kalibreerimisgraafik on riba näitude telje ja mõõtetulemuste teljega määratud tasandil, mis esitab seose näidu ja suuruse mõõdiste kogumi vahel. Antud on üks-mitmene seos ja mingile näidule vastava riba laius annab riistmääramatuse. Kalibreerimiskõver, calibration curve - Näidu ja sellele vastava mõõtesuuruse väärtuse vahelise seose väljendus
Suhtelised meetodid on nt UV-Vis ja IR spektroskoopia, AAS ja AES spektroskoopia, kromatograafia, potentsiomeetria. 11. Kalibreerimisgraafiku kasutamine keemilisel analüüsil. Ohud ja võimalused nende kõrvaldamiseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand Kalibreerimisgraafiku meetod on põhiline kalibreerimismeetod. Valmistatakse standard- ehk kalibreerimislahused erineva analüüdi kontsentratsiooniga, nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik. Kalibreerimisgraafiku meetodi eelduseks on see, et analüüt peab standardlahuses mõjutama analüütilist signaali sama moodi nagu proovis. See ei pruugi alati maatriksefektide tõttu kehtida, vahel on vaja segajaid eraldada või maskeerida. Oluline on, et saadud analüütiline signaal jääks kalibreerimisgraafiku alasse. Kalibreerimigraafiku meetodi eelised: ei nõua graafiku lineaarsust, ei nõua graafiku minekut
Mõõtepiirkond on kontsentratsioonide vahemik, mille piires on antud meetodit võimalik kasutada 31 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Kalibreerimine - uuritava aine sisalduse ja sellele vastava mõõteriista signaali (näidu) omavahelise seose määramine. Enamasti leitakse mõõtepiirkonna kontsentratsioonide vahemik, milles kalibreerimisgraafik täidab lineaarsuse nõudeid. Seejuures lineaarne kalibreerimine - kalibreerimise protsessis 1.astme võrrandile vastava sõltuvuse tuvastamine. Tundlikkus sensitivity ...iseloomustab analüütilise signaali muutuse ulatuslikkust analüüsitava aine kontsentratsiooni muutusest tulenevalt. meetod on tundlik, kui uuritava aine kontsentratsiooni väike muutus kutsub esile signaali piisavalt suure muutuse
Vajalik on tunnusaine olemasolu. Enamik meetodeid pole absoluutsed! Enamik meetodeid nõuab analüüdiga kalibreerimist. Analüüt standardlahuses peab mõjutama mõõteaparaati samamoodi, kui analüüt proovis Kalibreerimine ja lisamine. Kalibreerimisgraafiku meetod: Valmistatakse eraldi lahused erinevate analüüdi kontsentratsioonidega ja nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik, millelt leitakse analüüdi sisaldus proovis. Lisamismeetod – Proovi lahusele lisatakse kindlates kogustes analüüti ja mõõdetakse analüütilist signaali saadavates lahustes. Kumbki võib olla tehtud sisestandardiga või ilma. 82. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 83. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine)
annaabi.ee 
