KALAPÜÜGIEESKIRJAD EESTIS Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B klass KÄSITLETAVAD TEEMAD • Lubatud kalapüügivahendid • Piirangud ja nõuded püügivahenditele • Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada
3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid .
Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud Mäetaguse mõisa. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Foma talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu mitte niiväga looduskaunis ümbruses, kuid see- eest kaevandustes. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumistiik ja naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Kändmetsa talu. Tiigini on 4 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Foma talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega taluhoonetes. Ida-Virumaa mäed ja omapärane loodus pakuvad huvi keemikutele ja füüsikutele, seda nii professionaalide kui ka harrastajatele. Nn "talviste majutustingimuse" loomisel võib arvestada hooaja pikenemisega aprillist oktoobrini. Teedeehitamisega kaasnevad täiendavad võimalused ka Foma talule.
· Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine Matmiskombed Ei saa midagi kindlat Surnud maeti asula Maeti asulast välja
) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes Paadikompass Tormiankur tugeva liiniga Kaks kirvest Joogivee tagavara Roostevaba topsik nööriga Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga Kolm konservikarbi avajat Käsikuivenduspump Prozektor Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur Redel Sisemine redel Hauskar Gaasiklapp Ujuv päästeliin Kott remondivaheditega Pump Kott aerudega Ventiil õhu pumpamiseks Gaasiballoon Ujuv nuga Gaasi jaotussüsteem Ballastitaskud
Sissejuhatus Nüüdisaja kalandusalases õppekirjanduses on kalapüüniste liigitamise aluseks võetud püügiviis. Sellest lähtudes on püünised jaotatud kuude põhigruppi: 1. nakkepüünised ehk võrgud 2. kurnpüünised 3. traalpüünised 4. lõkspüünised 5. õngepüünised 6. valguse, elektrivoolu või teiste bioloogilise toimega ärrituste kasutamisel põhinevad kalapüügivahendid. Kõige arvukam ja mitmekesisem kaldalähedaste püüniste rühm on lõkspüünised (ka tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest, võrgust või mõnst muust materjalist takistus. Ujudes piki takistust ning otsides edasipääsu, satub kala takistusse jäetud avause kaudu püünisesse. Sellesse püünisterühma kuuluvad: 1. mõrrad 2. rüsad 3
Olemas on kõlarid, millega saab ürituste tarvis väga tugevat muusikat kuulata. Turismitalu asub Raplamaal, Juuru vallas, Pirgu külas, Kivimurru talus, millele lähim talu asub umbes 300 m kaugusel. Talus töötab 3 inimest, nendest 1 juhataja, kes tegeleb kõigi taluga seotud töödega ja 2 koristajat, kes samuti kõigi töödega kohustatud. Turismitalu asub looduskaunis kohas, kus lähedal asub mets, mitte kaugel pole Atla jõgi, kus saab suvel ujumas käia ning kuhu saab samuti kalapüügivahendid kaasa võtta ja oma oskusi minna proovile panema. Tooted: 1. Ööbimine: Võimalus ööbida majas, kus asub saun. Maja võimalus rentida, kuhu kuulub 3 tuba (igas toas 3 magamiskohta), 2 tualetti, peoruum ning ilusa eesruumiga mõnus saun. 2. Kalapüük: Talust 50m kaugusel on suur tiik, kus kasvatatakse maitsvat ja lihavat karpkala. Seda on võimalik püüda nii enda, kui ka koha pealt laenutatud õngedega.
Kalavarud on nagu igal pool maailmas vähenemas ning seepärast püütakse kalavarude vähenemist takistada igasuguste piirangutega,lepingutega,kvootidega jne.Kalapüük reguleeritakse Serbias ja Montenegros Kalanduse seadustega (35/94).1992. aastal võeti vastu seadus avamerepüügi koht,mis kajastab,et ametlikud territoriaalveed ja nendes leiduvad loodusressursid kuuluvad täielikult omanik-riigile.Riik saab oma püügiõigused nö ,,rentida" või müüa. Sammuti on maksustatud kalapüügivahendid ja keelatud sesoonist olenevalt kalapüük. 9.3 Metsamajandus Metsad moodustavad riigi pindalast ligikaudu 30- 35%.Serbias ja Montenegros valitseb lähistroopiline agrokliimavööde.Täpsemalt ,aga läänerannikute vahemerelises valdkonnas.Sealsetes kliimaoludes kasvavad puudest väga hästi igihaljad taimedehk okaspuud,sest vahakiht takistab kuumadel suvedel vee aurumist..Palju on ka kõvad lehtja väärispuud.Väikese vee
säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks ujuvat poid oranzi suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patareid ja pirn; heliograaf (päikesepeegeldaja); tabel päästesignaalidega; vile; esmaabi apteek; tabletid merehaiguse vastu; kokkupandav nuga, kinnitatud liiniga päästepaadi külge; kolm konservikarbi avajat; kaks ujuvat päästevõru 30 m ujuva liini küljes; käsikuvenduspump; kalapüügivahendid; tööriistad ja mootori tagavaraosad, instruktsioon mootori käivitamiseks, ekspluateerimiseks; tulekustuti, millega saab kustuada põlevaid naftatooteid; prozektor, soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30 tunniseks täiskäigul töötamiseks. SART poi 2 tk, hoitakse roolikambris??? 2. Talide tõstevõime arvutamine 3. Lateraalne ujuvmärgistuse süsteem Faarvaatri- või kanalimärgid. Regioonis A: punane vasakul
majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu. Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega. Saaremaa linnuriik ja omapärane taimestik pakuvad huvi ornitoloogidele ja botaanikutele, seda nii professionaalide kui ka harrastajatele. Nn "talviste majutustingimuse" loomisel võib arvestada hooaja pikenemisega aprillist oktoobrini. Sadama rekonstrueerimise ja teedeehitamisega kaasnevad täiendavad võimalused ka Ruudi talule
aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu. Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega. Saaremaa linnuriik ja omapärane taimestik pakuvad huvi ornitoloogidele ja botaanikutele, seda nii professionaalide kui ka harrastajatele. Nn "talviste majutustingimuse" loomisel võib arvestada hooaja pikenemisega aprillist oktoobrini. 31
vaidluse lahendamise lõpptulemusele. 6.16 Kuna on oluline, et kalurid ja kalakasvatajad mõistaksid kalavarude mõistliku kaitse ja korraldamise vajadust, peaksid riigid kujundama kohuseteadlikku kalandust hariduse leviku ja väljaõppe kaudu; samuti kaasama kalurid ja kalakasvatajad kalanduspoliitika kujundamisse ja elluviimisse, tõhustades nii käesoleva koodeksi rakendamist. 6.17 Riigid peaksid tagama, et kalapüügivahendid, -varustus, kalapüük ja sellega seotud tegevus võimaldaks ohutuid, tervislikke ja korralikke töö- ja elutingimusi ning vastaks rahvusvahelistele standarditele. 6.18 Tunnustades rannapüügi tähtsust, tagamaks inimesi töö, sissetuleku ja toiduga, peaksid riigid kaitsma kalurite ja kalanduses töötavate (eriti nende, kes püüavad
inimese kohta (hermeetilises konteineris); neli punast langevarjuga raketti; kuus punast säratuld; kaks ujuvat poid oranži suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patarei ja pirn; heliograaf; tabel päästesignaalidega; vile; esmaabi apteek; tabletid merehaiguse vastu; kokkupandav nuga (liiniga päästepaadi küljes); kolm konservikarbi avajat; kaks ujuvat päästevõru 30 m. ujuva liini küljes; käsikuivenduspump; kalapüügivahendid; tööriistad ja mootori tagavaraosad, instruktsioon mootori käivitamiseks ja ekspluateerimiseks; tulekustuti, millega saab kustutada põlevaid naftatooteid; prožektor; SART poi või radarisignaalide peegeldi, hoitakse roolikambris; soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30-ne tunniliseks täiskäigul töötamiseks. Lisavarustusena tuleb kaasa võtta raadiojaam, merekaardid, tekid, soojad
firmasid asutati fiktiivsete firmadena, mis väliselt meenutavad korporatsioone, mängivad nende reeglite järgi, kui süveneda, osutusid fiktsioonid. Teine variant, et need ongi reaalsed firmad, mis siis mängivad ärimaailmas päris reeglite järgi. Hans Haacke CBS tuhatoos, 1995 Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid: - Fi$h Handel & Servaas (Holland) – fiktiivne, viskab nalja ärimaailma üle, sealsed kalapüügivahendid on puhtalt kunsti otstarbega. - Banca di Oklahoma (Itaalia) – kuulutab välja erinevaid võistlusi suurte auhindadega. - Ingold Airlines (Saksamaa) – asutaja Res Ingold, 1982 – reaalne, ühest küljest tegemis äriga, teisest küljest hoopis kunstiprojektiga (helikopterit on kasutatud näituste tarbeks). - Tecnotest (Itaalia) – kõrgtehnoloogiad on sisuliselt skulptuurid. - Premiata Ditta (Itaalia) – reklaamifirma - Philip Cazal (Prantsusmaa) – disainistuudio, tehakse oma lõbuks
4 www.pilet.ee 23 2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317 000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes lihtkäsiõng ja käsiõng, kumbagi kasutas pea kolmandik harrastajates. Võrdselt umbes kümnendik harrastajatest kasutas püügivahendina nakkevõrku, sikutit ning põhjaõnge. Teised kalapüügivahendid leidsid harrastuskalastajate seas vähem kasutamist. Kokku püüdsid Eesti harrastuskalastajad 2010.a. hinnanguliselt 5000 tonni kala (usalduspiire arvestades vahemikus 3900-7100 tonni), suurim saak saadi Peipsist ca 1800 tonni kala (Joonis 2). Liikidest püüti 2010 aastal enim ca 1780 tonni ahvenat (Joonis 3). Harrastuspüüdjad va kalastuskaardi alusel püüdjad ei ole kohustatud saagiandmeid esitama ja nende tegevuse sh saakide kohta kogutakse andmeid küsitluse teel üle aasta. Joonis 2
tähendas, et liha oli selleks ajaks otsakorral ja tuli hakata läbi ajama ainult kalaga. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Vanimad andmed pärinevad VIII a.t. e.m.a. Sindi lähedalt, kus elasid inimesed, kelle olulisem elatusala oli kalapüük. Avameri oli neile elanikele veel liiga tugev vastane. Maaviljeluse arenguga eemaldusid asulad veekogude äärest, toimus kiire põllutööriistade areng. Kalastus jäi püsima kõrvaltegevusena, mistõttu kalapüügivahendid säilisid oma algsel kujul kohati kuni 20. sajandi alguseni. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Pidev rannaäärne asustus veel puudus. Esimese teadaoleva kalurikülana mainitakse allikates 1295. aastal Pärispea küla Kuusalu lähedal, kuid sealne elanikkond oli rootsikeelne. Peale Eesti territooriumi alistamist 13
Saamikeelne õppetöö koolides lõpetati ,,lapsevanemate soovil" ning mindi üle vene keelele. Lõpetati saamikeelsete raamatute avaldamine, tuues ettekäändeks suurtest murdeerinevustest põhjustatud raskused kirjakeelest arusaamisel. Kolhooside moodustamine ja industrialiseerimine Kolhoose ja kalapüügiartelle moodustati ähvarduste ja vägivallaga. Ühiseks kuulutati kõik põhjapõdrad ja kogu vara, kaasa arvatud kalapüügivahendid, võeti ära jahipüssid. Koolasaamid jaotati põhjapõtrade arvu järgi kehvikuteks, keskmikeks ja kulakuteks. Kulakuteks tunnistatud põhjapõdrakasvatajad, samuti kaupmehed vangistati, tapeti või saadeti välja nende rahvusele vaatamata. Represseeriti ka kulakuks tunnistatute pered, nende täiskasvanud järeltulijad. Kolhooside moodustamise esimene laine ei suutnud siiski haarata kõiki saame, osa neist säilitas vana rändleva eluviisi. 1932
annaabi.ee 
