ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel aastal hallitama).Üks leib pandi hoiule ning anti karjalaskepäeval loomadele,et nad terved ja kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati odrajahust karaskit,sepikut .Võrumaal ka väikesi kakukesi ,Ida-Eestis nisu-,odra sõi kaerajahust pliine.Tänapäeval küpsetatakse nisujahust vastlakukkleid ,kusjuures retsepti kohaselt tuleb jahtunud kuklil pealt tükike koorikut lahti lõigata, lõikekoht vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta . Et peres ikka sealiha jätkuks ,pandi seajalad odrakruupide ja ubade või hernestega,mõnel pool hapukapsastega koos keema.Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga
Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Enne söömist käib aperatiiviks üks pits valget viina Vene toidud Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj.
Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada (Kalvik). Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval mitmesuguseid kakukesi ja tehti tuhapätsi ehk tuha all küpsetatud odrajahust leiba, mille sisse pandi vahel ka liha. Jakobipäev on laiemalt tuntud kui lõikusaja alguse tähis. Seetõttu küpsetati jakobipäeval uudseleiba või vähemalt odrakaraskit. Kui talus küpsetati esimest korda uudseleiba, anti igaühele, kes juhtus majja tulema, tükk leiba. Uudseleiva päev oli pere pidupäev. Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil
tule. Kui halud olid söeks põlenud, lükkas ta need üle kogu kolde laiali ja laskis neil seal seni olla, kuni kolde põrand läks kuumaks, siis ta pühkis söed kõrvale, pani leivapätsid põrandale ja kattis savinõuga, söed aga tõmbas uuesti tagasi, et kuumust lisada ja seda ühtlasena hoida. Nii küpsesidki tema odrapätsid tema maailma kõige paremas ahjus. Peale tema odrapätside valmistas ta veel kakukesi ja pudingeid, ainult pirukaid ta ei teinud, sest peale linnu-ja kitseliha polnud tal neile midagi täidiseks panna. Vaatamata kõigele, oli ta väga hea ning nutikas pagar. Need tööd võtsid temast suurema osa saarel viibimise kolmandast aastast, arvestades seda, et nende tööde kõrvalt oli tal vaja ka koristada ja teha ka igasuguseid majapidamis töid. RC oli väga nutikas ja julge noormees. Igaüks ei tuleks sealse elu ning töödega toime
rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi. Tuhkapäev- (liikuv püha, 40 päeva enne ülestõusmispüha) tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t pidi midagi küpsetama. Siis ei läinud leib suvel hallitama. Küpsetati mitmesuguseid kakukesi: odrakaraskit, odrajahust kukleid. Küpsetati ka sepikut pärmiga. Tehti odrapulli tuhkapulli, mis küpsetati koldes tuha sees, hoiti alles kuni karja väljalaskmiseni ja söödeti siis loomadele. Populaarseteks toitudeks olid: räimesupp, silgusupp tangudega, keedetud värsked räimed, hautatud räimed hapukoorekastmes, odrajahupuder, odrajahukäkid, odraleib, kanepitemp odra- või nisujahuga, silgupannkoogid, võipiima pannkoogid. Ka selle
sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu): 1. märts jevdokia päev lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu. 8. märts naistepäev naised tööd ei tee 9. märts linnupäev, tsirgupäev seostub nr 40, tulnud 40 Sebastja märtri järgi. 40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17. märts partikupäev juuakse õlut ja kuulatakse muusikat, eelistatud iiri õlled, õnn saadab seda, kellel on ristikheina märk peal. 21. märts kevadine pööripäev, pendlipäev ussid ärkavad, ei tohi petsast puid koju tuua, terariistaga töötada. 25. märts paastumaarjapäev mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised
põletatud maksusüsteemile, et tekke. tsivilisatsioonile tellistest. finantseerida riiki. Iga paari päeva alusepanijaks. Jõukate inimeste Hani dünastiale tagant küpsetasid elamud olid järgnes killustatuse naised odraleiba ja Maiad elasid kakukesi. Mehed vähemalt kahe ajajärk. Yucatani ja naised sõid korruselised ja Seadusandlik kogu. eraldi. Koos poolsaarel juba 1. sisehooviga. Eunuhhid. söömist ei peetud aastatuhandel
temperatuur alanes järk-järgult. Tänapäeval valmistatakse kõrgema klassi köökides toite pliidil, see võimaldab juurutada uusi tehnoloogilisi võtteid, ühitades vene köögi Lääne-Euroopa köögiga ja uuendades vana vene köögi tehnoloogiaid ühinemist astrahani ja kaasaniga. Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj
Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib.
kastrulisse,valatakse veega üle (üks osa tôruseid kahe oas vee kohta) ja kuumutatakse keemiseni.Kupatatud tôrud aetakse läbi lihamasina ja saadud mass raputatakse ôukese kihina kuivama.Pärast eelkuivamist ôhu käes kuivatatakse saadud massi veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklistlihheniinija 3% suhkrut.Islandi samblikku
vee kohta) ja kuumutatakse keemiseni.Kupatatud tôrud aetakse läbi lihamasina ja saadud mass raputatakse ôukese kihina kuivama.Pärast eelkuivamist ôhu käes kuivatatakse saadud massi veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklistlihheniinija 3%
Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada. Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval mitmesuguseid kakukesi ja tehti tuhapätsi ehk tuha all küpsetatud odrajahust leiba, mille sisse pandi vahel ka liha. Jakobipäev on laiemalt tuntud kui lõikusaja alguse tähis. Seetõttu küpsetati jakobipäeval uudseleiba või vähemalt odrakaraskit. Kui talus küpsetati esimest korda uudseleiba, anti igaühele, kes juhtus majja tulema, tükk leiba. Uudseleiva päev oli pere pidupäev. Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: ,,Laurits toob laia leiva".
need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib,
lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad kasvu ajal ussitama. MÄRTS- paastukuu • 1.03 Jevdokiapäev- lindude saabumis päev ja visatakse neile toitu; • 8.03 naistepäev- naised tööd ei tee, mehed teevad ära • 9.03 linnupäev/tsirgupäev- seostub nr 40, on tulnud 40 Sebastiamärtri järgi- linnud pööravad suu suve poole , pea taeva poole; küpsetati kakukesi iga ühele üks,"sööge linnud ärge tulge suvel vilja noppima"; kui on külm sel päeval tuleb seda 40 päeva järjest. • 17.03 patrikupäev- juuakse õlle ja kuulatakse muusikat. (Iiri õlled eelistatud) • 21.03 kevadine pööripäev on ka pendlipäev- ussid ärkavad ja ei tohtinud metsast puid koju tuua; terariistaga töötada. • 25.03 paastumaarjapäev- kevadine püha; peetakse ka kevade alguse päevaks, mindi
Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik.
annaabi.ee 
