Koos Annu ja Mammuga oli shoppamine parim. Me ostsime igasugu riideid ja ehteid, mida me kandsime ka pärast õhtusöögil. Sai tehtud väga palju pilte ja kõvasti sai ka naerdud. Meile meeldis üheksandal korrusel teki peal jooksmas käia, sest meil oli külmast ükskõik. Viimasel õhtul sai kõige rohkem nalja, kui me poistele oma kajutikaardi andsime ja nad end meie vetsus peidsid. Pärast seda Mammu kontrollis iga kord vetsu üle, kui me kajutisse läksime. Sellel õhtul me ei jõudnudki enda kajutisse magama, sest olime liiga väsinud ja jäime poiste kajutisse. Kokkuvõttes see reis oli parim ja tahaks tagasi.. Kahju et see nii kiiresti läbi sai. Kristi Stogov 7.a
Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata. Kes teab mis pisike koer üksi võõras kohas teha või tunda võib. Nii tormabki poiss kohe pärast väikest kausitäit jäätist oma kajutisse, et õhtul koerale laeva tutvustada. Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil
Kui laevad olid liiga lähedal siis tõmmati kahurid sisse ja võeti mõõgad välja ning mindi vastase laevale vastast tapma. Verd oli palju ja inimesed kukkusid üle parda. Lõpuks, kui mereröövlite laev oli õhku lastud, siis kapten läks tagasi, et tuua rahvas saarelt ära. Kui kapten koos laevaga oli kohale jõudnud, siis polnud seal enam kedagi, ainult jalajäljed mis suundusid metsa. Kapten käskis ankru vette lasta ning ise läks oma kajutisse. Kapten mõtles: miks enam kedagi polnud ja kas peaks neid otsima minema ning ta mõtles, kas keegi enam elus on? Äkki tuli meremees kajutisse ja kutsus kapteni tekile. Ta näitas kaptenile, et midagi liigub puude vahel. Kapten vaatas ja midagi liikus tõesti puude vahel. Äkitselt kuuldi karjeid ning kapten sai aru, et karjed tulid saarelt. Kapten käskis paadid kohe vette lasta ja meremeestel relvad valmis panna, kuna nad lähevad saarele
soodustused sünnipäeva puhul) ● Klienti teadvustada, et tegutsetakse alati keskkonnasäästlikult 9. Turundusmeetmestiku mudel (4P – toode, hind, turustamine, müügitoetus) Toode ● Liini- ja kruiisireisid ● Kõige innovaatilisemad ning uhkemad laevad ● Brändi tuntus ● Laeval on võimalik shopata, süüa, lõbutseda ● “Kajutiüllatus” - Lisa oma merereisile veidi ootamatust ning telli enne reisi kajutisse väike üllatus. Valikus on lilled, erinevad joogid, puuviljakorv ning šokolaadikarbid. ● Laeval võimalik korraldada konverentse või firma pidusid, innovatsioonireise ● Laeval on laste- ja pagasihoiud ● Laevas tasuta wifi ● Tasuta abi inimestele, kes on füüsilise erivajadusega ● Suur laevavalik (10) ning päevas palju kellaaja valikuid Hind ● Hinnad kõrgemad kui konkurentidel, kuid pakub kõrget kvaliteeti ja laiemat valikut.
oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid õnnetus ja nad olid 12 päeva orkaani meelevallas. Kõik need 12 päeva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva: Maa!. Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud
Autor oli 5.kuud kodus, kuid siis tehti talle ettepanek hakata ,,Seikleja" kapteniks. Gulliver võttis selle pakkumise vastu, jättes naise rasedana koju. 7.septembril 1710 purjetas laev Portsmouth`ist välja. Nad pidid kauplema Lõunamere indiaanlastega, kuid mõned mehed laeval surid troopikapalavikku, ning Gulliver pidi palkama uued töölised, kuid need olid mereröövlid, nad rikkusid ära teised mehed, ning pidasid kapteni ehk Gulliveri vastu salanõu. Nad sidusid ta kinni tema kajutisse, ja tegid oma asju, millest autor ei teadnud. 9.mail 1711 asetati ta tundmatule saarele. Ta liikus saare sisemaale, ning märkas imelikke loomi. Kuna ta tegi ühele neist natuke haiget, siis teised kariliikmed tulid ka tema juurde, ning loopisid teda enda väljaheidetega. Lõpuks nad jooksid ära. märgates hobust. Hobune tuli autori juurde,kuid ei lasknud ennast silitada, siis tuli veel üks hobune, ning siis arutasid
1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid nnetus ja nad olid 12 peva orkaani meelevallas. Kik need 12 peva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti kskik millist pseteed ja see ka leiti. Nad lasid vikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu ji neist vaid ks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimse veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel peval ngi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lhedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hsti vastu pidanud. Ta
1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid õnnetus ja nad olid 12 päeva orkaani meelevallas. Kõik need 12 päeva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva ,,Maa!". Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud
Jõudnud sinna, avastasid nad, et kõik varud olid ära varastatud eskimote poolt. Nüüd liikus ,,Forward" kõrgetel põhjalaiustel vähese küttevaruga. Peagi jõudis meri jäätuda ning nad jäid triivima koos jääga. Nende kivisöe varud said lõpuks täiesti otsa ning ka meeste tervis hakkas halvenema. Lõpuk tehti isegi ettepanek hakata põletama laeva osi, kuid kapten keeldus sellest koheselt. Hatteras, kartes uut mässu, läks oma kajutisse ja hakkas uurima mitmeid raamatuid eelnevate ekspeditsioonide kohta. Järsku leidis ta infot, et kolmsada kilomeetrit eemal asuval mandril leidus kivisütt. Koheselt valmistus kapten minema seda tooma, võttes kaasa endale kõige ustavamad mehed, ehk doktor Clawbonny, puusepp Belli ja madrus Simpsoni. Pootsman Johnsoni hoole alla jättis ta laeva. Tee osutus raskemaks, kui ennustati ning toiduvarud hakkasid otsa lõppema. Varsti muutus tee nii raskeks, et Simpson suri
koju. Ainukene, kes vähekeni positiivselt meelestatud oli oli Eerik. Ta leidis, et kuidagi saavad nad ikka koju, kuid Matt Ruhve rikkus sellegi. Ta lausus oma karmid sõnad ja mis siis Eerikulgi enam öelda oli, ainukene asi mis oli oli lootus. Toora Jookus otsustas oma paadi viia koduranda, kus ta pärit oli. Teel sinna aga puhkes torm, kapten ja madrused töötasid nagu loomad. Toora Jookus oli aga väsinud vandumisest ja tormidest, ta läks oma kajutisse ning hakkas jooma, mida muud tal teha oligi ? ta nägi pisikesest aknast kuidas madrused jooksid ning kuulis seda, et päästepaat lasti vette, kuid ta ei hoolinud sellest. Hiljem kui ta kajutisse tuldi ning ta sai küsida, et miks päästepaat vette lasti, siis ta kuulis, et see abikäe ulatamine oli mõeldud hülgeküttidele, kes olid surmasuus. Ta jooksis kohe sinna, kus olid hülgekütid. Tema avastuseks olid seal Matt Ruhve meeskond. Ta käskis kohe
Hinnang uutele teadmistele ja oskustele Praktikperiood põhimõtte on anda õpilastele võimalust uue teadmisi ja oskusi kogema ja rakendama. Ma tunnen et ma sain uut ja huvitavat teada, näiteks ma ei teadnud et laeva peal, tavalistes kajutides tuleb väga hoolikalt lage pesta, sest seal on paigutatud suitsuandurid ja kui seda natuke koputada moppiga, siis lagist kukkub 80 liitrit vett ja kajut saab üleujutanuks. Ei teadnud varem et kajutisse on keelatud tuua oma veekeetjat ja triikrauda, sest need asjad põhjustavad tulekahju. Kui toateenija märkab, siis ta peab võtta seda ja tuua vastuvõttu. Kliendil on õigus seda tagasi võtta ainult reisi lõpus, sadamal. See praktikaperiood andis muule teadusi, mis ma saan nüüd rakendada oma igapäevases elus: ma tutvusin mitmesugustega puhastusainetega, millest ma ei teadnud varem ja seepärast ei saanud vältida sügavast mustuse liigitest.
4.8 Lisateenused ja paketid Ostes reisipilet eelmüügist, on võimalik valida juurde erinevaid teenuseid, mis on kuni 15% soodsamad, kui eraldi kohapeal ostes. Hommiku- ja õhtusöögipakett. Tingimused: Kupong tuleb esitada toidukohas. Kupong on kehtiv kõigis restoranides. Kui summa ületab kupongi väärtuse, siis tuleb vahe tasuda kassasse. Kuponge saab vaid eelmüügist. Kupong kehtib vaid konkreetsel reisil. Kajutiüllatus. Kajutisse on võimalik tellida üllatus, mis rõõmustaks kajutikaaslast. Tingimused: Kajutiteenust tuleb broneerida vähemalt 4 päeva enne reisi. Teenust ei pakuta Star ja Superstar laevadel. Sõbrapakett. B-kajut mahutab nelja reisijat. Kui reisitakse neljakesi, siis soovitatakse valida ka sõbrapakett, mis sisaldab igale reisijale joogi- ja ühte saunakupongi. Tingimused: Hinnaks 10 on 10,4 eurot reisija kohta. Iga kolmas reisija broneeringus saab tooted tasuta. Pakett on
meeskonnale mitmeti kasuks. Nii lahkutigi saarelt, et liikuda edasi uute avastuste poole. Ükski mees Cooki laeva pardal ei haigestunud skorbuuti. Oma seniste mereretkede ajal oli ta palju kordi näinud, kuidas pooled või isegi üle poole meeskonnast suri sellesse kohutavasse tõppe, seetõttu oli ta kindlaslt otsustanud skorbuudi vastu võidelda. Eelkõige nõudis ta laeval puhtust ja vaatasalati isiklikult laeva üle. Kõiki ruume suitsutati sagely, pesti hoolikalt ja koristati, kusjuures kajutisse ja trümmidesse toodi pärast pesemist paremkas kuivamiseks tuliseid süsisid. Kõige tähtsam skorbuudivastane võitlusviis oli spetsiaalne rangelt kohustuslik dieet. See sisaldas hapumaitselisi taimi, sinepit, äädikat, nisuteri, viljalihaga apelsini- ja sidrunimahla, suhkrut, siirupi, kööögivilju.ja linnasevirret.("21 Maailmakuulsat meresõitjat" lk 106, lõik 1) Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik.
Samuti oli laeval raamatukogu, spordisaal ja amatöör-fotograafidele mõeldud pimeruum. Jõuallikaks olid 4 aurumasinat, mis liigutasid seda kruiisilaeva kiirusega 15 sõlme ehk 28 km/h. Mahutavuseks aga oli 4409 registertonni. Victoria Luise läks oma esmareisile 05.01.1901 Hamburgist, peatudes Bologne`s, Plymouth`is ja viimaks jõudes Ameerikasse 17.jaanuaril. Tema lõpp aga saabus 16.detsembril 1906 kui laev sõitis Jamaical karile. Kapten tundis endas nii suurt süüd, et põgenes oma kajutisse ja tappis ennast lasuga. Peale sellist tragöödiat läks laev mahakandmisele (Wikipedia, Prinzessin). Joonis 1. Kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise (Wikipedia, Prinzezzin) 9 Laev Wilhelm Gustloff Wilhelm Gustloff oli Teise maailmasõja eel Saksamaal ehitatud kruiisilaevlaev, mida kasutati teise maailmasõja käigus hospidallaevana ja ujuvkasarmuna. Põhieesmärgiks oli ka pakkuda
kasutama tellimusprogrammi Oskarit ja kust oli võimalik lisaks välja otsida teatud aja jooksul kauba liikumist laos. Tööülesandeid jagasid meile laojuhataja puudumisel Baltic Queeni laotöötajad, kelleks on asendustöötaja Rauno Tamm ja Tarmo Põld. Igapäevasteks tööülasanneteks oli meil tellimuste täitmine ja kohale toimetamine: Buffetisse, Tax Freesse, Sauna, Sea Pubisse, Discosse, Gourmesse, Vene Restorani, Caffeesse, Showbaari, Kruiisijuhile, Dispenserisse, Silda, Lux Kajutisse kaheksanda või üheksandale tekile. Nädala alguses toimus tavaliselt kaupade ladustamine või kui kliendid tarbisid palju ja kauba osas tekkis puudujäägid, siis telliti kaupa ka nädala lõpuks reedeks või laupäevaks. Pühapäeval kaupa laeva pardale ei tooda, sest siis on autojuhtidel puhkepäev. Rootsi poole peal samuti ei toimu kaupade ladustamist, välja arvatud siis, kui meid ME Grupp külastab, kes toovad meile kaupa kommilattu. Baltic Queenil ladu on jaotatud
Varsti pärast seda saadeti ta tagasi autotekile, et selgusele jõuda helide põhjuses. Aga sinna jõuda tal ei õnnestunud. Umbes kell 01.15 rebenes visiir vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi. Ramp rebiti täielikult lahti, mistõttu autotekile valgus tohutul hulgal vett. Väga kiiresti kaldus laev tugevasti tüürpoordi. Estonia pöörati pakpoordi ja vähendati kiirust. Reisijad tormasid treppidest üles, paljudes kohtades puhkes paanika. Suur hulk reisijaid jäi oma kajutisse lõksu ega pääsenud enam välja. Neil reisijatel, kel õnnestus pääseda paaditekile, jagati päästeveste. Nad hüppasid või uhuti merre. Umbes kell 01.20 hüüdis nõrk naishääl laevaraadio kaudu: ,,Häire, häire, laeval on häire!" Esimene Estonialt pärit appikutsesignaal Mayday võeti vastu kell 01.22. Teine hädasignaal anti kohe pärast seda ning kell 01.24 oli ohuteate Mayday kätte saanud juba neliteist laevadel ja kaldal asuvat raadiojaama.
kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Eesti Meremuuseum Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse
kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse
» «Jumal õnnistagu sind nende sõnade eest, Jake 280 Packard! Ma ei unusta sind iial, ükskõik kui kaua ma elan!» ütles maaslamaja nagu nuuksudes. Packard ei pannud seda tähelegi, vaid riputas laterna naela otsa ja hakkas tulema sinnapoole, kus ma pimedas olin. Ta andis Billile märku, et see ka tuleks. Taganesin nii ruttu kui sain mõne sammu, kuid laev õõtsus nii, et ma kuigi ruttu edasi ei saanud. Et teised mulle otsa ei jookseks, ronisin vastasolevasse kajutisse peitu. Mees tuli pimedas kobades järele; kui Packard jõudis kajutini, ütles ta: «Tule siia sisse.» Ja tuli ise sisse, Bill tema järele. Aga enne kui nad sisse said, olin ma ülal kois kägaras ja kahetsesin, et üldse olin laevale tulnud. Mehed jäid seisma, käed koi serval, ja rääkisid. Ma ei näinud neid, aga tundsin viinahaisust, kus nad olid. Olin rõõmus, et mina viina ei joo; kuid sel polnud siiski suurt tähtsust -- enamasti oli mul hing kinni, nii
annaabi.ee 
