Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega. - nt rattasõit, pillimäng, auto juhtimine, rääkimine. 33. Mälu funktsioonideks on ● meeles pidada, infot säilitada ja meenutada 6 34. Une tähtsus organismile ● Normaalseks ajutegevuseks on vaja, et KNS saaks puhata ja seda võimaldab uni. ● Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud puhkavad ja nende erutuvus taastub. ● Pikaaegne unetus võib viia tõsiste NS häireteni. 35. Mitu tundi ööpäevas vajab und ● täiskasvanu: 7-8 tundi ● imik: kuni 20 tundi ● 7-10a: 10-11 tundi 36. Mida mõistetakse kõrgema närvitalitluse all? ● See on suuraju koore tegevus, mis on seotud läimate koorealuste tuumadega.
valdkonnast selle detailides ja tervikus selget ülevaadet. Vahel on põhjuseks asjaolu, et lugejal jääb vajaka asjakohastest eelteadmistest. Mõnegi problemvaldkonna või arutluskäigu taipamist raskendab tõsiasi, et toodud väidete ja esitatud järelduste sisu tekitab meis võõristust või äratab ebateadlikku vastuseisu. Mõistame ju kergemini seda, mis on vastavuses meie väärtuste ja tõekspidamistega ja millega me oleme sisuliselt nõus; arusaamatust lisab aga aju kaitsepidurdus, mille otstarbeks on blokeerida teadvus võõra või ebameeldiva teabe vastuvõtuks. Tihti pole me kaitsepidurduse käivitumisest ise teadlikudki, kogeme aga selgesti, kuis omandatav aine hakkab ühtäkki igavaks ning õppimine väsitavaks ja vastumeelseks muutuma. Vaistlik väljalülitumine leiab aset ka siis, kui rampväsinu seisundis püütakse midagi selgeks õppida. Ning ka siis, kui endale seatakse (naiivsest lootusest tüütu asi ühe ropsuga kaelast saada)
Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on
Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad)
Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks. Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Mõtlemine Probleemidele pühendumine paljude erinevate mõtteoperatsioonide hulgas on kesksed tegelikkuse analüüs ning üksikute tähelepanekute, järelduste ja otsuste süntees
Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused o Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus o Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a
piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse (nt intensiivne tuupimine enne eksamit) korral järgneb sellel kaitseraktsioonina pidurdus (nt eksamil peal enam ei tööta). NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem
● Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. ➔ Uni on vajalik kesknärvisüsteemi puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga ● Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. ● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. ● Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni. ➔ Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad”, nende erutuvus taastub. ➔ Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. ➔ Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi, 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks:
Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad)
Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a
(nt situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega selle juhtumi ümber) 3.Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline:mida tugevam on ühe keskuse erutus,seda tugevam on teise pidurdus.(nt ülierutatud inimene ei märka enda ümber midagi muud peale erutuse põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt ,,pea enam ei tööta") See protsess on väga raskesti tahte poolt juhitav, sest tegemist on juba organismi kaitsereaktsiooniga. Ajukoore töö ja süsteemsus ja tüpioloogilised erisused Funktsionaalsed blokid, mis küll osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad: 1
3. närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess- pidurdus. Pöördvõrdeline suhe- mida tugevam on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Ülierutatud näeb aint üht käitumisvarianti. Ka järjestikune induktsioon- adekvaatse käitumise tingib erutuse ja pidurduse balansseeritus- tuleb vahepeal teadlikult puhata. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse pikaajalisuse ja intensiivsuse korral järgneb kaitsena pidurdus. FÜSIOLOOGILISE JA PSÜÜHILISE SUHE Psüühilised kujundid on ideaalsed. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise (psüühika) reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt-
(nt situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega selle juhtumi ümber) 3.Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess – pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline:mida tugevam on ühe keskuse erutus,seda tugevam on teise pidurdus.(nt ülierutatud inimene ei märka enda ümber midagi muud peale erutuse põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt „pea enam ei tööta“) See protsess on väga raskesti tahte poolt juhitav, sest tegemist on juba organismi kaitsereaktsiooniga. Ajukoore töö ja süsteemsus ja tüpioloogilised erisused Funktsionaalsed blokid, mis küll osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad
annaabi.ee 
