saa. Keevitustehnoloogia Keevitusprotsessi iseloomustab Kuigi toimub pidev elektroodi tootlikus kõrge tootlikus. peale andmine on keevitus- protsessi iseloomustab madal tootlikus. Kaitsegaaside vajadus On vajalik kasutada On vaja kasutada kaitsegaase. kaitsegaase. (CO2) (Ar, He) Õmbluste kvaliteet Kvaliteet on hea kuna puudu- Kvaliteet on hea kuna saadakse vad elektroodi vahetamisest ilma räbu ja oksiidilisanditeta tingitud katkestused ja siledapinnaline keevisõmblus. keevitamisel ei teki räbu. Õmbluste ruumiline On võimalik keevitada kõigis On võimalik keevitada kõigis
piirangud puuduvad Väike tootlikus, ei ole Väga tootlik, ei ole Keevitustehnoloogia tootlikuks pidev pidev On vaja kasutada Ei ole vaja elektroode Kaitsegaaside vajadus elektroode. Kaitsegaase ega kaitsegaase kasutada ei ole vaja sõltub keevitaja Sõltub seadme Õmbluse kvaliteet kutseoskustest aga reguleerimise õigusest. üldjoontes hea.
1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm madal tootlikkus kõrge tootlikkusega 2 kasutegur on ~(30-60)% pidevus puuduv Suur kulutus keevitusgaasidele Suur kulutus keevitusgaasidele Elektroode ning kaitsegaase 3 ei ole vaja Õmbluste kvaliteet sobib remonttöödeks Õmbluse kvaliteet sõltub seadme 4 Keevitaja näev vahetult tekkinud õmblust reguleerimise õigsusest Võimalik keevitada kõigis ruumi- asendites erinevaid keevisõmbluseid, Piirangud on suured, halb ligipääs
kõrgtootlikud elektroodid. Protsess on mittepidev, palju alustus- ja lõpetuskohti, mis on keevitusvigade potentsiaalseteks põhjusteks. Kaitsegaaside vajadus Eelised: Elektroodikate on Ei ole vaja kasutada elektroode keevitusprotsessi oluline tegur, ega kaitsegaase. mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. Lai lisaainevalik ehk suur elektroodide valik varda metalli ja katte koostiste järgi. Puudused: Palju kahjulikke keevitusgaase. Õmbluse kvaliteet Õmblus on hea kvaliteediga
Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Malm on raua sulam. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimaliktoatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Alumiiniumisulamid Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning
Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod, on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Heade valuomaduste tõttu on malmist otstarbekas valada just keerulise kujuga esemeid ja detaile. Samal ajal on malmist valmistatud detaile väga raske ühendada keevitamise teel. Liigitus: · Valge malm
Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmi toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Lisaks vajatakse kaitse- vajadus jaliga ligilähedasest materjalist gaase, milleks on üldiselt süsihappe- ning ka elektroodi kate. gaas või argooni ja süsihappegaasi segu Katteid on erinevaid (aluseline, (argooni sisaldus on ülekaalus). Valik happeline, rutiil, tselluloos, tehakse soovitava kvaliteedi järgi. hübriid). Kaitsegaase ei kasu- tata. 6.Keevitaja Kuna elektroodkeevitusel on Keevitaja võib olla ka lühikese välja- kvalifikatsioon halb mehhaniseeritavus, sõltub õppeajaga. Keevitusprotsess on osa- keevise kvaliteet suuresti kee- liselt mehhaniseeritav. vitaja oskustest. Väljaõpe pikk. Kokkuvõtteks on elektroodkeevituse eelisteks protsessi enda lihtsus, keevitatavate materjalide valik ning võimalikud kasutusalad
Malm Malm on rauasulam,kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulas ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest,et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida,kuna malm on puruneb. Malm on head valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras,mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus lööke. Samas on malmil halb keeviratus. Malmi külmakeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liike kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Teras Teras on sulam, milles põhikomponent on raud ning mis muude elementide(väävel,fosfor jne)kõrval sisaldab kuni 2,14% süsiniku. Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks.Malm ja terasel on
(Vaab, 2007) Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida,
valgmalmi (toormalm), hallmalmi, tempermalmi, kõrgtugevat ja eriomadustega legeermalmid. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi
2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal
14. Minimaalne tühijooksupinge on käsikaarkeevitusel piiratud keevituskaare süütamise tingimustega. 15. Elekterkontaktkeevitusel toimub metallide ühendamine detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Reegline on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid:
Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Plasmakaarkeevitust otsekaarega iseloomustab Select one: a. väike keevituskiirus, lai termomõju tsoon b. ei ole vaja kasutada plasmagaase ja kaitsegaase c. suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d. väike aktiveerimisenergia tihedus ja lai termomõju tsoon Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid Select one: a. Ni - P b. Ag - Cu Zn c. Cu Zn d. Sn Pb Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on Select one:
kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke, samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Heade valuomaduste tõttu on malmist otstarbekas valada just keerulise kujuga esemeid ja detaile. Samal ajal on malmist valmistatud detaile väga raske ühendada keevitamise teel.[8]
külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal
toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. [3] 1.2.1 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada
Kontaktkeevitus e. elekterkontaktkeevitus (RW) on survekeevituse rühma protsesside üldnimetus, kus metallide ühendamine toimub detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Keevisõmbluse geomeetria järgi eristatakse: - punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW), - sulatuspõkk-keevitust (FW), - takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13. Gaaskeevitus, keevitusgaasid, keevitusseadmed ja gaaskeevituse põletid. Gaaskeevitus kuulub sulavkeevituse rühma. Soojusallikaks on põleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Keevitada on võimalik peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle
33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.
24 toorik ei kaotaks oma kuju temperatuuri tõusul kasutatakse kombineeritud plastifikaatoreid, mis koosnevad erinevatel temperatuuridel sulavatest komponentidest. o o Näiteks, parafiin sulab 55 C juures, vaha 90 C juures ja lõpuks polüetüleenglükool o 130 C juures. Viimasel ajal on hakatud kasutama vees või lahusteis lahustuvaid plastifikaatoreid. Sel juhul pole vajadust kasutada kalleid kaitsegaase (H2, Ar, N2) o paagutuse algstaadiumis (kuni 100 C).Antud meetodi puuduseks ongi liiga pikk plastifikaatori eraldamise protsess, mistõttu seda saab kasutada ainult väikeste või õhukeseseinaliste (<20 mm) detalide valmistamiseks. 2.5. Eelpaagutamine Vormitud (pressitud) toorikud sisaldavad plastifikaatorit ja muid lisandeid (oksiide, niiskust jt), mis tuleb enne lõpliku paagutamist eraldada. Selleks kasutatakse aeglast
Sulametalli kaitsmiseks oksüdeerumise eest ja keevitamisel tekkivate oksiidide eemaldamiseks kasutatakse räbusteid. Seega on räbustid ained, mida viiakse keevitusvanni sulametalli oksüdeerumise ärahoidmiseks ning moodustunud oksiidie ja mittemetalsete lisandite eemaldamiseks. Räbusti kantakse metalli servadele ja lisametalli vardale või on juba metalli vardas endas, kus ta jootmise ajal välja sulab. Kasutatakse ka kaitsegaase, mida antakse pidevalt kuni keevitamis- või jootmisprotsessi lõpetamiseni. Keevitusvanni pinnal ujuv räbukiht peab katma kogu sulametalli pinna, kaitstes metalli atmosfääriõhu edasise mõju eest. Räbusti kasutamise vajalikkust värviliste metallide ja sulamite, samuti malmi keevitamisel tingib asjaolu, et kõrge temperatuuri juures moodustub metallide pinnal oksiidikiht, mis sulamisel tungib keevitusvanni ning takistab põhimetalli ja lisametalli kokkusulamist.
keevitusel muutunud tähtsamaks. Keevituskvaliteet ei ole ainus arvesse võetav parameeter. Masstootmise korral on oluline ka keevitamiskiirus. MIG keevitus CO2-g kestab näiteks 44 s, sama õmbluse tegemine segugaasiga 31 s. sama argoonis keevitades pika leegiga pulseeruva keevitustehnoloogiaga kestab 22 s. Viimane tasub ennast ära, kui on massiline töö sest gaas on märgatavalt kallim. AGAMIX on AGA üks tuntumaid kaitsegaase. See on gaasisegu mille põhiline koostisosa on argoon. Kasutades kaitsegaasina süsihappegaasi (C02) asemel AGAMIX- I, paraneb keevitustulemus tunduvalt. Kvaliteedi paranemine on märgatav, kuna kasutatav kaitsegaas mõjutab keevisõmbluse mehhaanilisi omadusi oluliselt. Oksüdeerumine on väiksem ja mikrostruktuur muutub peeneteralisemaks. Ka annab AGAMIX keevisele parema väsimustugevuse kui C02. Vähem pritsmeid ja räbu muudab keevitatud pinna välimuse nägusamaks.