Loeng 3. Mõjustamisviisid Robert Cialdini (2000) mõjustamise reeglid I Vastastikkuse (Reciprocity) reegel 1.1 Toetub: · võrdsuse põhimõttele suhetes · sellele, et konstrueeritakse süütunne (võlg) · õigluse printsiibile Näiteks. Suhetes põhineb läheduse tase partnerite võrdsusele, kusjuures võrdsus on hinnanguline 1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr ..............................................................................................................
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta ...
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimust...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise e...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
