seminari. 4 Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Väike haav: väike kriimustus
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes!
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni
Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot kasutavate ravimite kohta, kui tarvitab nitroglütseriini, siis aitan tal seda manustada.
Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni.
üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava,
Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni.
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust
" tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on. 23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele. 24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke? Ca 1,2 miljonit. 25. kas silmas on rohkem M või P närvirakke? Parvo. 26. Kui kahjustus on nägemisristmikus, kuidas see ilmneb vaateväljas Inimene ei näe temporaalsemat vaatevälja mõlemis silmas. 27. Kui od silm ei näe, mida kahtlustad, kus võib olla vigastus vasakus ajupoolkeras voi OD silmas. 28.kui parempoolsed vaateväljad on kadunud, mida kahtlustad. Kus võib olla vigastus? Vasakpoolses LGN-is
· Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused .Psüühilised: · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonnada ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia ei ole mingi nali või eputamine. See on väga tõsine haigus ning haige inimene ise on tihtipeale võimetu ennast ise aitama. Kui tunned, et sul võib olla toitumishäire või kahtlustad, et su sõbral või lähedasel on toitumishäire, siis otsi kindlasti abi! Anoreksia võib lõppeda surmaga!
Enne, kui etteheiteid tegema hakata, peaksid inimesed mõtlema kõigepealt enda käitumisele. Mõnikord kahtlustatakse seal, kus pole mingisugust põhjust. Lahendus.neti nõustamiskeskkond internetis kirjutab niimoodi: ,,Ära tee ennatlikke järeldusi ilma teise osapoolega rääkimata. Samuti pea meeles, et kui Sa väga tahad midagi uskuda, siis leiad Sa alati tõendeid selle kinnituseks ja hakkad käituma viisil, mis soodustabki selle tegelikku juhtumist. Näiteks kui Sa pidevalt kahtlustad, et partner Sind petab, siis leiad Sa kõiges märke sellest, et ta seda teeb (kuigi tegelikult ei pruugi). Tema aga tunnetab ajapikku Sinu usaldamatust ning ühel heal päeval võibki minna otsima kedagi, kes teda pidevalt asjatult ei süüdistaks". Armukadedus ei ole armastuse tõend. Liigse kontrollina muutub armukadedus varsti vägivallaks armastatu vastu.
kaasnevad ka Click to edit Master text styles negatiivsed mõjud Second level mittesuitsetajatele, Third level sest suitsetamisel Fourth level satub tubakasuitsu Fifth level kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetaminevõib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. Kuidas saada ja anda abi? Kui sul on mõni sõber, kellel kahtlustad sõltuvust, võib sul olla keeruline roll tema päästmisel. Kuid siinkohal kindel hoiatus: sõltlasi ei saa aidata, kui nad ise ei taha ennast aidata. Kõige peamine on üldse tunnistada oma probleemi ja siis alles saate koos selle vastu midagi ette võtta. Kui sõber on oma probleemi tunnistanud, kinnita talle, et sõltuvus on haigus ja sellest ON võimalik vabaneda. Peaaegu iga sõltuvuse vastu leidub meditsiiniline abi, nõustamine ja teraapia! Ja need aitavad
ennetamise meetod. Arsti poole tasub pöörduda järgmistel juhtudel: mähkmelööve ei parane nelja kuni seitsme päevaga; mähkmelööve muutub hullemaks, levides mähkmepiirkonnast teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega; kui lapsel tekib palavik, kui kahtlustad lapsel allergiat. Seborroiline dermatiit Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima
samm: Hindamine EI Suhtle enne teise sammuni Õpilastega suhtlemisel, kas Hetkel ei ole sekkumine liikumist teiste sama pere seal on õdede-vendade vajalik lastega koolis. Ku kahtlustad vahelise vägivalla või lasteväärkohtlemist, teavita väärkohtlemise tundemärke lastekaitset 2. samm : Määratlemine Teavita lastekaitset õdede-
piinlikkustunde pärast edasi. Pöördu oma arsti poole või spetsiaalsesse kliinikusse ja lase ennast kontrollida. Seal määratakse sulle haiguse esinemisel ka sobiv ravi. Uuri välja, kus asub sulle lähim sobiv asutus. Kui soovid vältida suguhaigustesse nakatumist, siis kõige parem variant selleks on turvaseks. See tähendab vahekorda, kus partnerit ei seata suguhaiguse nakatumise ohtu ja teavitada partnerit, kui sul on suguhaigus või kahtlustad seda. Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei sinul ega sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid. Alljärgnevalt on loetletud mõningaid tuntumad sugulisel teel levivaid haigused: · Gonorröa · Klamüüdia · Süüfilis · Trihhomonoos · Genitaalherpes · HIV · B-hepatiit · C-hepatiit · Papilloomviirus
Elustamise ABC Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaaziga. A hingamisteede avamine · Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole. · Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse, toit jne.). · Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles. · Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab. · Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B kunstlik hingamine · Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles. · Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed. · Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku)
halvenenud õppeedukusega, kinnisusega, agressiivse käitumise, nutuhoogude või apaatsusega. Igal juhul sellised sümptomid annavad märku - midagi võib olla lahti ja sellest tuleks kindlasti lapsega rääkida. Kooli minekust loobumine, soovimatus kanda prille või mütsi võivad tähendada, et last noritakse. See võib aga tähendada ka lihtsalt seda, et laps tahab vastata nendele grupinormidele, mis on popid tema klassis. Mida teha kui kahtlustad, et last kiusatakse. Kuna pole selge, kas tegemist on kiusamise või näiteks hoopis armumisega, oleks hea anda lapsele võimalus valida - rääkida või mitte, kuid anda talle siiski märku, et olete tema käitumises muutusi märganud. Laps peaks saama selge sõnumi, et tema jaoks on aega, tema pärast tuntakse muret. Tihtipeale ei räägi laps kohe põhilisest probleemist. Siis aitab ümbersõnastamine - kui täiskasvanu kordab lühidalt oma sõnadega lapse juttu sisu
1) Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. 2) Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. 3) Oota kiirabi saabumist. 4) Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. 5) Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. MUUD LÜLISAMBAMURRUD Tegutsemine lülisambamurdude korral: 1) Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. 2) Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. 3) Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. 4) Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 1
Kui ei ole hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi. PEAHAAVAD 1. Hinda tedvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel (vigastamata) poolel pikali 3. Vabasta haav: vajadusel võta kiiver peast 4. Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks NB! * Ära püüa haava puhastada * Ära avalda haavale asjatut survet * Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata * Ära anna süüa ega juua * Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo vigastust. RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED 1. Kontrolli nii sisenemis kui väljumisaja suhtes. 2. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine keemiliselt saastatud keskkonda. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge ära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava gaasitorbik. 3. Suurem haav vajab esmajärjekorras abi! 4
· Avalda haavale survet Eemalda või lõika lahti haava kohal olevad riided. (Kui ilmastikutingimused ei võimalda kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.) Aseta haavale steriilne haavapadi või mitteebemeline padjand. Suru haavale tugevalt oma sõrmede või peopesaga. · Tõsta ja toeta vigastatud jäset Tõsta vigastatud jäse kannatanu südame tasapinnast kõrgemale. Käsitse vigastatud jäset väga ettevaatlikult, kui sa kahtlustad, et seal võib olla luumurd. Aita kannatanul pikali heita. · Aseta haavale side. Kinnita haavapadi steriilse rullsidemega kindlalt paigale. Kui veri imbub esimesest haavapadjast läbi, aseta teine haavapadi selle peale. Kontrolli regulaarselt vereringet (pulssi) sidemest kaugemal, vajaduse korral lase side lõdvemaks. · Helista numbrile 112 kiirabi kutsumiseks Edasta telefoni teel üksikasjad vigastuse asukoha ja verejooksu tegevuse kohta. · Ravi sokki ja jälgi kannatanut
· Ole ettevaatlik partneri valikul. Kui märkad mingeid kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritusi, siis ära temaga seksi. Sele asemel uuri, millega on tegemist ja vajadusel soovita tal arsti juurde minna. · Pea meeles! Ainult vaatlemine pole piisav, sest mitmetel haigustel nähtavad tunnused puuduvad. · Kui sa oled seksuaalselt aktiivne, siis käi korrapäraselt kontrollis ja lase oma partneril ka käia. See ei tähenda, et sa kahtlustad teda. Sa oled lihtsalt ettevaatlik. · Hoolitse enda eest ja räägi oma partneriga nii turvaseksist, AIDSist kui ka narkootikumidest. Veri ja imuunsus Vere koostisesse kuuluvad · plasma (5358%) s.o. vesi ja vees lahustunud ained · vererakud (4247 %) need on punased ja valged verelibled ning vereliistakud Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (sellest osa on rahuolekus deponeerunud maksas )
TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL: Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda Narkootikume tarvitavat inimest iseloomustavad asjaolud:
Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud · Liiklusavariid · Kõrgelt kukkumine · Istmikule kukkumine · Pealaele kukkumine · Nende traumamehhanismide puhul me ei proovi diagnoosida lülisamba murdu, vaid käsitleme kannatanut kui lülisamba murruga patsienti! 9 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Lülisamba murru korral esmaabi · Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. · Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. · Kannatanu lamab · Asetame kaelalahase · Transport ainult kiirabiga Ära sellisel juhul tõsta mitte kunagi kannatanut jalgadest ega peast ja kutsuge kohe kiirabi! Lülisamba kaelaosa murd · Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik.
taimedest. Mida teha? Kõige rohkem välditavaid ehk mittetahtlikke mürgistusi esineb 1-3aastaste vanusegrupis. Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska. Ligi 80% mürgistustest juhutb kodus. Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele. Mürgistuse kahtlusel: Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Helista mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662. Soovitatav on helistada ja konsulteerida antud numbril vastavate spetsialistidega, ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindel. Ära püüa lapsel esile kutsuda oksendamist! See võib põhjustada rohkem kahju kui kasu. Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid telefonitsi konkreetse situatsiooniga toimetulekuks
· Igasugune venitusharjutus sisaldab teatud riski. · Vigastuse tekkimise võimalus sõltub treenitusest, vanusest, eelnevatest vigastustest, kehaehituse tüübist, harjutuste sooritamise tehnikast, väsimusseisundist jm. · Kõik sõltub konkreetsest inimesest, mõned inimesed ei saa või ei tohi lihtsalt teatud harjutusi sooritada. Ära tee venitusharjutusi, vaid pea nõu oma arstiga: · kui hiljuti on olnud luumurd, nikastus, rebestus või venitus; · kui kahtlustad või on diagnoositud ägedat põletikku või põletikulist protsessi liigeses või selle ümber; · esineb osteoporoos; · tunned teravat ja ägedat valu liigeses liikumisel või venitamisel; · kui miski takistab vaba liikumist, tunned funktsioonihäireid, liikuvuse vähenemist või ebastabiilsust liigestes; · esineb mõni nahahaigus. Venitusharjutusi teed õigesti, kui: · Viid venitusharjutusi läbi lõdvestunud olekus;
annaabi.ee 
