Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida. Minu arvates on artiklis kajastatu natuke liiga negatiivne, kuigi olen täheldanud, et just negatiivsus ning see et inimesed milleski põruvad kutsub lugema. Artikkel on lühike kuid kõik põhi faktid olid välja toodud.
Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad
ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. (Metsaseadustik 2016, § 40 lg 10) Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eestis kuulub suur-konnakotkas esimese kaitsekategooria alla. Metsaomanike erinevad tegevused (metsaraie, puude väljavedu, kuivendamine jne) ohustavad suur-konnakotkaid, mistõttu on võetud vastu erinevad seadused ja regulatsioonid kaitsmaks ohus olevaid liike. Samas tuleb mõelda ka metsaomanike kahjumile, mis tekib juhul, kui kaitsealune liik on tema metsas. Kuna seal puudub võimalus tegeleda erinevate kasumit toovate töödega jääb metsaomanikel metsast tulev tulu saamata. Erametsa kaitsealuste metsade üle pole arvestust peetud, kuid umbkaudsete arvutuste kohaselt on saamata jääv tulu ligikaudu 21 miljonit eurot (Kivi 2014). Eestis Natura aladel on toetus pindalapõhine - sihtkaitsevööndis 110€/ha; piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60€/ha
hind tõuseb. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust. Tarbijate sissetuleku suurenemine ei too kaasa inferioorse kauba nõudluse kasvu, inferioorse kauba pakkumise kasvu, normaalkauba nõudluse vähenemist ega normaalkauba pakkumise vähenemist. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest. TKF-i kogutulu on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis, suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda
need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. 3 Kapitalimahutused on pikaajalised investeeringud põhivarasse (maa, hooned ja seadmed) aga ka teiste firmadega ühinemise või ostmise kulud, arendus ja uurimisprogrammide kulud. Kuna rahavoogude koostamine algab alati raamatupidamise kasumist siis tuleks eraldi tähelepanu pöörata Ühekordsetele/erakorralistele kuludeletuludele Kahjumile ja selle põhjustele Tegevuskulud ei tohi sisaldada finants ja kapitalikulusid 4 Et saada õiget tulemust on baasaasta ebatavaliselt madal või negatiivne kasum oluline normaliseerida ehk elimineerida erakorraliste tegurite osa. See on eriti oluline kui kasutame hindamisel stabiilse kasvu mudelit. Kui ettevõtte on kahjumis tuleks leida viis kuidas seda `töödeldes' kasum saada.
MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC). Sulgemishind - on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVCmin Kasumilävel - e. tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin
hinnasurvega, mis pidurdasid ettevõttel kasumisse jõudmist. Ettevõte pidi tegema mitmeid tähtsaid otsuseid, et veelgi langetada kulusid. Selleks vähendati optimeerimiskulusid, jõuti kokkulepetele teenushindade langetamise osas ning suuremates ärisegmentides langetati kontoritöötajate palku 10% võrra. Samal ajal kui Lätis peatati kehva majandusolukorra tõttu Läti Selverite tegevus, siis Tallinna Kaubamaja kontserni areng jätkus. Kokkuvõttes oli aasta vaatamata kahjumile edukas, kuna kulusid osati õigetest kohtades vähendada ning nii polnud kahjum nii suur. Aastal 2010 oli näha esimesi märke majanduse olukorra paranemisest. Ettevõte on jälle kasumis. Tööturu olukord paranes ning on loota tarbijanõudluse kasvu. Vaatamata müügitulu 1,3%-lisele langusele võib rõõmustada turuosa kasvu üle Eestis. Protsesside korrastamisega saavutati tööjõu- ja optimeerimiskulude kokkuhoid. Kulutused
36krooni; krooni; d) 20 krooni. 57. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 6000ühikut; ühikut; d) 7000 ühikut. 58. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma firmakogutulu kogutuluon onsuurem suuremfirma firmamuutuvkuludest; muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 59. TKF-i kohta on teada
muutmise teel Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): Võrdub toodangu hinnaga Täielikult konkureeriva firma kogutulu: On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Siit küsimus. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Ei maksimeeri TKF-i kohta on teada:Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4Firma kogukulu (TC) 5 9 13 23 36Kui toooteühiku hind on 8
Seega tasakaaluhind on: a) 32 krooni; b) 42 krooni; c) 36 krooni; d) 20 krooni. 22. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 ühikut; d) 7000 ühikut. 23. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 24. TKF-i kohta on teada Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4 Firma kogukulu (TC) 3 6 13 23 36 Kui tooteühiku hind on 8 krooni, siis firma a) lõpetab tootmise; b) toodab 2 ühikut; c) toodab 1 ühiku; d) toodab 3 ühikut. 25. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui
MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR=MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel) Lühiperioodi kahjum: Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata, või tegevuse ajutiselt lõpetada Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC) Sulgemishind on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC=AVC min Kasumilävel ehk tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub
Alustama peab ühe tehingu maksimaalse kaotuse piiritlemisega. Riskitaseme määramine on subjektiivne ning sõltub kaupleja riskisoovist, kapitalimahust ja konkreetsest tehingust. Üldlevinuim ühe tehingu riskipiir on 2% ehk 10 000 dollarilise konto puhul ei tohiks kaupleja seada ühe tehinguga ohtu rohkem kui 10 000 x 0,02 = 200 dollarit. Stopp-lossi paikapanemisel peab seda piiri arvesse võtma. Lisaks maksimaalsele tehingupõhisele kahjumile peab kaupleja ka enda jaoks määrama, kui palju on ta nõus ühe päeva jooksul kahjumit vastu võtma (kas protsentuaalselt kontomahust või absoluutnumbrites). Pärast selle limiidi saavutamist oleks mõistlikum edasistest tehingutest hoiduda. Neljandaks peaks kauplemisplaan sisaldama nii lühi- kui pikaajalisi eesmärke, mis peaksid samas olema realistlikud. Lühiajalised eesmärgid võivad piirduda päevaste kasumitega; pikaajalised kas nädalate, kuude või aastaste sihtidega
muutuvkulud AVC, kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on ükskõik, kas tootmist jätkate või see lõpetada: sulgemispunktis on majanduskahjum = püsikulu TFC sulgemispunktis on ettevõte kogutulu TR = (kogu)muutuvkulu TVC sulgemishind Psulgemis = AVC TKF-il on pakkumiskõveraks MC kõvera see osa, mis jääb ülespoole punkti, kus MC = AVCmin. Seni kuni muutuvkulu TVC on kaetud kogutuludega TR, võib firma edasi tegutseda vaatamata saadavale kahjumile. Monopoli korral, kus MR ei võrdu hinnaga P, vaid =ATR, võib firma poolt valitaval optimaalsel kogusel olla mitu erinevat hinda. Siit järeldus: kuna hinna ja koguse vahel pole ühtset seost, ei ole monopoli jaoks mingit pakkumiskõverat. Puudub S kõver, mis näitaks kogust, mida monopol sooviks ja suudaks igal hinnatasemel pakkuda. SR-is majanduskasumit saav monopol võib LR-is püüda oma kasumit suurendada, muutes firma suurust ja SR-is kahjumit saav monopol
tundlikum on ettevõte müügimahu kasvu suhtes. Kui ettevõtte FC=0, siis Dol =1. Näiteks müügimaht kasvab 20%, ning EBIT kasvab 25%, siis DOL = 25/20 = 1.25. Kõrgem Dol näitab mastaabisäästu ehk sellisel juhul on ettevõttel rohkem püsikulusid. DFL- Näitab, kui palju on ettevõtte näitajad finantsriski, mis tuleneb laenu võtmisest. Kui ettevõttel finantssrisk puudub, siis DFL = 1. DFL võrudb ühega siis kui laenukoormus puudub või ettevõte on väga lähedal kahjumile. Tegemist on parabooliga põmst. Näide: Ettevõttel on 2500 aktsiat. Ettevõtte kasum aastal 0 on 10 000 ning EBIT 20 000. Kasum aastal 1 on 20 000 ning EBIT 50000. Arvutan DFL = (8/4)/(3/5) = 3.33 Kuna see on suurem kui 1, siis ettevõttel kõrgem laenumaht Koguvõimendus: Näitab, kuidas müügi kasv mõjutab kasumit Ettevõtted puutuvad oma tegevuses kokku kahte tüüpi riskiga. - Äririsk- Turust tingitud - nõudlus, toodangu hind, kulud(EBIT Kohta)(Suuresti
1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul. Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, toote koguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumi maksimeerimise reegli kohaselt ev laiendab oma tegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja ta lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmisharu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või selle ajutiselt lõpetada. Tegevust on jätkata mõtet siis, kui firma poolt sadavad tulud ületavad tema muutuvkulud või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud. Monopoolselt konkureeriv firma maksimeerib lühiperioodil oma kasumi täpselt samuti nagu monopolgi st piirtulu võrdub piirkuluga. Kahjumi puhul toimib sama mis monopoli puhul. Täieliku konkurentsi turg.
annaabi.ee 
